Noored soovivad koolidesse rohkem ja elulähedasemaid keskkonnateemasid

"Hea oleks tuua igapäevaseid näiteid ja noortele lähedasi alasid," arvas üks küsitluses osalenu. "Näiteks millised tooted ja firmad on tegelikult teisel pool maakera kõige rohkem kahju teinud ja mille ostmist peaks vältima."

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Haridus

Noored soovivad koolidesse rohkem ja elulähedasemaid keskkonnateemasid

Toimetaja: Sandra Lepik

"Hea oleks tuua igapäevaseid näiteid ja noortele lähedasi alasid," arvas üks küsitluses osalenu. "Näiteks millised tooted ja firmad on tegelikult teisel pool maakera kõige rohkem kahju teinud ja mille ostmist peaks vältima."

Ligi pool noortest peab koolides jagatavat keskkonnaharidust heaks või väga heaks, samas leiab suur osa õppureist, et keskkonnateemasid peaks koolides käsitlema palju rohkem, kusjuures faktiteadmisi eluliste näidetega ilmestada, vahendas BNS keskkonnaministeeriumi juures tegutseva Noorte Keskkonnanõukogu korraldatud küsitlust.

Üldhariduskoolides pakutavat keskkonnaharidust hindas 29 protsenti vastanuist väga heaks, 22 protsenti heaks ja 29 protsenti rahuldavaks. Keskkonna- või loodushariduse teemasid ei käsitleta aga noorte meelest piisavalt, kusjuures jagatavad teadmise jäävad noorte jaoks tihti kuivaks ja elukaugeks.

Noored tõid ühe näitena välja, et põhjalikult õpitakse loomade ja lindude siseelundeid, ent loodust kui terviklikult toimivat ökosüsteemi ei käsitleta. Või räägitakse väga keerulistest keskkonnaprobleemidest, mille lahendamisele noored ise kuidagi kaasa aidata ei saa. "Hea oleks tuua igapäevaseid näiteid ja noortele lähedasi alasid," arvas üks küsitluses osalenu. "Näiteks millised tooted ja firmad on tegelikult teisel pool maakera kõige rohkem kahju teinud ja mille ostmist peaks vältima."

Noorte Keskkonnanõukogu päris koolidele saadetud 13-punktilises küsitluses sedagi, kui keskkonnateadlikuks hindavad noored iseend ja oma kooli, milliste keskkonnavaldkondade kajastamisest nad puudust tunnevad, milliseid keskkonnateemasid oluliseks peavad ning mida saaks Keskkonnaministeerium noorte huvide arvestamiseks teha.

Üle poolte käituvad keskkonnahoidlikult

Enda keskkonnahoidlikku käitumist hindas heaks 56 protsenti vastanutest, väga heaks 15 protsenti ja rahuldavaks 26 protsenti. Oma eakaaslaste keskkonnahoidlikku tegevust hinnatakse pigem rahuldavaks. Siin tuleb välja sarnane tendents nagu Eesti elanike keskkonnateadlikkuse 2018. aastal tehtud uuringus: ennast nähakse oluliselt keskkonnateadlikumana kui teisi.

Kooli keskkonnasõbralikkuse küsimusele vastas kolmandik, et kool toimib vastutustundlikult ning panustab keskkonnahoidu. Olulise näitena toodi välja, et on võimalik jäätmeid sorteerida. Veel toodi näiteks, et kohvikutes saab oma nõudesse toitu osta, et soodustatakse rattaga koolitulemist ning välditakse toidu- ja paberiraiskamist, aga ka ühekordseid nõusid. Noored pidasid tähtsaks sedagi, et koolides on võimalik kraanivett juua, kusjuures kraanid on piisava kõrgusega, et oma pudeleid täita.

Keskkonnaministeeriumile olulistest valdkondadest tõstis üle pool vastajatest esile jäätmeid, kliima teemasid, kemikaale, veekeskkonda, looduskaitset, metsandust ning toidutootmist.

"Saime noortelt väga väärtuslikke ideid ja tagasisidet," kinnitasid Noorte Keskkonnanõukogu praeguse juhtorganisatsiooni Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi liikmed Brigita Tool ja Carmen Kilvits. "Toodi välja kitsaskohti, mille peale nõukogu liikmed ise tulnud ei ole. Hindame kõrgelt just koolinoorte arvamust, sest nõukogus tegutsevad peamiselt tudengid. Loodame ka, et ministeerium arvestab noorte huvidega senisest enam ja noored tunnevad, et neid kuulatakse. Just noored on ju need, kes kliimakriisi järgses ühiskonnas hakkama peavad saama."

Keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik Liisa Puusepp märkis, et noorte häält tasub tõesti kuulata. "Noored on kindlasti keskmisest teadlikumad tarbijad," ütles ta. "Noorte puhul kehtib üha enam põhimõte "pole vaja osta" ning lihavaba või vegantoidu eelistajaidki kohtab noorte seas tõenäolisemalt.

Keskkonnaministeeriumi juures juba üle aasta nõuandva organina tegutseva Noorte Keskkonnanõukogu küsitlus oli avatud 5. – 22. juunil, seda levitati ennekõike Facebookis, kuid ka otsepostitusena koolidele. Vastuseid laekus kõigist neljast suuremast ülikoolist, rakenduskõrgkoolidest ja gümnaasiumidest. Kokku oli vastajaid 210, kellest andmeanalüüsi on kaasatud 199.

Laadimine...Laadimine...