10 kommentaari

jaanus 1

Vasta kommentaarile

Pigem on Norras olnud probleeme kala- või vaalapüügiga.

arno postitas:

Küllap jõutakse ka nende tegevuste keelustamiseni ... ka nendega tegelevad eelkõige mitte niivõrd RIIK kui suurettevõtted ...

Olev Ait

Vasta kommentaarile

Muidugi on seal 5 aasta pärast üldjuhul 5 meetri kõrgune võsa. Ma arvan küll, et iga riik peaks jälgima oma metsa dünaamilist ehk liikuvat tasakaalu, aga muu on kõik posimine. Tuli jääaeg ja kus olid need miljardid metsaraiujad või mitteraiujad. Kui Norra nii soovib, siis tehku. Ongi kõik. Ah jah, dünaamiline tasakaal tähendab seda, millist kogust metsa riik soovib endal hoida. Ja mets on nii ehitusmaterjal, küttepuit, silmailu, lindude ja metsloomade varjumispaik.

Toomas Kadarpik postitas:

Siin on näha, et inimene pole metsa ääres üldse kasvanud, lageraiega võib metsa ökosüsteemi struktuur täiesti muutuda, 5a ei tähenda võsa, kõik sõltub asukohast. Metsa on mitmekihiline ökosüsteem ja lageraie lõhub kõigepealt kogu alustataimestiku või muudab seda oluliselt, sest eale tungivad teised liigid, samuti pole enam loomadel varju. Küsimus on ju valdavalt süsiniku kogusest mida metsa seob ja see pole Eestis jaoks näiliselt probleem, sest eestlane oma rumaluses vastandab metsaarutelul töötuse sotsiaalprobleemi versus looduskaitsjad. See on samasugune skisoidne konstruktktsioon nagu moosikelder ja arvutiviirus, neid on raske kõrvutada. Miks enamus riigid tegutsevad, sest neil on majanduslik võimalus, Eesti on aga vaene arengumaa, mis siis, et Tallinn näeb osaliselt välja juba tänapäevane, on inimeste sissetulekud ikka väga väikesed. Samuti on probleemiks proletaarsete riigi pärand, otuseid teevad töölised ja suured palgad on töölistel. Inimesed, kellest sõltub teiste tulevik, arstid, õpetajad, on siin väikse palgaga, erinevus 4-6 korda põhjamaadega. Aga teadmine peaks tulema koolist ja alles siis saame koolitada ajakirjaniku ja poliitiku, kes teeb otsuseid selliselt, et nälga ei jää ja loodust ka ei hävita, see nõuab kompromisse, konsensust ja loovust ka innovatsiooni. Aga eelkõige pädevus mõista, mis tegelikult toimub. Seda viimast on meil vajaka, inimesed ei saa aru verbaalsetest tekstidest, teadusartiklitest, nende refereeringutest isegi. Seega otsutamine on pigem praegu Estis inimeste kokreetsete huvide vahel kokku leppimine ja huvide tasakaal on ikka raha poole kaldu. Inimene ei oska isegi ilma konkurentsita päevagi elada. Aga asi pole metas, eestlane muudab metsa definitsiooni, et statistikas parem näida, ta töötab täpselt nii, nagu koolis õpetati ja seda viimast pole reformitud.Kool peab õpetama inimse õppima, mitte kusagilt läbi vingerdama või abstraktseid ülesandeid lahendama. Reaalselt pole meil riigiaparaadis pädevust seetõttu kuigi palju.

Peeter

Vasta kommentaarile

Norras pole ühtegi vihmametsa btw.

matsu postitas:

Norras on vihmametsad täiesti olemas.
https://ilm.ee/?44332

jaanus 1

Vasta kommentaarile

Kui riik-rahvas nii otsustab, siis miks mitte. Palmiõli - huvitav, kui palju seda tarbitakse Norras ja kui palju meil? Samuti mingit Argentiinas toodetud loomaliha?
Tom-i-le: 95% Eesti noorendikest küll puupõllud ei ole. On linde-loomi-putukaid, mitmekesisust. Roudnupiga hooldatavaid puupeenraid on väga vähe ja neid ei peakski eriti olema. Näiteks sõralistele väga populaarsed alad. Võib-olla sa pole Eestis lihtsalt metsas käinud ja teoretiseerid. Samuti on meil lageraielankide suurusele piirangud, seemnepuid, mosaiiksust.

Margus

Vasta kommentaarile

Pildil pole mitte halvim näide vaid tavapärane näide. Samatoimub ka Eesti metsades 90%-l juhtudest.

tom

Vasta kommentaarile

Illustreerival pildil oleva monokultuurse puupõllu - sisuliselt kõrbe - puhtaks raiumine või osatine raiumata jätmine küll midagi ei päästa.

Pildil on halvim näide sest, milliseks võib mets lageraiete tõttu muutuda.

Laadimine...Laadimine...