Nurkse instituudi pettusekahtlusega projekte asub uurima TTÜ komisjon

Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) moodustab komisjoni, et uurida neljapäevases Postimehes avaldatud süüdistusi pettuses Ragnar Nurkse instuudi kohta. 

Pilt: Scanpix
Haridus

Nurkse instituudi pettusekahtlusega projekte asub uurima TTÜ komisjon (4)

Toimetaja: Toomas Raag

Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) moodustab komisjoni, et uurida neljapäevases Postimehes avaldatud süüdistusi pettuses Ragnar Nurkse instuudi kohta. 

Ajaleht Postimees jõudis jälile, et Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) tippteadlased petsid süsteemselt välja euroraha ning kui see jõudis ka rektor Jaak Aaviksoo kõrvu, jättis ülikooli juht selle saladuseks. 

Esitatud väidete ja europrojektide täitmisega seotud teiste asjaolude väljaselgitamiseks moodustas tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo komisjoni, mida juhib teadusprorektor professor Renno Veinthal. Komisjon peaks esitama esmase aruande nädala aja jooksul.

Muuhulgas peaks komisjon selgitama asjaolu, miks Euroopa Liidu varasemad kontrollid, sealhulgas tehnikaülikooli rektori poolt aprillis tellitud erakorraline audit, ei ole süsteemseid rikkumisi tuvastanud.

Ajalehe andmetel sai Aaviksoo toimumust teada hiljemalt märtsi keskel, kui üks doktorant talle sellest räägib.  "Lihtsalt öeldes saame me raha Euroopa Liidu fondist ning maksame seda inimestele, kes projektide kallal tegelikult ei tööta. Ühes minu hallatavas projektis nimega OGI oleme maksnud umbes 83 000 eurot inimestele, kes tegelikult selles ei osale," teatas sõnumitooja.

2016. aastal eraldas Euroopa Komisjon Horizon 2020 programmist Ragnar Nurkse instituudile 267 500 eurot, et eestlased viiksid ellu oma osa rahvusvahelisest projektist OpenGovIntelligence (OGI). Kogu raha kulus ära. Rohkemgi veel. Nurkse instituudil õnnestus endale haarata ka esialgu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) mõeldud osalus. Kokku kasvas summa seeläbi 279 850 euroni.

Postimehe käsutuses on OGI detailne aruandlus. Sealhulgas tagantjärele kirjutatud fiktiivsed tööajatabelid. Toimetus on tuhninud kuu aega Exceli tabelites, kirjavahetustes ja palgasedelites. Vastuolusid leiab rohkelt. Kuigi OGI raames tegid kogu teadustöö ära vaid neli noort madalama tunnitasuga teadlast, paisutati TTÜ töökoormus Euroopa Komisjoni silmis kunstlikult suureks. Selleks leiti mitu ettekäänet, alates MKM-i loobumise järel kasvanud töökoormusest, lõpetades väitega, et professorid olid ootamatult liialt hõivatud ja nad tuli asendada doktorantidega.  Viimaste palk on küll madalam, ent kuna neil läks sama töö tegemiseks rohkem töökuid, "kulus" raha ikkagi viimse sendini ära.

Et tegelikkuses tegid neli autorit töö ära märksa väiksema arvu töökuudega ja said selle eest oma tavapärast palka, jäi instituudile pihku suur summa raha. See kanti töötasudeks inimestele, kes projektis ei osalenud. Niisiis kasutati pettusega saadud vahendeid sisuliselt instituudi palgafondi pikendusena. 279 000 eurost õnnestus sel viisil asjasse mittepuutuvate inimeste töötasudeks nihverdada vähemalt 85 000 eurot. Teisisõnu, Euroopa maksumaksja maksis kinni töö, mida tehnikaülikooli teadlased tegelikult kunagi ei teinudki, kirjutab Postimees. 

Suurima väärkasutatud summa – 31 904 eurot – sai sealt palgaks instituudi teadur David Duenas Cid, kes kulutas OGI kallal väidetavasti 2000 töötundi. Ei teadusinfosüsteemides ETIS ega Researchgate.net’is pole Cid oma mammutpanust reagagi maininud. Küll aga paistab sealt, et tal olid samal perioodil õlul hoopis e-valimiste projektid. Üle 22 000 euro maksti välja instituudi sisulisele juhile professor Wolfgang Drechslerile. Tema on instituudi keskne kuju ja autoriteet, kelle heakskiiduta üldjuhul doktorikraadi ei saa. Sel ajal, kui Drechsler pidanuks tööajatabelite järgi OGI kallal vaeva nägema, tuuritas mees hoopis kolm kuud ümber maailma.

Samast allikast jooksis ka RNI külalisprofessori, Londoni Majanduskoolis töötava Carlota Perezi palk. Perez käib Tallinnas episoodiliselt loenguid andmas, kuid pole OGIga mingilgi määral seotud.

Postimees helistas teadusprojekti libaautoritele ning päris, mis oli nende osalus OGI-s. "Ma ei usu, et ma oleksin sellises projektis osalenud," ütleb professor Erik Reinert, kes on raha saanud mõnesaja töötunni eest.

"Jah, OGIs on olnud tööl rohkem inimesi, kui projekti reaalselt panustas," tunnistas RNI nooremteadur Maarja Toots, kui Postimees ta sel esmaspäeval asitõenditega kurssi viis. Ta pole ainus, sama ütleb OGI projektis tegelikult osalenud autor Keegan McBride ning veel üks instituudi töötaja, kes palus anonüümsust.

Tõendid näitavad, et südametunnistus teadlasi kuigi palju ei piinanud. Instituudi siseringis nimetati skeemi "loominguliseks raamatupidamiseks". Arvutivestlustes kästi vältida sõna "pettus" kasutamist. Skeemi seaduslikkuses kahtlejatele rõhutasid instituudi juhid, et sel viisil toimetamine on ainus viis, kuidas RNI suudab sama meeskonda palgal edasi pidada, vältides kokkutõmbamist.

Instituut on Postimehe andmetel skeemitanud endale eri projektide raames kokku vähemalt üle 100 000 euro palgaraha. Postimehe käsutuses on lindistus, milles instituudi juht Erkki Karo tunnistab, et skeemitamise mõte on maksimeerida instituudi sissetulekuid. "Meil on 7–8 professorit, aga ülikooli antavast baasrahast rahastusest piisaks ainult nelja ülalpidamiseks. Seepärast peame ehitama reserve," pihtis Karo neljasilmavestluses instituudi töötajale. Postimees palus Erkki Karolt sel nädalal korduvalt kommentaari, kas OGI projekti raames on makstud palka neile, kes teadustöös tegelikult ei osalenud. Karo jättis küsimustele vastamata, viidates isikuandmete kaitsele.

Kui Postimees sel esmaspäeval rektor Jaak Aaviksoolt märtsikuise kohtumise ja tema sammude kohta aru päris, eitas rektor üldse vestluse toimumist. Rektori vastus muutus kaks päeva hiljem. Siis väitis Aaviksoo, et eitas esiti kohtumist kaalutlusega anonüümsust palunud vihjajat kaitsta. Rektori jutu järgi algatas ta aprilli algul Horisont 2020 raha kasutamise siseauditi, mis lõppes rikkumisi tuvastamata.

Aaviksoo ütleb tagantjärele, et vilepuhuja oleks pidanud olema konkreetsem ning esitama täpsed asitõendid. Rektori väitel ei teadnud ta isegi, mis projekti pettusekahtlus puudutab. "Ma saan sinna (projekti – O. K.) sisse minna, aga mul peab selleks olema konkreetne kaebus konkreetse võltsingu kohta," põhjendas ta.

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...