Õdede Liidu juht: kuni suur hulk medõdesid puudu, ei saa rääkida kvaliteetsest arstiabist

"Õdesid on kõikjal puudu, ja mitte ainult Tallinnas, kuigi Tallinnas on õdede puudus kõige suurem," ütles Õdede Liidu juht Anneli Kannus. "Meil ei ole puudu õdesid mitte ainult haiglates, vaid ka hooldekodudes ja kiirabis, samamoodi perearstikeskustes. Kui perearstikeskustes on mõeldud, et ühel perearstil võiks olla kaks õde, siis tegelikult leidub keskmiselt ainult üks."

Pilt: Dmitri Povilaitis
Tervis Eesti

Õdede Liidu juht: kuni suur hulk medõdesid puudu, ei saa rääkida kvaliteetsest arstiabist (1)

Virkko Lepassalu

"Õdesid on kõikjal puudu, ja mitte ainult Tallinnas, kuigi Tallinnas on õdede puudus kõige suurem," ütles Õdede Liidu juht Anneli Kannus. "Meil ei ole puudu õdesid mitte ainult haiglates, vaid ka hooldekodudes ja kiirabis, samamoodi perearstikeskustes. Kui perearstikeskustes on mõeldud, et ühel perearstil võiks olla kaks õde, siis tegelikult leidub keskmiselt ainult üks."

Riigikontroll leidis äsjases auditis, et haigekassaga sõlmitud lepingu alusel võivad inimesi ravida ka sellised raviasutused, millel ei jätku tegelikult ei ruume, aparatuuri ega kaadrit. Kannuse sõnul on probleem laiem: meil puudu vähemalt tuhatkond ehk 10% medõdedest ja sel taustal ei saa rääkida kvaliteetsest ja nõuetekohasest arstiabist.

Riigikontroll auditeeris kuut haigekassa eriarsti- ja õendusabi teenuste riigihanget aastast 2018 kogumaksumusega ligi 215 miljonit eurot. Leiti, et Haigekassa välja kuulutatud hanke võis võita raviasutus, kel polnud selleks vajalikku aparatuuri, ruume ega arste. Hankepakkumuses ei pidanud tõestama, kas üldse jätkub piisavalt töötajaid, et lubatud mahus inimesi ravida. 

Näiteks esitati hankel ühel juhul pakkumine 2,5 arsti koormusega ravi korraldamiseks. Tegelikult oli aga haigete raviks välja pakkuda vaid üks arst. Riigikontrolli hinnangul on tervishoiuteenuste puhul oluline teha kindlaks, et hangete tulemusel sõlmitakse lepingud nõudeid järgivate asutustega, sest kaalul on patsientide tervis. Muuhulgas selgus, et Terviseamet ei kontrolli piisavalt tegevusloaga medasutusi.

Riigikontrolli audit käsitles seega erakätesse kuuluvaid raviasutusi, kes tegutsevad Haigekassa partneritena. "Kvaliteetse arstiabi osutamiseks on vaja piisavalt arste, kes töötavad normaalse koormusega. Aga arstide puudus ja ülekoormus on meie tervishoius üldine probleem, mitte ainult eraraviasutustes," kommenteeris auditit Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa.

Ideaalis oleks vaja juurde 4000 medõde 

Eesti Õdede Liidu presidendi Anneli Kannuse sõnul ei saa me rääkida kvaliteedist tervishoius enne, kuni lisaks arstide puudusele pole leitud leevendust õdede põuale. Kui arste võib veel leida, siis teisi meeskonnaliikmeid napib väga.

"Õdesid on kõikjal puudu, ja mitte ainult Tallinnas, kuigi Tallinnas on õdede puudus kõige suurem," ütles Kannus. "Lõuna-Eestis on seis parem. Meil ei ole puudu õdesid mitte ainult haiglates, vaid ka hooldekodudes ja kiirabis, samamoodi perearstikeskustes. Kui perearstikeskustes on mõeldud, et ühel perearstil võiks olla kaks õde, siis tegelikult leidub keskmiselt ainult üks."

Tervishoiuteadlase Raul-Allan Kiiveti ühe uuringu järgi vajaks Eesti juurde suurusjärgus 4000 medõde. Anneli Kannuse sõnul oleks see ideaalpilt. Praegu kohe oleks tööd pakkuda 500-600 õele. Tegelikult on neid täna juba Eesti tervishoiusüsteemis puudu suurusjärgus tuhatkond ehk 10%.

Mõistagi ei saa raviasutused, kus õdede kohad täitmata, uksi kinni panna, vaid peavad Haigekassa partneritena edasi töötama. Samas ei saa öelda, et kui õdesid puudu, siis raviteenus vastaks kõikidele nõuetele. 

Õdede Liidu presidendi kinnitusel on õdesid puudu rohkem haiglates, sest seal tuleb töötada öösiti, vahetustega ja nädala lõputi. Tema sõnul näitas äsjane koroonakriis, et riigil võib küll leiduda raha, ostmaks juurde kopsude sundventilatsiooni aparaate, kuid samas ei jätku õdesid nende aparaatide juurde. Hooldustöötaja aga nende masinate hingeelu ei tunne. Koroonakriis on tõstnud nõudmist medõdede järele kõikjal meid ümbritsevates riikides. Lisaks oleme viimasel kümnendil suutnud Eestisse juurde või peale kasvatada vaid tuhatkond medõde.

Õed on medsüsteemi ülal hoidnud

Kokkusattumusena vaid päev enne Riigikontrolli auditi avalikustamist, 25. juunil saatis Eesti Õdede Liit Haiglate Liidule, Kiirabi Liidule ja Perearstide Seltsile kollektiivlepingu läbirääkimiste projekti. Selles soovitakse töötingimuste ja töötasu tõstmist ning psühholoogilise toe võimaldamist õdedele, eriõdedele ja kutsega hooldustöötajatele. 

"Õed on hoidnud ületöö, stressi ja vaimse pinge hinnaga üleval Eesti tervishoiusüsteemi nii COVID-19 leviku ajal kui ka igapäevaselt," ütles Anneli Kannus. "Suurt õdede puudust tervishoius soodustab asjaolu, et töötasu ei ole kooskõlas pingutustega, mida õed oma tervise ja pereelu arvelt teevad."

Õed taotlevad tunnipalga tõusu järgmisel aastal kaheksalt eurolt üheksa euro ja 40 sendini ning 2022. aastal 10 euro ja 40 sendini. Esimest korda taotletakse kõrgemat palka eriõdedele, kelle tunnitasuks soovitakse järgmisel aastal üheksa eurot ja 90 senti, 2022. aastal 11 eurot. Hooldustöötajate viie eurone tunnipalk võiks tõusta esmalt kuue euroni ning ülejärgmisel aastal kuue euro ja 60 sendini.

Tervishoiutöötajate palkade alammäärad ja töötingimused  lepitakse kokku tööandjate ja töötajate esindajate vahel kollektiivlepinguga. Tööandjaid esindavad Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit ja Eesti Perearstide Selts.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...