OECD raport: vaesemate perede laste matemaatikateadmised on viiendiku jagu kehvemad rikaste perede laste omadest

Sotsiaal-majanduslikult vähekindlustatud perede lapsed on matemaatikas pea viiendiku jagu kehvemad kui majanduslikult heal järjel olevate perede lapsed, selgub värskest OECD raportist.

Pilt: Scanpix

OECD raport: vaesemate perede laste matemaatikateadmised on viiendiku jagu kehvemad rikaste perede laste omadest

Sotsiaal-majanduslikult vähekindlustatud perede lapsed on matemaatikas pea viiendiku jagu kehvemad kui majanduslikult heal järjel olevate perede lapsed, selgub värskest OECD raportist.

OECD riikide võrdluses oskab keskmiselt 65 protsenti sotsiaal-majanduslikult heal järjel perede lastest seletada, mis on ruutfunktsioon või on sellega tuttavad. Samas vähekindlustatud perede laste puhul on see näitaja vaid 43 protsenti, kirjutab novaator.err.ee

Täna avaldatavast OECD raportist selgub, et rikkaimate ja vaeseimate laste matemaatikateadmised võivad erineda OECD riikide keskmisena ligikaudu viiendiku jagu. Suurim matemaatikateadmiste lõhe on Austria ja Korea õpilaste vahel, kus vähekindlustatud perede laste matemaatikatesti sooritus võib olla 30 protsenti nõrgem kui heal järjel perede lastel.

Eesti kohta tuleb raportist aga välja asjaolu, et meie koolisüsteem suudab õpilasi üsna võrdselt koolitada ehk heal järjel ning vähekindlustatud perede laste matemaatikatestide erinevus on väga väike – vaid viis protsenti.

Vähekindlustatud perede lapsed on matemaatikateadmistes kehvemad kui nende eakaaslased heal järjel peredest. Kesised teadmised teoreetilisest matemaatikast viivad aga ka kehvema tulemuseni rakenduslikus matemaatikas ehk lihtsamalt öeldes ei oska nad nii hästi kasutada teoreetilise matemaatika teadmisi probleemilahenduses.

Raportis märgitakse, et just seetõttu peaks nende laste puhul enam tähelepanu pöörama nii teoreetilisele matemaatikale ehk valemitele, aga ka rakenduslike ülesannete lahendamisele. Samas ei taga seegi, et vähekindlustatud perede lapsed oskaksid matemaatilisi oskusi laiemalt kasutada keerukamate ülesannete lahendamisel.

Uuringuülevaates tuuakse välja ka asjaolu, et ka koolide ja õpetajate taustal on mõju matemaatikateadmistele. Näiteks koolide üldistel õpitulemustel, õpilaste valiku kriteeriumidel aga ka kooli üldisel majanduslikul tasemel on mõju laste matemaatikateadmistele. Kehvemal majanduslikul järjel olevates koolides kipub ka õpetajate tase olema madalam, mis omakorda tekitab erineva sotsiaal-majandusliku tasemega laste hulgas matemaatikateadmistes ebavõrdsust.

Samuti näib olevat seos laste sotsiaal-majanduslikul taustal ja sellel, mitu tundi matemaatikat lastele koolis õpetatakse. Matemaatikatundide arvu mõju võrreldi koos loodusteaduste ning keele- ja kirjandustundide arvuga.

Selgub, et kõige paremini toetab matemaatikateadmiste omandamist see, kui matemaatikatunde on nädalas neli kuni kuus. Optimaalne keele- ja kirjanduse tundide arv on aga kaks kuni neli ning loodusõpetuse ainete puhul kehtib põhimõte mida rohkem, seda parem.

Laadimine...Laadimine...