OECD VANEMÖKONOMIST: Eesti põllumajanduspoliitika lubab loodusressursse kestlikumalt kasutada

OECD Eesti põllumajandusvaldkonna innovatsioonipoliitika analüüsis tõdetakse, et Eesti põllumajandus on tänu toetavale poliitikale loodust säästev ja kiirelt arenev. "Samas peaksite toetama enam väikepõllumehi ja rajama konkurentsieelise mitte väikestele palkadele, vaid muudele lisandväärtustele," ütles OECD põllumajandus- ja kaubanduspoliitikate osakonna vanemökonomist Catherine Moreddu.

Pilt: Scanpix

OECD VANEMÖKONOMIST: Eesti põllumajanduspoliitika lubab loodusressursse kestlikumalt kasutada

OECD Eesti põllumajandusvaldkonna innovatsioonipoliitika analüüsis tõdetakse, et Eesti põllumajandus on tänu toetavale poliitikale loodust säästev ja kiirelt arenev. "Samas peaksite toetama enam väikepõllumehi ja rajama konkurentsieelise mitte väikestele palkadele, vaid muudele lisandväärtustele," ütles OECD põllumajandus- ja kaubanduspoliitikate osakonna vanemökonomist Catherine Moreddu.

Täna maaelukomisjonis tutvustatud OECD poolt koostatud Eesti põllumajandusvaldkonna innovatsioonipoliitika analüüsis jätkus Eestile nii kiidusõnu kui märkusi.

Kõige rohkem kriitikat pälvis kohalik toiduainete tootmise sektor, mis on OECD Kaubanduse- ja Põllumajanduse Direktoraadi direktori Ken Ashi hinnangul vähe arenenud. "Peaksite vaatama, kas oleks võimalik teha selles sektoris rohkem, pakkuda rohkem lisandväärtust, eriti töökohtade näol," ütles ta. "Investeeringud peaksid olema strateegilisemad ülalt alla korraldatud toidu väärtusahelas."

Ashi sõnul tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka noortele põllumeestele, mitte ainult vanade tegijate toetamisele. "Ärge jätke kõrvale neid, kes on alles tegutsema hakanud. Nad võivad olla värskemate ideedega ja uute tehnoloogiatega paremini kursis," rõhutas ta.

Analüüsi tutvustanud OECD põllumajandus- ja kaubanduspoliitikate osakonna vanemökonomist Catherine Moreddu sõnul on Eesti põllumajanduses toimuv muljetavaldav. "Tootlikus on tõusnud, loodusressursse kasutate samuti kestlikumalt - seda võimaldavad nii Eesti rikkalikud loodusvarad kui ka poliitiliselt soosiv keskkond," märkis ta.

Eesti põllumajanduse surve keskkonnale on tema sõnul madal ning maad kasutatakse tõhusalt. "Saastatuse tase on vähenenud, energiat kasutatakse varasemast tõhusamalt, ka veekasutus ei ole enam probleemiks ja ammoniaagiheitmed on vähenenud," märkis Moreddu. "Kõike seda kokku nimetame surve vähenemiseks."

Moreddu nentis, et väikse rahvaarvu tõttu on põllumajandussektorit Eestis raske varustada piisava tööjõuga ning ka kliimamuutused põhjustavad põllumajanduses ebakindlust. "Kliimamuutuste tõttu on kasvuperioodid pikemad, samas võib see endaga kaasa tuua ka rohkem kahjureid ja haiguseid," rääkis vanemökonomist. "Üks piirangutest, millega silmitsi seisate, puudutab kariloomi, kelle kasvatamine tekitab kasvuhoonegaase."

Ökonomist rõhutas vajadust väikepõllumajanduse suurema toetamise vajadust. "Seda aitaks ka toiduainetööstuse parem korraldamine," märkis ta.

Samas on Eesti poliitikakeskkond tema sõnul toetav. "Siin on head makroökonoomilised alustalad," tõdes Moreddu. "Samas tugineb konkurents madalale tööjõukulule, otsima peaks teistsuguseid konkurentsieeliseid."

Lisandväärtuseid aitab Moreddu sõnul luua kõrge juhtimiskvaliteet ja vähesed regulatsioonibarjäärid. Samas on siinsed tööjõumaksud OECD hinnangul kõrged, eriti võrreldes teiste OECD liikmesriikidega. "Võiks kaaluda tööjõumaksude vähendamist ja nende asemel näiteks uurida keskkonnamaksude rakendamist," sõnas ta.

Laadimine...Laadimine...