Õendusjuht: dementsus on Eestis aladiagnoositud - arst ei tea üksikute eakate olukorda

"Uue informatsiooni raskustega omandamine võibki olla dementsuse esimene sümptom," ütles Ida-Tallinna Keskhaigla õendusjuht Riina Renate Inti. "Tihti juhtub ka seda, et esimesi dementsuse ilminguid pannakse tähele mitte kodus, vaid tööl." 

Pilt: Scanpix

Õendusjuht: dementsus on Eestis aladiagnoositud - arst ei tea üksikute eakate olukorda

Kairi Ervald

"Uue informatsiooni raskustega omandamine võibki olla dementsuse esimene sümptom," ütles Ida-Tallinna Keskhaigla õendusjuht Riina Renate Inti. "Tihti juhtub ka seda, et esimesi dementsuse ilminguid pannakse tähele mitte kodus, vaid tööl." 

Dementsust võib Ida-Tallinna Keskhaigla õendusjuhi Riina Renate Inti  sõnul nimetada sündroomiks ja  sümptomite koguks, mis aeglaselt süveneb ja kahjustab inimese intellektuaalseid võimeid. "Dementsete sümptomeid kutsuvad esile kahjustunud ajurakud," selgitas Int, lisades, et dementsuse puhul vähenevad inimese kognitiivsed võimed ja aja jooksul ei ole dementne inimene enam võimeline hakkama saama oma igapäeva eluga.

Tihti märgatakse esmalt tööl

"Tihti juhtub ka seda, et esimesi dementsuse ilminguid pannakse tähele mitte kodus vaid tööl," märkis Int.

"Uue informatsiooni raskustega omandamine võibki olla dementsuse esimene sümptom," jätkas Int , kelle sõnul ei ole dementsus kindlasti vananemise vältimatu osa.

Int selgitas, et dementsus saab olla pöörduva kuluga ja pöördumatu kuluga. Pöördumatu dementsus võib tekkida insuldi tagajärjel aga ka alkoholi liigtarbimisest. Kõige sagedasem dementsuse põhjus on aga Indi hinnangul  Alzheimeri tõbi, mille puhul tihti esmalt eitatakse oma mäluhäireid.

Alzhemeri varased staadiumid on ka vähenev sotsiaalne võimekus ja lühimälu halvenemine. "Nad ei suuda ära tunda ka oma lähedasi ja abivajamine on 24 tundi, seega ta sõltub täielikult hooldajast," selgitas Int.

Inimene varjab oma haigust

Dementsel inimesel võivad Inti sõnul olla ka unehäired, kuna dementne ei tee mõnikord vahet öö ja päeva vahel. Lisaks sellele võib esineda  ka hallutsinatsioone. "Hallutsinatsioonide kohapealt ei ole mõtet dementsega vaielda, sest kui inimene tunneb näiteks haisu, siis sellest, et talle väidetakse, et ei haise, ei piisa," jätkas Int.

Int lisas, et Alzheimeri tõve alguses võib inimene seda osavalt seda varjata. "Tundemärkideks sellest võib olla ka see, et kui inimesele esitada küsimus, siis ta vastab küll pikalt aga konkreetselt vastust ei tule," kirjeldas ta.

Lisaks ei mõista  haiguse kandja oma tegude tagajärgi ja kaob ka huvipuudus.  "Tavaliselt kogeb inimene pidurdamatust ja apaatsust. Inimene ärritub või võib ka ärritudes sülitada. Mingil hetkel võib ka kriisata ja selle talumine on kindlasti raske," nentis Int.

Järgmiseks staadiumiks võib Inti sõnul näha tekkivaid meelepetted ning paranoiat. "Inimesed hakkavad nägema ja tunnetama pahatahtlikust ennast ümbritsevate suhtes. Tihti räägivad nad ka sellest, et nende lähedased ootavad nende surma ja tahavad nende varandust," rääkis Int.

Kodustel on raske

Dementsus on Eestis aga Inti sõnul aladiagnoositud. "Diagnoos jääb panemata, sest arst ei tea temast midagi, eriti siis, kui  näiteks vanainimene elab kodus," nentis Int, kelle sõnul võib praegu olla Eestis 15-17 tuhat dementset, kelle hooldajatest 30-60 protsenti on abikaasad, kellest omakorda 70 protsenti on naised.

"Umbes 75 protsenti dementsetest hooldatakse kodus. Enamus kulud, mis tekivad, on omaste kanda ja hooldajatel jääb aega väheks enda jaoks, nende endi elu jääb hooldamata," sõnas Int.

Inti sõnul tunneb 77 protsenti inimestest, et nad vajavad oma lähedasele ka koduvälist hooldust.

"Inimese kodus hooldamine ei ole lihtne. Dementne võib ärrituda, karjuda, vaielda, süüdistada lähedasi ja seda on raske mitte isiklikult võtta," sõnas Int.

"Minu juurde tulevad ka professionaalsed hooldajad, kes küsivad, et kuidas ta saab mulle nii öelda. Ma tuletan meelde,  kus nad töötavad ja ka seda, et ei tohi isiklikult võtta, mida patsient ütleb, sest patsient räägib nii tulenevalt kahjustatud ajurakkudest," ütles Int.

Dementsuse ennetamiseks ei ole aga Inti sõnul mingit uut head taktikat. "Tuleb olla vaimselt ja füüsiliselt aktiivne, loobuda suitsetamisest ja vähendada ülekaalu," selgitas ta.

 

 

 

Laadimine...Laadimine...