Ohvriabi uus seadus tõstab esile ohvri vajadused

"Vägivalla ohvritel on raske abi paluda. See on emotsionaalselt raske ja nõuab eneseületamist. Kui ohvriabil ei ole ohvri kohta infot ja ohver ise ei pöördu, siis ei saa inimest aidata," ütles sotsiaalministeeriumi ohvriabi poliitika juht Kristiina Luht. "Oleme mures, et kõik võimalikud vägivalla ja kuriteo ohvrid ei jõua abini ning käsitleme seda probleemi uue ohvriabiseaduse väljatöötamiskavatsuses."

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti

Ohvriabi uus seadus tõstab esile ohvri vajadused

Jaanika Valk

"Vägivalla ohvritel on raske abi paluda. See on emotsionaalselt raske ja nõuab eneseületamist. Kui ohvriabil ei ole ohvri kohta infot ja ohver ise ei pöördu, siis ei saa inimest aidata," ütles sotsiaalministeeriumi ohvriabi poliitika juht Kristiina Luht. "Oleme mures, et kõik võimalikud vägivalla ja kuriteo ohvrid ei jõua abini ning käsitleme seda probleemi uue ohvriabiseaduse väljatöötamiskavatsuses."

Sotsiaalministeeriumil on plaanis välja töötada uus ohvriabi seadus, millele küsiti arvamust ka Lastekaitse Liidult. Eesti Lastekaitse Liidu hinnangul on murettekitav uue seaduse väljatöötamise kavatsuses välja toodud statistika, kust joonistub välja, et ohvriabist ei olda Eestis teadlikud ning paljud, kes ohvriabiteenuseid vajaks, ei saa neid.

Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna ohvriabi poliitika juhi Kristiina Luhti sõnul ollakse tõepoolest mures, et kõik võimalikud vägivalla ja kuriteo ohvrid ei jõua abini ja seda probleemi on väljatöötamiskavatsuses ka korduvalt käsitletud.

Lastekaitse Liit tõi välja statistika, mille kohaselt maksti eelmisel aastal kuriteoohvrite hüvitisi kokku 122-le isikule, samas kui registreeriti 8773 vägivallakuritegu. Alarmeerivalt mõjub liidu hinnangul ka statistika, mille kohaselt registreeriti eelmisel aastal 549 lapskannatanuga seksuaalkuritegu, psühholoogilisele nõustamisele suunati aga ainult 223 seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega last. 

"Seega on vaja nii planeeritavate seadusemuudatuste kui ka ohvriabisüsteemi ja teenuste tervikuna laiem kommunikeerimine nii vene keeles kui lapsesõbralikus ja lihtsustatud versioonis, et oleks garanteeritud muudatuste ühetaoline mõistmine ja sihtgrupi õiguste suurem tagatus," ütles Lastekaitse Liit oma avalduses.

Lõuna prefektuuri lastekaitsegrupi juhtivuurija Liia Kilbi sõnul ei kajasta kuritegude arv siiski kannatanute arvu. "Ühe kannatanu suhtes võidakse toime panna mitu kuriteoepisoodi. Minu andmetel on 2019. aastal seksuaalkuritegudes alaealisi kannatanuid 156," ütles uurija, et statistika analüüsimisel tuleb olla kriitiline ning võtta arvesse kõiki aspekte. 

Samas tõdeb Lastekaitse Liit sotsiaalministeeriumile saadetud arvamuses, et ohvriabi temaatikaga on Eestis eri tasanditel aktiivsemalt tegelema hakatud ja seda nii ennetuse kui ka sekkumise osas.

Vägivalla ohvritel on raske abi paluda 

Kristiina Luhti sõnul peab uus ohvriabi seadus ohvri vajadused selgelt esile tõstma. "Eelnõus on kavas sõnastada ohvrite õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted, näiteks ohvri ärakuulamise tagamine ja mõistmise pakkumine, teavitamine õigustest ja abivõimalustest, taasohvristamise vältimine, abivajaduse ja riskide hindamine, ohvri kaasamine otsustesse ja kohtlemine teda austaval ja olukorda arvestaval moel," ütles Luht.

Oluline on ka see, kuidas ohver abini jõuab. Väljatöötamiskavatsuses pakutakse välja kolm viisi, kuidas andmed sotsiaalkindlustusametisse jõuavad. "Praktika ja teadusuuringute andmed kinnitavad, et vägivalla ohvritel on raske abi paluda. See on emotsionaalselt raske ja nõuab eneseületamist. Kui ohvriabil ei ole ohvri kohta infot ja ohver ise ei pöördu, siis ei saa inimest aidata," ütles Luht, et ohvri õiguste tagamise seisukohalt on eelistatuim viis andmete kogumiseks automatiseerimine, mille läbi jõuab teavitus ohvriabisse ohvri nõusolekust või taotlusest sõltumata.

Oluline muudatus on plaanis seoses psühholoogilise abi andmisega. Kehtiva seaduse kohaselt on psühholoogilise abi hüvitamise eelduseks süüteomenetluse algatamine. Psühholoogilise vägivalla puhul aga menetlust sageli ei algatata, sest tegu ei sobi ühegi süüteo koosseisu või puuduvad tõendid. "Mõnikord ei algatata menetlust ka füüsilise või seksuaalvägivalla kogemuse puhul, sest juhtunust on liiga kaua aega möödas. Eelnõu võimaldab vajaduse korral abi pakkuda süütegude tunnistajatele ning seksuaal- ja perevägivalla ohvritele ilma menetluseta, juhul kui ohvriabitöötaja on hinnanud sellise abi vajaduse põhjendatuseks," lisas Luht.

Kavas on muuta ka kuriteoohvrite hüvitistega seonduvat. "Hüvitise maksmine peab aitama leevendada raskete vägivallakuritegude materiaalseid tagajärgi ja aitama seeläbi kaasa, et kuriteo tõttu kannatanud inimesed tuleksid eluga paremini toime ega ohvristuks uuesti kuriteo tagajärgede tõttu," ütles Luht, et kavas on teha menetlus kannatanu jaoks mugavamaks ning tõsta hüvitise piirmäära.

Lisaks on plaanis muuta ka nõudeid ohvreid abistavatele spetsialistidele. "Määratletakse ohvriabitöötaja ülesanded, mida kehtiv seadus ei käsitle, täpsustatakse nii inimkaubanduse ja seksuaalselt väärkoheldud inimeste abistamisega seonduvat kui ohvriabi vabatahtlikele ja naiste tugikeskuse teenuse pakkujale esitatavaid nõudeid," lisas Luht.

Ohvriabi teenus nõuab mobiilsust ja paindlikkust

Aastaid lähisuhtevägivalla all kannatanud naistega töötanud Pärnu naiste tugikeskuse juhi Margo Orupõllu sõnul on ta klientidelt kuulnud nurinat psühholoogilise teenuse kohta ja põhjuseid, miks abivajajad teenuseni ei jõua on mitmeid. "Kriisiteenus on midagi muud kui klassikaline psühholoogiline nõustamine. Paljud inimesed, eriti eakamad, arvavad, et psühholoogi juurde jõuab inimene, kel on midagi vajaka," ütles Orupõld, et juba sõna "psühholoog" võib inimesi ehmatada ja sõnakasutus on vägivalla all kannatanud klientide puhul äärmiselt oluline.  

"Teenusepakkuja peab olema hästi kliendikeskne. Ametnikud töötavad enamasti kuni kella 17ni, aga inimene käib ka tööl, siis ta ei jõuagi nõustamisele. Keegi ei paku nõustamist peale tööpäeva ja ammugi siis nädalavahetusel. Peab arvestama kliendi spetsiifikaga," ütles Orupõld, et töö tugikeskustes algab enamasti hoopis peale lõunat.

Probleemiks on ka teenuse killustatus, rohkem võiks olla koostööd erinevate kriisiabiteenust pakkuvate asutuste vahel. "Mulle tundub, et Eestis on iga ametnik teisele konkurent. Abistajad tunnevad end mingil põhjusel ebakindlalt. Räägime suurte sõnadega võrgustikust ja koostööst, aga samal ajal kõik pusivad üksinda põlve peal," ütles Orupõld.

Orupõllu sõnul on oluline, et spetsialistid, kes ohvritega tegelevad oleksid väga teadlikud lähisuhtevägivalla olemusest. "Võid küll olla väga hea psühholoog, aga pead ka teadma, miks klient selliselt käitub ja see ei pruugi alati olla ka ainult psühholoogiline probleem, vaid tulla kuskilt mujalt," ütles Orupõld, et oluline on kliendis usalduse tekitamine ning lisas, et riigipoolne rahastus on olemas, kuid nüüd peaks mõtlema, kuidas saaks võimalikult efektiivselt kõikide klientideni jõuda.

Kriisiabi on saadaval ööpäevaringselt

Kristiina Luhti sõnul võib psühholoogi juurde järjekord olla, kuid koheselt traumajärgselt ei olegi ohvril vaja psühholoogi, vaid kriisiabi. "Kas ja kui kiiresti oleks vaja psühholoogi, saab otsustada ühiselt ohvriabitöötajaga nõu pidades," ütles Luht, et ohvriabi on väga paindlik võimaluste leidmise ja pakkumise osas.

Kriisiabi ehk esmast nõustamist juhtunu järel osutab 24/7 ohvriabi kriisitelefon 116 006 ja abi on võimalik saada ka läbi chati (vaata siit). Naiste tugikeskuse teenust on võimalik naistevastase vägivalla ohvritel ja nende lähedastel samuti saada ööpäevaringselt.

Ööpäevaringselt on avatud ka lasteabi telefon 116 111. Lastel ja noortel on võimalus kiiret abi saada ka chati teel (vaata siit).

Luhti sõnul sõltub see, kas ja kellega otsustab inimene mure korral kontakteeruda mitmest asjaolust, nii infost, mis on kõrva jäänud kui ka sellest, kellelt ta millised kontaktid saab. Väga paljud kuriteo ja vägivalla ohvrid ei jõua tema sõnul abini ka seetõttu, et nad ei ole sellest võimalusest teadlikud või ei soovigi abi. "Uuringutest järeldub, et mitte kõik vägivalla ohvrid ei soovi ega vaja riigipoolset sekkumist, kuna nende enda turvavõrgustikud on niivõrd head. Kes aga vajavad, peavad seda kindlasti saama," lisas Luht. 

Ohvriabi on avalik teenus, mille eesmärk on kuriteo või vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine. Ohvriabitöötajad pakuvad emotsionaalset tuge ja jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta. Nad juhendavad ja abistavad abivajajaid suhtlemisel riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning teiste juriidiliste isikutega. Ohvriabi korraldab psühholoogilise abi kulu hüvitise ja kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmist ning lepitusteenust.

Ohvriabi raames on võimalik saada teenuseid nt perevägivalla ohvritel, inimkaubanduse ohvritel, seksuaalselt väärkoheldud alaealistel, naistevastase vägivalla ohvritel.

Ohvriabi kriisitelefon 116 006 tegutseb ööpäevaringselt, sealt saab ka esmast kriisiabi. Naiste tugikeskuse teenus on üks ohvriabi teenustest, mida korraldab ja rahastab riik. Kas abistamiseks piisab ohvriabitöötaja poolsest nõustamisest või on vaja suunata psühholoogi juurde, või pöörduda nt naiste tugikeskusesse turvalise majutuse saamiseks, selgub vestluse käigus.

Laadimine...Laadimine...