Õigesti ahju küttes säästad raha ja tervist

Keskkonnaministeerium alustas novembris teavituskampaaniat "Õigesti ahju küttes säästad raha ja tervist", et juhtida elanike tähelepanu, kui olulised on õiged kütmisvõtted nii inimese tervisele, keskkonnale kui ka ahjuomanike rahakotile.

Pilt: Scanpix

Õigesti ahju küttes säästad raha ja tervist

Toimetaja: Toomas Raag

Keskkonnaministeerium alustas novembris teavituskampaaniat "Õigesti ahju küttes säästad raha ja tervist", et juhtida elanike tähelepanu, kui olulised on õiged kütmisvõtted nii inimese tervisele, keskkonnale kui ka ahjuomanike rahakotile.

"Kohtküte on Eestis olnud enimkasutatav kütteallikas möödunud sajandil ning hinnanguliselt on meil Eesti majapidamistes 400 000 ahju. Kütteperioodil on ahiküte oluline õhusaaste allikas, mis muudab õhukvaliteedi linnades tunduvalt halvemaks - põlemisel eralduvad ohtlikud ained, mis saastavad õhku ja kahjustavad meie tervist," kommenteeris Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Siim Sellik.

Tallinnas on ligi 12 000 maja, ehitist või rajatist, milles on mingisugune küttekolle: olgu selleks siis ahi, kamin vmt. Kampaania kestab järgmise aasta märtsini. Kampaania jaoks on loodud koduleht www.kutaoigesti.ee, kus jagatakse ahjuomanikele kasulikke nõuandeid.

Tema sõnul on paljudes kodudes kohtküte primaarne kütteallikas ning seetõttu elulise tähtsusega, kuna tagab energiajulgeoleku, nt elektrikatkestuse korral. On oluline, et inimesed kasutaksid õigeid kütmisvõtteid, et mõju õhukvaliteedile ja inimese tervisele oleks võimalikult väike.

"Kuigi õhukvaliteediga on Eestis lood päris head, siis ei tähenda see seda, et meil õhusaastet ei tekiks. Probleemid on pigem piirkondliku ja ainepõhise iseloomuga, näiteks Emajõe ürgorus asuvas Tartu linnas on palju puuküttega maju, kus saasteained ei haju nii kergelt ning õhukvaliteedi piirväärtuste ületamised on sagedasemad," selgitas Sellik.

Arvatakse, et niiskete puude kasutamisel on ainukeseks probleemiks nende halvem süttimine. Märja puiduga küttes rikutakse oma küttekollet ja korstnat ning õhku eraldub oluliselt rohkem saasteaineid. Lisaks on märja puidu kütteväärtus mitu korda väiksem.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul ei teagi inimesed tihti, et teevad ahju, kaminasse või pliidi alla tuld tehes midagi valesti. "Õige tuletegemisega saab igaüks anda panuse parema õhukvaliteedi heaks. Kõige olulisem on kasutada vaid kuiva puitu, süüdata tuli pealtpoolt ning kütteseadmeid tuleks regulaarselt hooldada," ütles ta.

Paljudes tekitab hämmingut soovitus süüdata tuli pealtpoolt. Kui aga nii toimida, liigub tuli ülalt alla ning põlemisprotsess saab alata stabiilsemalt ning tekkivate saasteainete heitkogused on oluliselt madalamad ja kütmisest saadav kasutegur palju suurem.

Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Siim Selliku sõnul on Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ahjulaboris katsetega tõestatud, et niisket halupuitu kuiva asemel kasutades on peenosakeste heitkogused üle kahe korra kõrgemad. "Otseselt vähki tekitavate ühendite osas on heitkoguste erinevused niisket puitu kasutades veelgi suuremad, olles kohati isegi kuni kümme korda kõrgemad," lausus Sellik.

Jätkuvalt vajab kordamist, et prügi põletamisega seatakse ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervis. "Koduahi ei ole Iru elektrijaam, kus kõik mürgised suitsugaasid ära põlevad!," rõhutas Sellik.

Vähemalt kord aastas tuleks lasta korstnapühkijal puhastada korsten ja küttekolded. Ahju ja selle lõõristiku korrashoid tagab piisava tõmbe, mis mõjutab otseselt põlemisprotsessi. Kui kütmise ajal tuleb korstnast valget suitsu, on kütmisega kõik korras. #kütaõigesti #süütapealt.

Laadimine...Laadimine...