ÕIGUSKANTSLER KORRUPTSIOONIST: võib juhtuda, et süüteoga saadud varaline kasu on suurem kui mõistetud rahaline karistus

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul ei ohjelda seadused praegusel kujul korruptsiooni linnades ja valdades. "Olukord, kus kohus on küll tuvastanud varalise kahju, ent kohalik omavalitsus süüdlaselt raha tagasi ei saa, läheb vastuollu avaliku huviga. Sellest kaotavad kõik kohalikud elanikud," nentis Madise.

Pilt: Scanpix

ÕIGUSKANTSLER KORRUPTSIOONIST: võib juhtuda, et süüteoga saadud varaline kasu on suurem kui mõistetud rahaline karistus (2)

BNS

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul ei ohjelda seadused praegusel kujul korruptsiooni linnades ja valdades. "Olukord, kus kohus on küll tuvastanud varalise kahju, ent kohalik omavalitsus süüdlaselt raha tagasi ei saa, läheb vastuollu avaliku huviga. Sellest kaotavad kõik kohalikud elanikud," nentis Madise.

Õiguskantsler Ülle Madise pöördus riigikogu põhiseaduskomisjoni poole, et algatataks nende seaduste muutmine, mis praegusel kujul ei võimalda piisavalt ennetada ega ohjeldada korruptsiooni linnades ja valdades.

Ei ole vaid üksikjuhtumid

Madise hinnangul ei ole tegemist üksikjuhtumitega, mistõttut tuleks luua regulatsioon, mis tagaks kohaliku omavalitsuse ametiisiku tahtliku süüteoga tekitatud varalise kahju sissenõudmise.

"Välistada tuleks teatud kuritegude tahtlikus toimepanemises süüdi mõistetud isiku mis tahes vormis töine suhe kohaliku omavalitsusega ajal, mil isiku karistus kehtib," märkis ta.

Madise sõnul peab looma huvide konflikte vältiv õigusselgus olukorras, kus kohaliku omavalitsuse volikogu liige töötab omavalitsuse hallatava ametiasutuse juhina või kuulub sellise kohaliku omavalitsuse osalusega ühingu juhatusse või nõukokku, mille üle ta volikogu liikmena peab teostama järelevalvet.

Täpsustada on vaja ka volitusnorme, mille alusel reguleeritakse linna- ja vallavalitsuse liikmete teenistuslähetusi jm isiklikke õigusi; kehtestada kohaliku omavalitsuse sõltumatu auditeerimise nõuded.

Poliitiline kokkumäng

Kui ametiisik on süüdi mõistetud süüteos, millega ta tekitas kohalikule omavalitsusele varalist kahju, on kohalik omavalitsus Madise sõnul mõnel juhul loobunud kahju sissenõudmisest. "Kahju saab sisse nõuda linn või vald, keegi teine seda teha ei saa," nendib ta. "Olukord, kus kohus on küll tuvastanud varalise kahju, ent kohalik omavalitsus süüdlaselt raha tagasi ei saa, läheb vastuollu avaliku huviga. Sellest kaotavad kõik kohalikud elanikud."

"Ei saa välistada ka pahatahtlikku poliitilist kokkumängu, mille tulemusel saab süüteost kasu omavalitsuses võimul olev poliitiline jõud," sõnas õiguskantsler. "Nii võib juhtuda, et süüteoga saadud varaline kasu on suurem kui mõistetud rahaline karistus. Sel juhul ei ohjelda süüdimõistmine korruptsiooni, sest süütegu nii-öelda tasub ära."

Selliste olukordade vältimiseks võiks anda Madise hinnangul mõnele riigiasutusele õiguse asuda kohaliku omavalitsuse asemel tekitatud kahju sisse nõudma, kui omavalitsus ei ole määratud aja jooksul süüteomenetluses kahjunõuet esitanud. "Selline lahendus vähendaks ahvatlust kasutada avalikke vahendeid erahuvides," leiab õiguskantsler.

Erandeid kasutatakse ära

Mõnel juhul näib, et kohalik omavalitsus on avalikku võimu teostava inimesega sõlminud töölepingu avaliku teenistuse seaduse piirangutest kõrvalehiilimiseks. Seesugust töölepingut ei saa peale kohaliku omavalitsuse enda keegi vaidlustada.
Madise sõnul pole ka tõenäoline, et ametnikutööd tegev töötaja ise kohtu kaudu oma töölepingu lõpetamist taotleks. Seega seaduses ette nähtud ja sisuliselt igati õigustatud piirangutest möödahiilimine tuleb välistada seaduse toel, leiab Madise.

Avaliku teenistuse seaduse järgi ei laiene Madise sõnul avalikku võimu teostavale ametnikule seatud piirangud, sealhulgas karistatusega seotud töölevõtukeeld, volikogu esimehe või aseesimehe või fraktsiooni, vallavanema või linnapea või valla- või linnavalitsuse liikme juures abistavate või nõustavate ülesannete täitjale. "Nemad töötavad vaatamata ülesannete iseloomule tähtajalise töölepingu alusel. Paraku on ka seda erandit kurjasti kasutatud," nentis Madise. 

"Nii on vähemalt ühel juhul jäetud kohaliku omavalitsuse vara omastamises süüdi mõistetud inimeselt kahju sisse nõudmata ja võetud ta hoopis poliitiliseks nõunikuks," märkis õiguskantsler.

"Huvide konflikti olemasolu ei saa hinnata üksnes lepingu liigi järgi. Kui sisu poolest tööleping vormistatakse näiteks käsunduslepinguna ja sellega kaasneb huvide konflikti oht, tuleb volikogu liikme mandaat ikkagi lugeda ennetähtaegselt lõppenuks," rõhutas Madise. "Sellise otsuse saab aga teha üksnes valla või linna valimiskomisjon valla- või linnasekretäri pöördumise alusel. Kui valla- või linnasekretär valimiskomisjoni poole ei pöördu, pole volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõpetamine võimalik."

Avalikes huvides tuleks Madise hinnangul ette näha täiendavad võimalused huvide konflikti tuvastamiseks.
"Volikogu liikme volitused ei lõpe, kui ta töötab kohaliku omavalitsuse hallatavas asutuses. Samuti ei lõpe volikogu liikme volitused siis, kui ta tegutseb töövõtu- või käsunduslepingu alusel munitsipaalettevõtte või muu ühingu juhtorgani liikmena. Huvide konflikti välistamiseks ei ole aga aluseid loodud," tõdeb Madise. 

Piisaks reeglitest

Paljudel juhtudel piisab Madise sõnul korruptsiooni ennetamiseks toimingupiirangutest ehk reeglitest, mis peavad tagama otsuste läbipaistvuse ja võimaldama huvide konflikti ilmnedes end otsustamisest taandada. "Arvestades volikogu liikmete ulatuslikku osalust selliste asutuste ja ühingute juhtorganite töös, võiks mõelda ka ameti- ja tegevuskohapiirangute täiendamisele. Piirangud võib kehtestada ka üksnes volikogus nii-öelda võtmekohtadel olevatele volikogu liikmetele - eelkõige volikogu esimehele ja aseesimeestele ning revisjonikomisjoni liikmetele," selgitas Madise.

"Haldusreformi tulemusel moodustuvad varasemast suurema varalise vastutusega kohaliku omavalitsuse üksused. Eeldatavasti kasvab nii linnade ja valdade finantsvõimekus kui ka haldussuutlikkus, mille peab omakorda tagama uus riiklik rahastamissüsteem," märgib Madise, kelle sõnul loob varasemast paremad eeldused süsteemse siseauditi korraldamiseks ja annab võimaluse allutada kohalik omavalitsus vajadusel välisele auditeerimisele. "Riigikogul tasub kaaluda võimalust kaasata pädevaid riigiasutusi asjakohaste auditeerimisreeglite koostamisse ning tagada koos sellega korruptsiooni ennetamine, ohjeldamine ja tõhus järelevalve kohaliku omavalitsuse üksustes, kahjustamata seejuures nende põhiseaduslikke tagatisi."

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...