Omanike Keskliit tõstatas taas Mustpeade maja tagastamise teema

Eesti Omanike Keskliidu esimehe Priidu Pärna sõnul peab uus valitsus lahendama Mustpeade maja tagastamise küsimuse, kuna see on liidu hinnangul muutumas lõpetamata omandireformi sümboliks ja õõnestab õigusliku järjepidevuse alusel taastatud riigi aluspõhimõtteid ja mainet.

Pilt: Scanpix

Omanike Keskliit tõstatas taas Mustpeade maja tagastamise teema (2)

Toimetaja: Meelis Piller

Eesti Omanike Keskliidu esimehe Priidu Pärna sõnul peab uus valitsus lahendama Mustpeade maja tagastamise küsimuse, kuna see on liidu hinnangul muutumas lõpetamata omandireformi sümboliks ja õõnestab õigusliku järjepidevuse alusel taastatud riigi aluspõhimõtteid ja mainet.

Pärna märkis, et eelmise valitsuse omandireformi valitsuskomisjon ei suutnud kahe aasta jooksul lahendada ühtegi omandireformist üles jäänud probleemi, vahendas BNS. Pärna meenutas, et Mustpeade vennaskond asutati 600 aastat tagasi, nende Tallinna jõukusel aluse pannud kaupmeeste ja laevaomanike peakorteri  tagastamise avaldust pole linn ja riigivalitsus omavahelise kemplemise tulemusena suutnud lahendada 30 aasta jooksul.

"Selline häbiväärne olukord rikub igasugust hea halduse tava ja annab lõpuks kahjunõuded riigi ja kohaliku omavalitsuse vastu. Uhkusega korraldab Tallinn mustpeade tavade järgi papagoilaskmise turniire ja riik eksponeerib Nigulistes mustpeade hõbedakogu, samas kui mustpeade kodu kasvõi osaline tagastamine venib juba kuus aastat pärast viimast kohtulahendit, mis andis suunised asi uuesti üle vaadata. Kuigi omand on põhiseadusega kaitstud, siis on selline omamoodi Mägra maja lugu järjekordseks märgiks avalike huvide ühe suurenevast üleolekust eraomandi suhtes," märkis Pärna. 

Tema sõnul näitab Tallinna linnavõimu suhtumist ka Harju tänaval Nõelasilma tänava taastamine, kus teeäärne tugimüür taastati eramaal ilma omanikuga kokkuleppimata. See ebaseaduslik tegevus sai riigikohtus kinnituse juba 2012. aastal koos kohustusega müür lammutada või leida muu õiguslik lahendus.

"Linnal võttis selle "lahenduse" leidmine seitse aastat, kui jõuti kokkuleppe asemel haldussunni ja kaheldava sundvalduse seadmise juurde. Nimelt võib sundvaldust seada vaid kohaliku tee rajamiseks, Nõelasilma tänava puhul loeb linn tee rajamiseks ka naaberkinnistul asuva maja vundamendimüüri taastamist. Kartulipõllu rajamine Harju tänavale tõstatas lisaks linna ülekohtule ka Harju tänava täisehitamise teema, et lõpuks kaoks suur sõjahaav ja tühimik keskaegse linna südamest. Rajati ju tänane haljasala vaid 2,5 protsendi tallinnlaste häälte alusel 2002. aasta rahvaküsitluse tulemusena," meenutas Pärna.

Eesti Omanike Keskliit ei saa mingil juhul toetada arutelul olevat seadusmuudatust, mille kohaselt otsustaks omavalitsus riigi asemel ise, kas omanikule tagastada või mitte omavalitsusele vajaminevat ehitist.

"See oleks ju kits kärneriks olukord! Täitevvõimu ambitsioonidest haldusriigi pealetungil annab aimu linnavalitsuse koridorides ringelv eelnõu, mis annaks Tallinnas maade sundvõõrandamise otsustamise linnavolikogu asemel linnavalitsuse pädevusse," rõhutas Pärna. 

Linnavalitsuse seisukohad Mustpeade maja mittetagastamiseks on seotud suures osas sellega, et  see seaks ohtu seal tegutsevate kultuuriasutuste tegutsemise. "Linna kardab seega eraomanikke ja ei usalda õiguskorra pakutavaid võimalusi linnaasutuste garanteeritud tegutsemiseks hoones lepingulisel alusel. Selline seisukoht on variserlik, sest näiteks kümned linnakoolid tegutsevad rendilepingute alusel erakapitalile kuuluvates koolimajades," märkis Pärna. 

"Omandiküsimusest on tänaseks saanud riigi õigusliku järjepidevuse küsimus, sest taastatud 100 aastane riik ei saa olla järjepidev osaliselt ning omandiõiguse järjepidevus on osa sellest järjepidevusest. Anname Tallinna 800 aastapäeval Mustpeade maja tagasi mustpeade kui linnakodanike õigusjärglastele," lisas Pärna.

Eesti Omanike Keskliit on loodud 1994. aastal ja koondab 63 000 kinnisvaraomanikku.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...