ONKOLOOG: On väga kurb kui lapsed vähki surevat ema vaatama peavad

"On ikka väga-väga kurb, kui lapsed oma vähki surevaid emasid vaatamas käivad," ütles onkoloog Kristiina Ojamaa.

ONKOLOOG: On väga kurb kui lapsed vähki surevat ema vaatama peavad

"On ikka väga-väga kurb, kui lapsed oma vähki surevaid emasid vaatamas käivad," ütles onkoloog Kristiina Ojamaa.

"Vahel on isad need, kes ei suuda lõpuni aru saada, mis juhtub."

Eestis diagnoositakse aastas 600-700 uut rinnavähijuhtu, kuid paraku jõuavad paljud naised onkoloogi juurde palju hiljem, kui oleks õige. „Kui võtame kõik rinnavähihaiged Eestis, siis viie aasta pärast on elus veel umbes 75%,“ rääkis Ida-Tallinna keskhaigla onkoloog Kristiina Ojamaa. „Euroopa keskmine on 82%. Eestis on protsent Euroopaga võrreldes madalam seepärast, et meil jõuavad rinnavähijuhtumid arsti juurde hilisemates staadiumites. See on osaliselt kinni ka inimeste teadlikkuses, näiteks rinnavähi sõeluuringus käib vaid pool kutsututest. Meile on tulnud ka naisi, kellel on kasvaja silmaga näha, aga mingil põhjusel on nende hirm nii kohutavalt suur, et nad lihtsalt eitavad probleemi. See on psühholoogiline kaitsereaktsioon. Samas mida varem kasvaja avastatakse, seda parem.“

Vähimagi kahtluse korral tasuks onkoloogi sõnul vähikontrolli minna ka noortel. „Meie haiglas on kõige noorem patsient olnud 24-aastane,“ selgitas Ojamaa. „ Noortel tuleb rinnavähk reeglina ikkagi siis, kui peres on seda enne esinenud. Sellepärast peaks kindlasti oma pere haiguslugude vastu huvi tundma. Kui ema, vanaema, tädid jne on surnud rinnavähki, siis tuleb alati mõelda, mida teha, et seda haigust ei tuleks. Ja alustada tuleks sellest, et minna arsti juurde, rääkida lugu ära ja siis saab kõik uuringud tehtud – selgitatakse välja, kas risk on või ei ole.“

Ojamaa sõnul on masendav, kui lapsed oma vähki surevaid emasid vaatamas käivad. „Kui tegemist on selles vanuses lastega, kes toimuvast aru saavad, siis on see ikka väga-väga kurb,“ seletas Ojamaa. „Vahel on isad need, kes ei suuda lõpuni aru saada, mis juhtub. Kui küsida, et kas nad on läbi mõelnud, milline on nende elukorraldus, kui lastel enam ema ei ole, või kas nad üldse on naisega surmast rääkinud, siis tihti ei ole mehed seda teinud.“

Rinnavähk on naistevähkidest kõige sagedasem – 600-700 uut diagnoosi aastas. „Õnneks allub see üsna hästi ravile,“ märkis Ojamaa.

Alati ei saa öelda, et naised on ise olnud õigel ajal uuringule tulekuga hooletud. „Tihti on kasvaja niivõrd kaval, et ei anna endast tunda, ning naisele tuleb täieliku üllatusena, et asi on nii kaugele läinud, et operatsioon ei ole enam mõistlik ja edasi saab minna ainult keemiaravi või hormoonraviga,“ selgitas Ojamaa.

Loe pikemalt

Laadimine...Laadimine...