ÖÖKLUBI JUHT: kui pidusid peetakse hilisöö asemel varem – kellel selle vastu saaks midagi olla?

Ekuadorist pärit filmiüliõpilane Emilia Horet, kes sealsamas Sauna tänaval teises eluhoones korterit üürib, ütles, et oli esialgu üllatunud – kuulu järgi pidi Tallinn olema vaikne põhjamaa linn, aga siin peetakse niivõrd lärmakaid pidusid! 

Pilt: Albert Truuväärt
Eesti

ÖÖKLUBI JUHT: kui pidusid peetakse hilisöö asemel varem – kellel selle vastu saaks midagi olla? (1)

Virkko Lepassalu

"Mul on tõepoolest probleeme iseendagi veenmisega, et ilmtingimata on vaja lõbustuskohta lahti hoida öösiti ja vastu hommikut," nendib Hollywoodi klubi tegevjuht Rauno Otsepp Tallinnas kehtestatavate öiste alkoholipiirangute kohta. "Kui kõik see pidu toimuks mingil muul, arusaadavamal ajal, siis kaoks mitmed probleemid – no kellel selle vastu saaks põhimõtteliselt midagi olla?"

Eelmisel neljapäeval piiras Tallinna volikogu öist pidutsemist. Öine alkomüügi keeld peaks baarides ja kohvikutes kehtima argipäeva öösiti kahest kuueni ja nädalavahetusel kolmest seitsmeni.

Ööklubid ja kasiinod saavad alkoholi müüa tunnikese võrra kauem. Argipäevade öösel kehtiks keeld kolmest kuueni ja laupäevale ja pühapäevale eelneval ööl neljast seitsmeni.  Kehtima hakkaksid need nõuded, mis kehtestatud muuhulgas kohalike elanike öörahu huvides, järgmise aasta septembrist. Nii jääks meelelahutuskohtadel piisavalt aega oma tegevust ümber seada. Lähtutakse ka eeldusest, et tolleks ajaks võiks olla koroonaviiruse kriis juba seljatatud. Ainsana säiliks õigus öö läbi alkot müüa hotellide fuajeebaaridel.

Kõigile ühtsed mängureeglid

Mitmed meelelahutuskorraldajad möönavad, et klubid-baarid võiksid ise hakata oma kundesid aktiivsemalt uute oludega kohandama. Klubides-baarides, kus mängivad bändid, võiks muuta nende esinemisaja varasemaks. Seda enam, et elame koroonaviirushaiguse põhjustatud uues reaalsuses. Politsei on niikuinii kehtestanud ajutise alkomüügipiirangu Tallinnas ja Harjumaal kella 23-6.

Tallinn võitles nn Bermuda kolmnurga baaripidajatega kohtus juba aastaid tagasi ja saavutas osalise võidu. Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul oli tulemusi peagi tunda: "Statistika järgi jäi kõikide liikide kuritegusid vanalinnas keskmiselt 10% vähemaks. See on tohutu edasiminek ja seega tasub valitud suunda jätkata."

Vaid osaliseks kujunes Tallinna võit kohtus mitmete baaripidajate üle ennekõike selles mõttes, et mitmed on pärast kohtukaotust lihtsalt vahetanud juriidilist keha. Seetõttu ei saagi linnavõim läheneda rahurikkujatele n-ö juhtumipõhiselt, nagu mõni piirangute kriitik on soovitanud, vaid tuleb kõigile kehtestada ühtsed mängureeglid.   

Praegu on seoses politsei kehtestatud alkomüügi kärpega Tallinna vanalinn öösiti pisut vaiksemaks jäänud. Kuid mitte kõikjal. Oluline baari- ja lokaalipidude kese on vanalinnas alati asunud nn Bermuda kolmnurgas paiknevas Sauna tänavas. Pärast lõunat valitseb seal täielik inimtühjus ja suisa ebamaine vaikus. Kuid see on petlik.

Ühe sealse elumaja ukse külge on kinnitatud pidutsejate südametunnistusele koputav silt. Eesti ja inglise keeles palutakse mitte unustada, et baari vastas elavad inimesed. Ekuadorist pärit filmiüliõpilane Emilia Horet, kes sealsamas Sauna tänaval teises eluhoones korterit üürib, ütles, et oli esialgu üllatunud – kuulu järgi pidi Tallinn olema vaikne põhjamaa linn, aga siin peetakse niivõrd lärmakaid pidusid!
Kui helistame Sauna tänaval Cocorito baari vastas asuva elumaja uksekella, ilmub uksele keskealine, eduka ettevõtja välimusega meesterahvas. Oma nime ta lehes näha ei taha. Samas ohkab ta pikalt ja traagiliselt, kui jutuks tulevad alkopiirangud.

Lauluväljaku vana helisüsteem

Mees ütleb, et võiks enda "elamustest" kohaliku elanikuna tunde  juttu vesta, ja lisab, et tal on oma kodu ümbruses toimuvast sügavalt kõrini. Hea ja rahulik elu olevat lõppenud kümmekond aastat tagasi. Elaniku väitel jagunevad Sauna tänava baarid kaheks: leidub viisakaid, kus toimuv jääb nende siseruumidesse, suletud uste taha, samas mõni lärmab see-eest üle terve kvartali.

"Siin vastas toimuv on kõige hullem," viitab mees päevasel ajal suletud baariustele. "Kella neljani öösel käib vahel selline tümakas, et pole võimalik magada. Nad on justkui ära ostnud lauluväljaku vana helisüsteemi ja lihtsalt huvi pärast keeravad selle põhja. Ja istutakse siis siin minu maja trepi peal ja juuakse. Enne kella 23, kui peaks hakkama jookide müüki lõpetama, lastakse kassast ühe korraga suur hulk alkoholi läbi. See oleks justnagu siis enne kella 23 ostetud, aga tegelikult pole, ja jätkub siis pärast öö läbi müümiseks. See kella 23 piirang ei toimi ju tegelikult üldse! Ja millega see baariomanik siis riskib? Mitte millegagi."

Enne koroonakriisi nägid mitmed meelelahutus- või baariärimehed kavandatavates öise alkomüügi piirangutes suurt häda. Tallinna festivalide, suurvõistluste jne külastajatele olevat oluline vilgas öine lõbutsemine. Mäletatavasti hakkas linnavõim nördinud elanike tõttu piiranguid kaaluma juba mullu sügisel. Hädas ei olnud mitte ainult vanalinna, vaid Mustamäe, Lasnamäe jt piirkondade inimesed, kelle lähedusse jäi mõni öö läbi avatud kõrts. Nüüd, koroonakriisi taustal, tunnetatakse linna piiranguid pigem leebetena.

Nagu ütleb Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu, ei ole see loomulikult maailmalõpp, kui edaspidi nädalavahetuse öösel kell neli kraanid kinni keeratakse.

"Hea, et algus on tehtud," lisab Tallinnas kehtestatavate piirangute kohta Vanalinna Seltsi liige Tõnu Pullerits. "Praegu on olukord vanalinnas varasemast parem. Mõned kohad, kes suutnud oma klientuuri säilitada, tegutsevad viisakamalt."

Vähendamaks segadust küsimuses, kes ikkagi võivad nautida öösiti tunni võrra pikemat alkomüügiaega, defineeris Tallinna linnavõim ära, mis on ööklubi. Muuhulgas nähakse ette, et ööklubil peab olema seade, millega mõõta heli valjust, et see ei ületaks piirtasemeid. Ööklubilt nõutakse topeltust või eeskoda. Samuti turvatöötajaid nii sees kui väljas, turvakaameraid sissepääsu ja lähiümbruse valvamiseks jne. 

Tallinna piirangud pigem leebed

"Öise alkoholimüügi piiramises pole Euroopas midagi enneolematut," ütleb Tallinna volikogu esimees Tiit Terik. "Neid rakendatakse Soomes, Rootsis ja Norras, aga ka Suurbritannias, Horvaatias ja Itaalias. Tallinna piirangud on Põhjamaadega võrreldes pigem leebed." Teriku sõnul pole joomine see, mis majanduse päästaks.

Kevadel, enne koroonakriisi eriolukorda kutsusid Tallinna juhid lõbustusasutuste esindajad ümarlauale piirangute asjus. See üritus oli vaid osa läbirääkimistest. Tuli leida tasakaalupunkt. Vanalinna jt piirkondade elanikud nõudsid ja nõuavad öörahu. Teisalt ei saa baaridel-klubidel hapnikku päris kinni keerata.

Nagu märgib muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees Aarne Valmis, on tasakaalu leidmine seda keerulisem, et ega peod pidamata jää. Kui kruvid liiga kinni keerata, tekitaks see omavolilisi peopaiku tavalistes vaiksetes elurajoonides ja kortermajades. Hollywoodi ööklubi tegevjuhi Rauno Otsepa sõnul teab ta paiku, mis tegelevad piraatlusega. Alates kella 23-st  kehtivat alkomüügikeeldu ei peeta mõnel juhul millekski.

Nüüd on piirangule ootamatult lisandunud veel üks mõõde. Lühemad lahtiolekutunnid mõnevõrra vähendavad baarides ja klubides ninapidi koos napsitamist ning nõnda haiguse levimist. Tartu ja Jõhvi baaride koroonakolletest algas praegune laine. Muidugi ei ole piirang mingi imerohi – seda enam, et ettevõtjate säästmiseks käivituks see aasta pärast. Aga siiski. Järjest enam ju räägitakse, et peame õppima viirusega elama pikema aja jooksul,  ning öelda, et aasta pärast on kõik korras, on ilmselt ennatlik.

"Meelelahutusasutuste juhid peaksid mõistma, et kui midagi juhtub, on esimesed kannatajad nemad ise," ütles meelelahutajate liidu juhatuse liige Aivo Toomistu. "Inimesed on muutunud liiga julgeks. Ööklubides on kõige problemaatilisem vali muusika – kui inimesed püüavad üksteisest üle karjuda, lendleb seal kõike, mida karjumisega ikka suust välja lendab."

Pidutsemisest soovitab Toomistu mõistagi pigem hoiduda: "Kui esimene haiguse laine oli rohkem 40-60-aastaste, siis praegune 20-40-aastaste nägu. Meil on siin Eestis isegi vabad võimalused võrreldes näiteks Saksamaaga, kus tuleb igal pool maske kanda."

Ööklubid uues reaalsuses

Praeguses n-ö uues reaalsuses tuleks öistel meelelahutajatel paratamatult valida, kas oma äri kinni panna või püüda kohaneda ja nihutada peo algused õhtuti varasemale kellaajale. Põhja prefekti 28. augusti korraldus, mille järgi on alkomüük keelatud kella 23-6, asendub 26. septembri esimesest sekundist üleriigilise kitsendusega. Alkomüük baarides-lokaalides on siis keelatud kella 00.00-st kella 10-ni hommikul. See võidakse haigusjuhtude vähenemise järel tühistada, olukorra halvenedes aga uuesti kehtestada jne.

Klubi Hollywood, mida kutsutakse ka lihtsalt Sõpruse kinoks, on üks neist endistest rajudest peopaikadest, mille ees ja sees valitseb harjumatu tühjus. Kui päeval parvlevad tuvid, siis öösel pole neidki. Juhtkond on vajunud edasise osas sügavasse mõtisklusse.

"Loomulikult pole selline olukord normaalne," ütleb tegevjuht Rauno Otsepp. "Kestab see kriis pool aastat või viis, selle kohta ei oska keegi midagi öelda. Teoreetiliselt kindlasti on võimalik seda äri pidada ja kohaneda, aga mitte üle öö. Inimesed peavad oma tarbimisharjumusi muutma."

Otsepp tõdeb, et klubi poolt ei ole kontseptsiooni muutmine  ja teistmoodi tegutsemine raske. Küll on keeruline harjutada klientuur teistmoodi käituma.

"Klassikaliselt viidab inimene mingis taolises meelelahutusasutuses kolm-neli tundi," räägib Otsepp. "Mitte palju üle nelja tunni. Millal hakata seda nelja tundi lugema, kas kella kaheksast, üheksast või kümnest õhtul, see on tehniline küsimus. Aga paraku seisab kõik mingites kogemuslikes kultuuri iseärasustes kinni. Väga keeruline on seda (varasemat peo avamist – V. L.) üksinda viljeleda. Eks see piirangute mõtte ju selles on, et see oleks tingimuseks kõigile. Mingis mõttes on see tervitatav. Mul on probleeme iseenda veenmisega, et ilmtingimata on vaja lõbustuskohta lahti hoida öösiti ja vastu hommikut. Kui kõik see pidu toimuks mingil muul, arusaadavamal ajal, siis mitmed probleemid kaoksid ära – no kellel selle vastu saaks põhimõtteliselt midagi olla?"

Ilmselt tähendaks ööklubide harjumine meelelahutuses valitseva uue olukorraga, et klubide juhid lihtsalt istuksid ühe laua taha ja sõlmiksid hea tahte lepingu. Kõik, mis seni algas klubides hiljem, algaks varem.

BEŠKINA: elus on enamat kui alkohol

Betina Beškina, Tallinna abilinnapea

Pean tunnistama, et ma ei ole Eesti Karskusliidu liige. Erinevalt näiteks meie riigi sotsiaalministrist. Ent sõltumata sellest, kas keegi kuulub kuhugi karskusseltsi, septembris ei joo või on otsustanud olla selge grupijuht või lihtsalt toetavaks õlaks sõbrale, kes ei suuda pärast pikaleveninud pidutsemist piiri panna, tuleb teda tunnustada eeskujuna. Julguse eest öelda lühema või pikema aja vältel – ei alkoholile.
Kui ülemöödunud aastal langes alkoholitarbimine viimase kümne aasta madalaimale tasemele, siis mullu pöördus see Eestis taas tõusule. Konjuktuuriinstituudi uuringu kohaselt tarbisid Eesti elanikud 2019. aastal täiskasvanud (15+) elaniku kohta keskmiselt 10,4 liitrit absoluutalkoholi, mida on 3,2% rohkem kui aasta varem.

Seega, alkoholipoliitika rohelises raamatus seatud üllas eesmärk, et siinsed elanikud tarbiksid maksimaalselt kaheksa liitrit inimese kohta aastas, ei näi kuigi realistlik. Vähemalt niikaua, kuni eri osapooled selle nimel ühiselt pingutama hakkavad. Seni jäävadki teadlaste ja spetsialistide ettepanekud salaalkoholi leviku tõkestamiseks, alkoholitarvitamisest ja joobest tulenevate kahjude vähendamiseks tolmu koguvaks dokumendiks kusagil riiulis ja neid ei asuta reaalses elus ellu viima.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on iga elaniku kohta kuus liitrit absoluutset alkoholi aastas piir, millest rohkema puhul saab rahva tervis juba tõsiselt kahjustada. Nii ei tasu meil keskenduda alkoholitarbimise puhul niivõrd aktsiisidega eksperimenteerimisele, vaid rahva tervise nimel rakendada eri meetmeid alkoholi liigtarbimise vähendamiseks. Eesti suurima omavalitsusena, kus elab kolmandik riigi elanikkonnast, on meie kohustuseks panustada terviklikku alkoholipoliitika loomisse ja rakendada seejuures eri meetmeid.

Kiirabi peaarst: juuakse rohkem, kuid piirangud siiski taltsutavad seda

Tallinna Kiirabi väljakutsete statistika näitab, et koroonaviiruse ajal kalduvad inimesed tavaliselt rohkem alkoholist seltsi otsima. Teisalt on politsei kehtestatud alkomüügipiirang joobes patsientide arvu siiski vähendanud.

16. septembril tutvustas Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas  (pildil) karskusliidu aastakonverentsil joobes patsientide arvu. Enne politsei seatud kellaajalist alkomüügi kitsendust kella 23-6 ehk ajavahemikul 11. juulist 28. juulini pidi Tallinna Kiirabi aitama 111 patsienti.  Seevastu leidus neid pärast piirangu kehtestamist ehk 29. augustist kuni 14. septembrini, umbes sama pikal kahenädalasel perioodil  kokku 66.
Adlase sõnul tuleb aga alati vaadata numbrite taha. Peaarst tõdes, et enne koroonaviiruse puhangut ehk eelmise aasta samadel perioodidel sattus kiirabisse viidatud ajavahemikel vastavalt 88 ja 55 patsienti.

Kõige sagedamini tuleb kiirabil aidata joobes isikutest neid, kes elu hammasrataste vahele jäänud ja on sageli ammused sõltlased.
Juba enne kriisi näitas alko tarvitamine tõusu. 2019. a tarbisid Eesti elanikud keskmiselt 10,4 liitrit absoluutalkoholi ja seda on 3,2% enam, kui oli 2018. a. Teisalt läheb pilt siiski paremaks, näiteks 2007. a tarbiti Eestis 14,79 liitrit absoluutalkoholi täiskasvanud elaniku kohta.
Tõenäoliselt näitab 2020. a alkotarbimise ehk koroonaaja statistika võrreldes 2019. a kasvu. Samas tuleb arvestada, et viina ja piiritust osteti eriti eriolukorra esimesel perioodil, kui nappis desovahendeid, käte või ka esemete desinfitseerimiseks.

Alkoholi ostnud mittetarbijate osakaal on kasvanud aastatel 2017-2019 14%-lt 26%-ni ja tõenäoliselt kasvatas kriis seda numbrit veelgi. Teisalt viitavad ka baaride jt meelelahutuskohtade pidajad, et inimesed on suvel kaldunud suuremale napsitamisele kui tavaliselt.
Statistika rõõmustavamalt poolelt võib aga öelda, et kui 2018. a olid 18-29-aastased ühed suuremad alkoostjad, siis nüüd jäädakse keskealistele ja vanematele alla. Oluline, et ennekõike just alla 30-aastased kasvatavad väikesi lapsi.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...