ÕPETAJA ELUST KÄNDUDE KESKEL: Ma ei tea, mida lastele rääkida

Vaidluses raiemahtude suurendamise ja selle üle, kui palju on Eestis ikkagi raieküpset metsa, on jäänud tahaplaanile tavaline inimene, kes peab kesk metsi elamise asemel harjuma kännuväljadega. "See on aga tegelikult ennekuulmatu, mis praegu toimub," lausus kooliõpetaja ja loodusemees Margus Maripuu.

Pilt: Facebook/Margus Maripuu, foto autor Sven King Azojan. Maripuu kirjutab: "See ei ole metsajõgi, vaid puude väljaveo tee."
Eesti

ÕPETAJA ELUST KÄNDUDE KESKEL: Ma ei tea, mida lastele rääkida (3)

Virkko Lepassalu

Vaidluses raiemahtude suurendamise ja selle üle, kui palju on Eestis ikkagi raieküpset metsa, on jäänud tahaplaanile tavaline inimene, kes peab kesk metsi elamise asemel harjuma kännuväljadega. "See on aga tegelikult ennekuulmatu, mis praegu toimub," lausus kooliõpetaja ja loodusemees Margus Maripuu.

"Ma ei tea, mida lastele rääkida, sest lastel on silmad pead ja nad küsivad, mis on lahti," räägib Raplamaa-Pärnu piiri lähedal Reonda külas elav kooliõpetaja ja loodusemees Margus Maripuu. "Ma annan ka 6. klassile loodusõpetuse tunde ja muuhulgas on õpikus, et loodusega tuleb ümber käia säästlikult ja keskkonnahoidlikult. See on aga tegelikult ennekuulmatu, mis praegu toimub."

Loodus ei jõua taastuda

Fotod, mis mitmekülgsete huvidega kooliõpetaja Maripuu on postitanud Facebooki äsja tekkinud kommuuni Eesti Metsa Abiks, räägivad paraku teist keelt kui õpikuisse kirjapandu.

Näiteks selgitus ühe tema foto all: "Taarikõnnu Looduskaitse alal, kunagise männimetsa asupaik. Lank on seisnud niisamuti pea 6 aastat. Pole sinna midagi istutatud. Ainult metsvaarikas vohab seal. Männid pole eriti andnud idanemisvõimelisi seemneid. Mõned üksikud männihakatised kasvasid platsil."

Jutt on seega sellest, et pärast mahavõtmist tuleks metsa uuendada.

Või siis järgmine pilt: "Raielangist üle tee oli puude ladustamise koht. Puud veeti tee äärest ära ja järgi jäi selline tore mudaauk, mida muidugi keegi ei vaevu enam tasandama." Ja nii edasi, selliseid fotosid ühe tavalise Eesti küla ümbrusest on veel ja veel. Ühel fotol on sügavale maasse sõtkutud metsaveotee asemele tekkinud midagi jõe-sarnast.

"Seal on jäädvustatud umbes pool külatagusest," rääkis Maripuu oma fotodest. "Ma pean nüüd elama kännurivi keskel. Minu mure on, et külamiljöö hävib. Kuidas elada, kui on vaid majad, põllud ja kännurivi? Ma saan aru, et tulundusmets peab tulu andma, aga lageraiet on siiski hirmus palju. Loodus lihtsalt ei jõua oma rütmi taastada."

Maripuu arvates tuleks külade miljöö või nende ümbrus iseenesest kaitse alla võtta. Ehk siis mitte tuua inimeste elukeskkonda ohvriks kasumihuvile.  

Maripuu lisas, et ta isa oli Nõukogude ajal metsa väljaveo traktorist. Aga siis võeti metsa maha enam-vähem mõistuse piires. "Lindusid on väheks jäänud," rääkis Maripuu. "Ma ei näe enam linnuparvesid. Sellist rõkkavat linnulaulu nagu varem, enam metsas ei ole." Hiljuti teatas ornitoloogiaühing, et metsadest kaob 60 000 linnupaari ehk pool protsenti linnustikust aastas. "Intensiivistunud metsamajandusel ja planeeritavatel metsaseaduse muudatustel on arvestatav negatiivne mõju Eesti metsalinnustikule," teatas ühing.

Metsaelanikud lasevad varvast

Aga see mõju ei avaldu vaid lindude puhul.

Näiteks Reonda küla piiravad hundid. Metskitsi jm toidupoolist on ilmselt nappimas, või on nad kusagilt kaugemalt rahulikumat elu otsimas, et soed nõnda usinalt külast kõhutäidet loodavad leida. Tunnistust segi läinud, või segi aetud loodusest annab ka üleriigilises meedias ilmunud  foto Viljandi linnas luusinud ilvesest. Ka tolle elupaiga pööras mingi raie ilmselt segi, või häiris teda harvester, mille tõttu omakorda  metskass ise "ära pööras" ja ruttas inimeste juurde "vastust nõudma".

Maripuu sõnul ei keerab mõni raie mitte ainult loomade-lindude, vaid ka inimese elukeskkonna põhjalikult pea peale. Üks lastest käib koolis, kus Maripuu on õpetaja nelja kilomeetri pikkust metsateed mööda. Metsaveomasinad lõhkusid tee ära ja sõiduautoga sealt enam läbi ei pääse. Nüüd laps siis koperdabki seal pimedas jala neli kilomeetrit ühte otsa. "Kui midagi peaks juhtuma, siis ka kiirabi ei pääse majani," lisas Maripuu. Seaduse järgi tuleks raiega kaasnevad kahjud muidugi taastada. Kui pika aja jooksul – sellesse suhtutakse mõistagi üsna loominguliselt. Ja kinnitust võib sellele Maripuu postitatud fotodelt küllaga leida. Valdavalt on nende "õuduslankide" puhul tegemist RMK raietega.

Üks Eesti metsa kaitsjatest Züleyxa Izmailova ütles, et nende avatud Facebooki kommuun on osutunud väga populaarseks. "Me hakkame seal avaldama nädala kokkuvõtteid, et anda huvilistele paremat ülevaadet," rääkis Izmailova. "Kõik tegutsevad metsa kaitseks oma isiklikul kulul ja heast tahtest, annetusi ei ole me seni küsinud."

Kuigi ühiskonnas on raiemahu suurendamisele tugev vastuseis, otsustas metsandusnõukogu metsaseaduse muudatustega edasi minna. Majandusmetsade kuusikute raievanust plaanitakse alandada praeguselt 80 aastalt 60 aastale, sest täna kehtiva metsaseadusega seatud raievanused ei võimaldavat alati majandusmetsade küpseid kuusikuid optimaalses eas kasutusse võtta. Seetõttu vähenevat puistute tootlikkus ning juure- ja tüvemädanike tõttu halvenevat puidu kvaliteet.

Mõnedki metsamajanduse asjatundjad arvavad, et polnud kaugeltki juhus, et paralleelselt sooviga metsaseadust raie suurendamise suunas muuta tekkis kunagise Sylvesteriga seotud ringkondadel huvi püstitada Eestisse miljard eurot maksev puidutöötlemis-, valdavalt tselluloosi tootev ettevõte.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...