ÕPI KOGU ELU: ka keskeas võib armuda hiina keelde või Aafrika tantsu ning selle selgeks saada

Margot Makstin (30+), kes õpib rahvaülikoolis hiina keelt, ütles, et valis selle kursuse eelkõige taskukohase hinna tõttu. "Kui vaid aega oleks, käiksin meelsasti ka paljudel teistel rahvaülikooli kursustel, valikut jätkub seal igaühele," sõnas ta. Sel õppeaastal ootab huvilisi näiteks tuliuus ja tasuta keskkonnateemaline loengusari "Absurdist ratsionaalsuseni!" ning 24. septembril alustab 7 loengust koosnev vaimse tervise kursus.

Pilt: Mats Õun
Haridus

ÕPI KOGU ELU: ka keskeas võib armuda hiina keelde või Aafrika tantsu ning selle selgeks saada (1)

Õnne Puhk

"Ei, mis 60+, meil käib kõige rohkem inimesi vanuses 35-45 ja meie uksed on lahti igas vanuses täiskasvanutele," lükkas Tallinna Rahvaülikooli vanemkoolitusjuht Katri-Evelin Kont ümber arusaama, et rahvaülikoolis käivad vaid pensionärid. Sel õppeaastal ootab huvilisi näiteks tuliuus ja tasuta keskkonnateemaline loengusari "Absurdist ratsionaalsuseni!", kus teiste hulgas lektoriks loomaaia direktor Tiit Maran.

Margot Makstin (30+), kes õpib rahvaülikoolis hiina keelt, ütles, et valis selle kursuse eelkõige taskukohase hinna tõttu. "Kui ma juba tundides käima hakkasin, selgus, et peale lausa uskumatult mõnusa koha vanalinnas oli ka õpe hästi organiseeritud, õpetaja on väga meeldiv ja olen saanud boonusena mõnusa seltskonna, kellega koos õppida," lausus ta. "Hiljem olen vaadanud, et rahvaülikoolil on tegelikult väga mitmekesine ja huvitav valik eri tunde. Kui vaid kohad nii kiiresti täis ei saaks, siis võtaksin meeleldi osa veel näiteks nende kokandustundidest. Mulle on silma jäänud, et muu hulgas on ka mõnusaid liikumiskursusi, mis tutvustavad eri kultuuridest pärit liikumisviise – näiteks tai chi ja jooga, aga huvi äratas ka Aafrika tantsu kursus. Kes aga tahab, saab valida ka eesti rahvatantsu. Kui vaid aega oleks, käiksin meelsasti ka paljudel teistel rahvaülikooli kursustel, valikut jätkub seal igaühele."

"Kui ütled rahvaülikool, tekib paljudel ettekujutus, et seal käivad vanemad prouad linikuid heegeldamas ja savist teekruuse meisterdamas," lausus Kont. "See on tänaseks täiesti muutunud – muidugi käivad endiselt ka vanemad prouad, aga näiteks ka mehed Aafrika tantsus … või miks mitte ka heegeldamas. Meie võtame kõik vastu!"

Uut moodi liigutada

Eakamaid inimesi käib rahvaülikooli tõepoolest üsna palju. Pealt 60-aastane Malle Arike osaleb tai chi trennis, aga ta on õppinud siin ka hispaania keelt ja maalimist. "Minust staažikamat rahvaülikoolis käijat on vist keeruline leida. Tai chi’s olen käinud juba üle 20 aasta – ja ma pole ainus," mainis naine.

Endise võimlejana otsis Arike just sellist trenni, kus saaks ennast liigutada – aga pisut teistmoodi, miks mitte idamaisel moel. Tal õnnestus oma algteadmised omandada legendaarsete hiina rahvusest õpetajate Zhangi ja Shengi käe all, kellest trennikaaslased kuulevad siiani imelugusid.

Arike ütles, et on rahvaülikoolile truuks jäänud, kuna on rahul koha ja ka õpetajatega. "Mulle on kõik need treenerid meeldinud,  ja miks peaksin siis mujale minema," lausus ta. "Meeldib, et mõnest trennihooajast on välja kasvanud ka suurem suhtlemine. Omal ajal käisime külas oma hiinlastest õpetajatel – mõlemad on head kokad. Ka nüüd saame traditsiooniliselt kokku väljaspool trenniaega Hiina uusaastapeol."

Arike ise end elukestva õppe esindajaks ei pea, aga tema aukartustäratav hobide hulk räägib vastupidist. "Maalimist alustasin samuti rahvaülikoolis ja nüüd käin edasi legendaar-se Zair Zeilanovi juures, kes on siiani rahvaülikoolis õlimaali kursuse juhendaja. Käime tema juures ateljees praegugi."

Arike on õppinud ka massaaži ja tantsinud flamenkot. "Rahvaülikoolis alustab oktoobris Ülle Tominga käe all balletikursus algajatele, mõtlesin, et nii huvitav oleks korra minna piiluma!" mainis ta. "Ma olen terve elu ju võimelnud ja tantsinud."

Rahvaülikooli moto on "Usume elukestvasse õppesse". "Lihtsamalt öeldes tähendab see, et õppimine käibki terve elu," selgitas Kont. "Uued teadmised ning praktilised oskused aitavad inimesel ühest küljest paremini hakkama saada ja teisalt tuua oma ellu uusi võimalusi. Maailm meie ümber muutub kogu aeg nii kiiresti ja nii palju, et enam ei ole võimalik, et 22-aastaselt lõpetan ülikooli ära ja siis terve ülejäänud elu ei olegi mul midagi õppida. Kui muutub keskkond, pead sa ise ju ka selles muutuma. Kui oled avatud ja suudad ennast täiendada, siis muutub sinu enda elu ka lihtsamaks."

Ise samuti oma kursuste fännid

Eluga kaasas käimine tähendab, et eakamad õpilased peavad olema kursis noorematele nii igapäevaste IT-teemadega. Ja IT-d  rahvaülikool ka õpetab. "Kui ikkagi vanaema Skype’i kasutamise selgeks õpib, siis on kõigil toredam – tal endal on toredam, et saab suhelda, ja perel on lihtsam, et saavad teda tihedamini näha," lausus Kont.

Rahvaülikooli saab õppima tulla ka töötukassa kaudu. "Kui tööotsija põhjendab ära, miks tal on vaja just hispaania keelt või mingit muud praktilist-elulist õppida, siis saab seda teha ka siin," ütles Kont.

Nii Kont kui ka rahvaülikooli koolitusjuht Erena Reilent ütlesid, et on ise samuti suured elukestva õppimise fännid ja käivad usinasti oma maja kursustel. "Kui jõuaks, käiks igal pool, aga katsume käia ikkagi palju – nii oma majas kui ka teistel rahvaülikooli kursustel," lausus Kont.

Elukestev õpe pole üksnes (rahva)ülikoolide teema, mis ühel hetkel inimese jaoks töötukassa ukse taga aktiveerub. Tallinna ülikooli elukestva õppe lektor Halliki Põlda selgitas, et see termin on alates 1970ndatest olnud poliitiliste debattide teema ning köitnud ka mitmeid teadusuuringuid. "Õppimine on aktiivse eluhoiaku osa sünnist surmani," selgitas ta. "Sest järjest suureneb vajadus tõsta inimeste kohanemisvõimet tööjõuturul toimuvate kiirete muutustega toimetulekuks. Muidugi on see, et inimene ühiskonnas hakkama saaks, oluline, kuid selle kõrval on ka teine oluline aspekt – inimese enesearengu vajadus."

Põlda sõnul mäletab tema põlvkond aega, kui Eestis anti esmatasandi muusikaharidust laste muusikakoolides. "Tänaseks on sealt sõna "laste" eest ära kadunud ja muusikakoolid ootavad õppima igas eas inimesi, kes muusika vastu huvi tunnevad," ütles ta. "Jah, mõistagi ei saa keskeas viiulimänguga alustanu samale tasemele tollega, kes juba 6-7-aastasena instrumendi kätte võtnud, kuid oma lõbuks ja kogukonna rõõmuks on see ometigi võimalik ja tänases ühiskonnas õnneks ka aktsepteeritud.

Põlda ütles, et elukestvas õppes on võimalus valida, võimalus kogeda, ja mis samuti väga oluline – võimalus ka teha valesid valikuid ja eksida, nii oma tugevusi kui ka nõrkusi tundma õppida.

Rahvaülikool valmistub praegu uue õppeaasta alguseks. Kont ütles, et ühiskonnas õhus olevad muutused kajastuvad alati ka rahvaülikooli kursuste valikus, kuigi aastast aastasse kõnetavad õppimishimulisi ka nn klassikalised kursused. Sel sügisel on õhus näiteks keskkonnahoid ja vaimse tervise teemad. Tuliuus keskkonnateemaline loengusari "Absurdist ratsionaalsuseni!", kus teiste hulgas lektoriteks loomaaia direktor Tiit Maran ja merebioloog Lennart Lennuk, toimub tasuta. See ootab kuulajaid kaasa rääkima põletavatel teemadel alates tänapäeva tsivilisatsiooni valupunktidest kuni salakavala mikroplastini.

Seitsmest loengust koosnev vaimse tervise kursus keskendub ajakohasele eneseabi ABC-le. "Praegu on aeg, kui inimesed vajavad selliseid loenguid," nentis Kont. "Iga teema kohta võib ju guugeldada, aga kursusel tekib isiklik kontakt spetsialistiga. Äkki inimene tuleb rahvaülikooli julgemini, kui pöördub vastavasse asutusse spetsialisti poole."

Muutuv maailm annab ideid

Reilent ütles, et konkreetselt selle loengusarja raames ei pea inimene olema ise näiteks depressiooni, kanepi või ärevushäiretega kokku puutunud, aga silmaringi avardamiseks on tänapäeval kasulik kõigist neist asjadest servapidi teada. "Inimene tajub siis eri probleeme paremini ja oskab rohkem märgata ka ümberringi toimuvat," lisas ta.

Uute kursuste teemad tulevad nii õppurite tagasiside kaudu kui ka rahvaülikooli missioonist. "Osa ka sellest, mida me ise tunnetame, millele peaks rohkem tähelepanu juhtima – nagu seesama keskkonnateema, selgitas Kont" "Mina tunnen, et meie uus ajastu on keskkonnaajastu, sellest ei pääse praegu üle ega ümber. Aga oluline on ka inimese enesearengu pool, psühholoogia ning vaimselt toetavad liikumispraktikad nagu jooga ja tai chi. Ebakindlal ajal vajavad inimesed ühelt poolt kindlustunnet ning teisalt soovitakse olla osa liikumistest, mis ühiskonnas parasjagu toimuvad."

Kont lisas, et on teemasid, mis kaovad mingil ajal ära, aga tulevad siis tagasi. Näiteks 1960ndatel said perenaised tollal kultuuriülikooli nime kandvas õppeasutuses õppida kokandust, lauakatmist ja aiandust, 1970ndatel muutusid populaarseks kino, fotograafia ja tarbekunst, 80ndatel aga olid väga nõutud kõikvõimalikud suhtlemiskursused ning hakati rääkima tervisespordist. Ehk võib öelda, et igal kümnendil tegeldakse  ühiskonnas toimuvate muutuste tuules mingite valdkondade ja teemadega rohkem.

On kursusi, mille kohad saavad praegu täis kohe, kui registreerimine avatakse. Näiteks muusikaõpetaja, teatrilavastaja ja psühholoogi Loore Martma juhendatud "Teadveloleku kursus". Kas juhendaja tuntus mängib siin oma rolli? Kont ütles, et kuigi koolitaja nimi võib vahel aidata kursuse populaar-susele kaasa, pole see sugugi iga kord nii. "Kui on huvitav teema, siis tulevad täis ka absoluutselt tundmatu õppejõu kursused," sõnas ta. Samas, mõned tuliuued teemad tekitavad huvi aeglasemalt.

Reilent ütles, et kui kursus on hea, siis tulevad inimesed alati tagasi – kas siis jätkukursusele või leiavad midagi uut.

Kokandus on samuti endiselt hästi popp teema. "Seda ei väära miski, sest igal inimesel on kõht," ütles Kont naljaga pooleks. "Söögitegemist õpetavad rahvaülikoolis raudvarasse kuuluvad õpetajad ja eestlane haarab iga kell kinni võimalusest täiustada oma kokandusoskusi – olgu see siis gurmeeõhtusöögi valmistamine, makroonide küpsetamine või pelmeenide tegemine. Köögikursustega pole kunagi muret, et mõni neist huviliste puudusel tühjaks jääks."

Hispaania keel aina popim

Ka keeli õpivad inimesed igal ajastul, kuigi siingi on omad lemmikud. Praegu jooksevad inimesed tormi näiteks hispaania keele kursustele. See on ka arusaadav, sest Eesti inimesed on hakanud rohkem reisima hispaaniakeelsetes maades. "Ja ärikontaktid on samuti olulised," täpsustas Kont. Agaralt õpitakse endiselt ka inglise ja rootsi keelt ning värskendatakse oma vene keele oskusi. Idamaistest keeltest saab õppida araabia, hiina ja jaapani keelt. "Jaapani keele õppijate hulgas on väga palju noori, selle taga on anime-kultuur," ütles Kont.

Praegu, seoses koroonaga, ennustatakse majanduslikult raskeid aegu. Kont ütles, et eelmise majanduslanguse alguses, aastal 2008, ta veel ise küll rahvaülikoolis ei töötanud, aga endiste kolleegide jutust on aru saanud, et just hobid on esimene asi, mille arvelt kulusid kokku tõmmatakse.

Kont sõnas, et kevadise eriolukorra ajal kiirkorras e-õppele minek näitas, et nii õpilased kui ka õpetajad on väga paindlikud ja õppimisvõimelised. "Me korraldasime oma õpetajatele e-õppe koolituse ja nad tulid väga hästi sellega kaasa," kirjeldas ta. "Ka pilliõpetajad ja liikumistunnid kohanesid e-õppega. Suurem osa kursusi kolis netti üle ja need, mis ei saanud minna, toimusid augustis-septembri alguses ka tagantjärele – isegi kalligraafia kursus, mis tundus ju algul täiesti võimatu, et kuidas seda siis kaugteel õpetada… Väga palju kasutati Zoomi ja Skype’i.  Tänaseks on ka kõik kevadised võlad ära lahendatud."

Kuna koroonaohu tõttu on Tallinna linn ennetava meetmena juba septembri alguses oma asutustes kollase stsenaariumi käivitanud, on ka rahvaülikoolis valmis kiiresti reageerima. "Me oleme planeerinud oma hooaja praegu küll tavaoludele, aga kui vaja, on meil valmisolek suure osa kursuste netti viimiseks. Mõned kursused oleme e-teel ette valmistanud juba eos," nentis Kont. Ta tõi näiteks kursuse "Permakultuur pole aiandus. Mis see siis on?", kus saavad mugavalt osaleda ka Tallinnast kaugemal elavad inimesed või need, kes ei pääse kodust välja. "Meie oleme sügiseks valmis! Õhus on nii koroona kui ka uued ideed!" kinnitas Kont.

7 loengut vaimsest tervisest

• Kas depressioon on moesõna või reaalne haigus?

• Kuidas kanepi teemal lapse või sõbraga juttu alustada?

• Kuidas stressi ohumärke ära tunda?


Uue kursusena algab 24. septembril loengusari vaimsest tervisest, mida viivad ellu MTÜ Peaasjad koolitajad, psühholoog Elina Kivinukk ja kliiniline psühholoog Ailen Suurtee.

"Vaimse tervise mured on levinumad, kui me tahaksime arvata, samas on neile tähelepanu pööramine sama oluline kui kehalise tervise puhul," lausus Suurtee. "On tähtis, et igaüks meist tunneb ära olulisemad märgid, et endal või teisel on raske, orienteerub vaimset tervist puudutavates põhiteemades ega karda vajadusel oma abi ja tuge pakkuda. Kõiki neid oskusi kursusel käsitletaksegi."

Kursus koosneb seitsmest eraldi loengust, mille seast võib valida ühe, mitu või ka kõik. Igal loengul tutvustatakse vähemalt ühte meetodit, mida igaüks saab ise oma vaimse tervise hoidmise jaoks kasutada.

Vaata lähemalt: https://kultuur.ee/kursus/loengusari-vaimsest-tervisest/

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...