OTSEBLOGI! Maria Mägi-Rohtmets: finantsinspektsioon pole kaitsnud meie investorite raha

"Meie finantsinspektsioon on võtnud endale omaks valikuliselt salatsemise kultuuri, see pole päris õige," rääkis rahapesuarutelul vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets. "Konfidentsiaalsus on eelkõige klientide ja investorite saladuste hoidmine. Ma ei ole nõus, et järelevalve tulemused peaksid olema konfidentsiaalsed." Samuti tõdes Mägi-Rohtmets, et Danske skandaal on rikkunud Eesti mainet. Inglismaal tekkis inimesel kinnisvara ostmisel probleem: "Te olete Eesti kodanik. See on rahapesu maa."

Pilt: Kuvatõmmis/ Riigikogu

OTSEBLOGI! Maria Mägi-Rohtmets: finantsinspektsioon pole kaitsnud meie investorite raha (2)

Virkko Lepassalu / Toimetaja: Moonika Tuul

"Meie finantsinspektsioon on võtnud endale omaks valikuliselt salatsemise kultuuri, see pole päris õige," rääkis rahapesuarutelul vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets. "Konfidentsiaalsus on eelkõige klientide ja investorite saladuste hoidmine. Ma ei ole nõus, et järelevalve tulemused peaksid olema konfidentsiaalsed." Samuti tõdes Mägi-Rohtmets, et Danske skandaal on rikkunud Eesti mainet. Inglismaal tekkis inimesel kinnisvara ostmisel probleem: "Te olete Eesti kodanik. See on rahapesu maa."

Riigikogu istungil arutati õiguskomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena teemat "Rahapesu tõkestamise probleem".

10.15. Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid: Rahapesu teemal on õiguskomisjon alates kevadest kogunenud kaheksa korda. Ettepanek arutada teemat riikliku tähtsusega küsimusena tuli õiguskomisjonilt konsensusena. Kõik kuus erakonda tulid kaasa. Tänan neid.

Üksikud parlamendiliikmed on püüdnud seda küsimust marginaliseerida ja rääkinud investorite ehmatamisest. Õiguskomisjoni esimehena olen sunnitud tunnistama, et riigihalduse funktsioneerimises on olnud tõsised vigu. Riigikogul tuleb vigu parandada. Riigile tehtud mainekahju ei parandata teovõimetuse mahavaikimine. Läbipaistvus tõstab Eesti mainet ja teeb ta ausale rahale ligitõmbavamaks.

Keegi jättis oma palgatöö tegemata, lubades Eesti Vabariigi muuta kahtlaseks finantsparadiisiks.

Rahapesuskandaalil on kolm aspekti. Kõigepealt finantsiline. Teine on õiguslik. Õiguskomisjon saab kaasata spetsialiste, kes annavad 200 mld liikumisele hinnangu. Kui probleem on seadusandluses, tuleb seda muuta. Kolmas aspekt on poliitiline vastutus. Ei saa sulgeda silmi, et vabariigis toimusid pöörased skeemid. Keegi jättis oma palgatöö tegemata, lubades Eesti Vabariigi muuta kahtlaseks finantsparadiisiks. Kõige suurem kahju, et iga kahtlane raha kujutab endast poliitilis-julgeolekulist probleemi.  

Õiguskomisjon on ära kuulanud peaprokuröri Lavly Perlingi, kes nentis, prokuratuur, finantsinspektsioon ja rahapesu tõrje büroo pidanuks paremini koostööd tegema. Rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand tunnistas, et analüüsivõimekus pidanuks olema parem. Ootaksime, et Reimand koos siseministriga koostaksid kava, kuidas tõsta rahapesu andmebüroo võimekust.

Kõik, mis toimub Eesti pinnal, on meie vastutada.

Endine rahandusminister Jürgen Ligi väljendas suurt rahulolu finantsinspektsiooni tegevusega. Mina õiguskomisjoni esimehena väljendaksin suurt rahulolematust. Meie haldusvõimekus ei tohiks piirduda paari kirjakese saatmisega. Vabariigi president ütles, et lisaks taanlastele vastutavad ka eestlased. Kõik, mis toimub Eesti pinnal, on meie vastutada. Totaalse vastutuse printsiip tuleb ka ellu rakendada. Õiguskomisjoni ette peaksid nüüd tulema endine riigi peaprokurör Norman Aas ja endine peaminister Andrus Ansip.

10.31. Martin Helme (EKRE): Eestist pesti läbi 200 mld, mitte midagi ei võtnud ette ei kapo, välisluure, prokuratuur ega Eesti Pank. Kuidas see võimalik on, kas kõik on korrumpeeritud? Kas sulle on avaldatud survet mitte tegeleda?

Jaanus Karilaid: Jah, mulle on avaldatud survet. Mina õiguskomisjoni esimehena väidan, et juhtunu üldse näitab poliitilise juhtimise kriisi. Finantsinspektsiooni seadus annab rahandusministrile võimalused esineda poliitiliste algatustega. Vastutuse eest tegelikult põgenetakse. Me peaksime rääkima poliitilisest vastutusest. Kui finantsinspektsiooni 90st töötajast 2-3 tegeleb rahapesu tõrjega, siis kas inspektsiooni nõukogul oli mingi nägemus? Kui peaprokurör ise tunnistab, et info liikumine on probleem, siis kes selle eest vastutas, et info liikumine oleks tõhus? Selle eest vastutavad poliitikud. Me teeme praegu klassikalist parlamentaarset järelevalvet. See on üksmeelne poliitiline tahe.

10.42. Maarika Tuus-Laul (KE): Kahju on tekitatud, kahtlase raha liikumine sadades miljardites on pöörane, aga kui palju abi või koostööd osutab peaprokuratuur - kas antakse sealt abi, kui varem eriti samas ei sekkutud?

Jaanus Karilaid: Eile sain peaprokuröriga kokkuleppele, et ta tutvustab Vene õigusabitaotlusi 2011-2014. Meie kokkusaamine peaprokuröriga on sel kolmapäeval või neljapäeval. Lähteülesanne infot saada on kokku lepituid, samas õigusabitaotlustel on oma eripära, kõik pole avalik. Vene peaprokurör on 2011-2014 saatnud siia viis õigusabitaotlust. Kuidas põhjendatakse, et koostöö on olnud aga null? Loodan, et peaprokuratuuriga koostöö sujub.

10.47. Valdo Randpere (RE): Erakorraline arutelu Riigikogus ei olnud tegelikult konsensus.

10.50. Eesti Välispoliitika Instituudi direktori Kristi Raiki ettekanne: Esitan taustanalüüsi rahvusvahelise rahapesu kohta. Globaliseerumine oli külma sõja perioodi järgne trend, see on olnud pigem positiivne, tuues kaasa majanduskasvu. Siiski kaasneb globaliseerumisega ka negatiivseid nähte nagu rahapesu. Raha liigub märkamatult üle piiride.

Rahapesuga kaasnevad uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, terrorism, inimkaubandus.

Rahapesu puhul on osalt tegu finantskuritegudega, kuid sellega kaasnevad julgeolekuohud nagu uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, terrorism. Rahapesu on üks Venemaalt lähtuv julgeolekuoht. Pärast N Liidu lagunemist on Venemaale voolanud sadu miljardeid. Osa võib olla ka seaduslikult hangitud ja välismaale peidetud. Osa sellest rahast on hangitud korruptsiooni teel. Musta rahaga kaasneb korruptsioonioht.

Rahapesu võib olla ka seotud inimkaubanduse, relvaäri ja uimastiäriga. Osa Vene mustast rahast on seotud Vene eriteenistuste tegevusega. Osa läbi Danske panga voolanud rahast on seotud FSB ja teiste Venejulgeolekuteenistustega - nii väidavad rahvusvahelised allikad.

Venemaa on asunud aktiivselt lammutama Lääne ühtsust.

Venemaa on asunud aktiivselt lammutama Lääne ühtsust. Tegemist on nii majanduslike kui ka infovahenditega. USA julgeolekustrateegias on toimunud aga muudatused. Donald Trumpi strateegia ei näe suurimat ohtu terrorismis, vaid näeb esmaohuna konkurentsi näiteks Hiina poolt. Usk rahvusvahelistesse lepingutesse paistab suurriikide vahelise võitluse foonil kokku kuivavat.

Paar sõna lahendustest: rahapesu on rahvusvaheline, kuid seda ohtu hallatakse rahvuslik-riiklikul tasandil. On vaja piire ületavat koostööd. Euroopa Liit moodustab meile siin olulise raamistiku. Kõrgendatud tähelepanu on pälvinud EL nõrkus rahapesu tõrje osas, kus puudusi koostöös, andmevahetuses jne. Kuidas rahapesu tõrjet ELs tugevdada, langeb minu kompetentsist välja, kuid igal juhul tuleb Eestil tegutseda EL koostöös.

11.06. Raivo Põldaru (EKRE): Ju meil oli siis sobiv kauss raha solgutamist. Mida Eesti kaotas või hakkab kaotama lähiajal?

Kristi Raik: Näiteks mainekahju on raske mõõta. Rahapesu on rahvusvaheline. Me peame nägema laiemat pilti. Minu mulje rahvusvahelise ajakirjanduse põhjal on, et rahvusvaheline huvi on suunatud mitte Eestile, vaid Danske pangale laiemalt.

Küllike Kübarsepp (Vabaerakond): Kas teie analüüside alusel, kuna Eesti on avalikult teemat käsitlenud, kas Eestil on võimalik võtta juhtiv rahvusvaheline roll nende teemade käsitlemiseks, või jäädakse siin näiteks Vene ja Aserbaidžaani vasalliks?

Kristi Raik: Oleme sattunud samasse kasti Läti ja Küprosega, me peame siseriiklikud lahendused vastu võtma, alles siis saaks nendes aruteludes juhtrolli võtta. ELs on saanud nüüd teema kõrgendatud tähelepanu.

Jaak Madison (EKRE): kas teie hinnangul on võimalik, et seitsme aasta jooksul võib olla tekkinud santazeeritavaid?

Kristi Raik: Minul ei ole infot, et ühtegi poliitikut oleks ära ostetud. Me teame, et Vene julgeolek on püüdnud rahaga mõjutada poliitikuid euroliidus, eriti paremäärmuslikke. Seda probleemi tuleb jälgida. Mis info on Eesti julgeolekuorganeil, peab neilt küsima.

Urve Tiidus (RE): Ütlesite, et EL poliitika rahapesus on ebaõnnestunud. Juhtumeid on Hollandis, Taanis, Saksamaal. Kui kaua kulub euroliidus poliitika õnnestumiseks?

Kristi Raik: See sõltub liikmesriikidest. Positiivne, et mitte ainult rahapesu, vaid nendega seotud teemadele pööratakse tähelepanu. On arutamisel, kuidas tegeleda hübriidohtudega. Rahapesu võib olla seotud küberrünnakutega mingi liikmesriigi vastu.

Anneli Ott (KE): Mis on jätnud Eesti tegemata, kui Venemaalt tulid õigusabipalved?

Kristi Raik: Saan pakkuda vaid laiemat pilti. Koostöö Venemaaga on keeruline, seal pole sellisel kujul õigusriiki, nagu meie sellest aru saame.

11.21. Urmas Kruuse (RE): Endine rahandusminister väitis, et Eesti käitus õigesti, aga Taani finantsinspektsioon ei tulnud kaasa. Taani kommunikatsioon pisendab enda rolli ja suurendab meie oma.

Kristi Raik: Taani võib püüda pisendada oma süüd, aga nad ei jõua sellega kaugele. Rahvusvaheline tähelepanu on suunatud peamiselt Taanile. Eesti on avatud ja ei varja probleeme ei oma ega rahvusvahelise publiku eest. Ohtlik, kui segatakse aga liiga palju parteipoliitikat siia.

11.25. Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler: Eesti oli esimene riik euroalal, kus Euroopa Keskpank võttis ära tegevusloa pangalt (Versobank – toim). See paneb pangad mõtlema, kas tasub riskida.

Riskivad pankurid paneks mõtlema reaalne vabadusekaotuse oht.

Teine, mis paneb mõtlema, oleks riskeerivatele pankuritele reaalse vabaduskaotuse oht. Rahapesu tõkestamisega tegelevad turuosalised, finantsinspektsioon, rahapesu andmebüroo ja uurimisorganid. Pangad peavad teatama rahapesule viitavatest tehingutest rahapesu andmebüroole.

Uurimist omakorda korraldab politsei. Pankadele pole keelatud mitteresidentidele teenuste osutamine. Küsimus on riskide hindamises. Äristrateegia on igas pangas individuaalne, iga pank ehitab oma süsteemi riskide haldamiseks ise üles. 2012-2013 omas Danske märkimisväärset suurt osa mitteresidentide äris. Finantsjärelevalve kogub kahtluste korral tõendeid. Panga toonane tagasiside oli FI-le eksitava iseloomuga. 2014. a asus FI Danske filiaali kohapeal kontrollima. Tavaliselt ollakse kohal üks kuu.  2014. a hindasimegi, kuidas riskikontroll Danskes toimib. See viis mitteresidentide äri sulgemiseni Eesti Danskes. Akti kokkuvõtte saatsime kolleegidele Taanis. 2014. a oli selge, et rahapesukontroll on prioriteetne teema.

Alates 2014. a on mitteresidentide osakaal Eesti pankades langenud varsemalt 20%-lt 10-le. Meie ettepanekud on lihtsad: karistusõigus ei ole finantssektorile sobiv, karistusmäärad väikesed ja kiire aegumine. Ka finantssektor pole karmistamisest huvitatud ja nende mõjutustööd ei maksa alahinnata.

Valdo Randpere (RE):  Kas Tallinna ühistupangale tegevusloa mitte andmine on põhjustanud finantsinspektsiooni ründamise KE poolt?

Kilvar Kessler: Minu juhtimisel lähtub FI vaid seadusest, meid ei mõjuta poliitika ega muu, ainult seadusetäht.

Jürgen Ligi (RE): FI on poliitilise viha all, seoses Tallinna ühistupangale tegevusloa andmata jätmisega. Kas teile on näiteks Swedbanki ja Gildi investeerimisfirmaga seoses survet avaldanud? Kas  teid on püütud tsiviilvaidlustesse tõmmata?

Kilver Kessler: Finantsjärelevalve puutub kokku eri huvirühmadega. Oma otsused aga teeme ainult seadustest lähtuvalt. Muidu oleks me tee väga lühike.

Krista Aru (Vabaerakond): Õiguskomisjon hindas, et FI oli jõetu. Kui olete nõus, siis kus puudujäägid? Seadusandlik pool? Pädevus, oskused?

Kilvar Kessler: Juristina on sellise kategooriaga argumenteerida keeruline nagu jõuetus. Praegu oleme teistsuguses infoväljas. Finantsjärelevalve ei saa tegeleda maailma kõikide probleemidega, me peame tagama finantssektori stabiilsuse ja läbipaistvuse.

Jaanus Karilaid (KE): Olete viidanud FI konfidentsiaalsuskohustusele, et ei saa pankades toimivat kommenteerida. Ometi olete andnud meediale intervjuusid konkreetsetes episoodides?

Kilvar Kessler: Subjekt võib ise oma tegevusest rääkida – nagu Danske. Teatavasti on Danske avaldanud oma tegevusest mahuka järelevalve. See annab võimaluse ka FI-le rääkida.

Tuleks luua keskne rahapesutõrje analüüsikeskus. EL-l on vaja keskset konkreetset asutust, mis vastutaks piiriülese info vahetamise eest.

Aivar Sõerd (RE): Trahvimäärad olid väikesed, olete viidanud – 32 000 eurot. Kuimitmel korral uute reeglite järgi olete trahve määranud.

Kilvar Kessler: 400 000 eurot on samm õiges suunas, aga see on alles värske lugu. Sama tõhus kui sunniraha on oht jääda ilma tegevusloata. Toon näiteks Versobanki. Peab vaatama asjaolude põhjal.

12.00. Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets: Olen üle 10 aasta esindanud nõrgemaid finantsturu osalisi ehk kliente ja investoreid. Kilvar Kessler rääkis teooriast, mina räägin praktikast. Igal halval asjal ka midagi head. Danske juhtum on pannud poliitikuid, ühiskonda laiemalt, turuosalisi  ja finantsinspektsiooni mõtlema.

Soovin väga, et õigusselguse huvides oleks õigusaktid sõnastatud paremini. Seda enam, et õigusakte on sagedasti muudetud.

Inglismaal öeldi Eesti kodanikule, et ta on pärit rahapesu maalt.

Pole õige ütelda, et Danske pangal pole mõju Eestile, see mõju on kahjuks olemas. Kuu aega tagasi helistas Inglismaalt klient, et tal oli ette valmistatud kinnisvara ostutehing, ta läks lepingut sõlmima ja passi vaadates lepingu vastaspool kangestus: "Te olete Eesti kodanik. See on rahapesu maa." Nägime kaks nädalat vaeva, et Eesti kodanik sai Inglismaal oma tehingu tehtud. Nii palju sellest, kas meie maine on saanud kriipida.

Kas järelevalve oli Danske suhtes tõhus? Ei olnud tõhus. Jah, ei olnud õigust kontrollida finantsinspektsioonil Danske siinset filiaali suures mahus, kuid kokkuleppel emamaaga oleks võinud täies ulatuses järelevalvet kohaldada. Eriti kui oli jutuks rahapesu või sellele kaasa aitamine.

Finantsturu järelevalve algab ikkagi pankade seest. Selle korrektsuse kaudu võib hinnata pankade usaldusväärsust. Loomulikult on aga suure tähtsusega probleem, kui on täitmata investorite vara säilimine finantsturul. Meil on kaks avalikkuse ette jõudnud juhtumit: üks neist investeerimiskelmus. Kui palju said investorid siin tuge finantsinspektsioonilt? 16 mln eurot läks Aserbaidžaani, mitte kõige usaldusväärsemasse tsooni. See pole tavapärane investeerimisteenus. See ei jäänud tol ajal FI-le silma. Kõik meie investorid jäid rahast ilma.

Finantsinspektsiooni peamisi järelevalve eesmärke on kaitsta investoreid, see jäi aga täitmata.

Kas meie investorite puhast raha ei pesta kusagil mujal riigis? Nagu Vene riigis otsitakse oma turuosaliste raha, et see on siit läbi käinud? Riigiprokuratuur küsis FI-lt hinnangut Aserbaidzaani võlakirjaemissiooni kohta, kuid FI vastas Kessleri allkirjaga, et pole vajadust kriminaalmenetluse järele, et kõik on õige. Riigiprokuratuur siiski jätkas menetlust.  Kohus langetaski süüdimõistva otsuse Gildi ja mitme eraisiku suhtes. Finantsinspektsiooni peamisi järelevalve eesmärke on kaitsta investoreid, see jäi aga täitmata.

12.20 Artur Talvik: FI on üks läbipaistmatumaid asutusi, riigikontroll neid ei kontrolli, nad saavad oma vahendid neilt, keda kontrollivad. Kas Eesti riik peaks ehk küsima Danskelt hüvitist mainekahju osas meie riigile?

Maria Mägi-Rohtmets: Meie finantsinspektsioon on võtnud endale omaks valikuliselt salatsemise kultuuri, see pole päris õige. Konfidentsiaalsus on eelkõige klientide ja investorite saladuste hoidmine. Ma ei ole nõus, et järelevalve tulemused peaksid olema konfidentsiaalsed. Euroopa Kohus on leidnud, et igal isikul peab olema õigus saada FI-lt dokumente, mis puudutab isikut ennast. Ootaks rohkem analüüse, hinnanguid ja kõike seda, mis on ühiskonnale teada.

Oudekki Loone (KE): Kuidas muuta järelevalve efektiivsemaks, pannes neile konkreetsemaid kohustusi?

Maria Mägi-Rohtmets: Ma vaidlen vastu seisukohale, et FI jaoks olevat järelevalve nagu õigus. Kui on piisavalt põhjust kahtlustada, et minu pädevusvaldkonnas on midagi valesti, siis olgu kohustus järelevalve algatada. FI on omapärane moodustis, ta kuulub Eesti Panga juurde, olles autonoomne.

Martin Helme (EKRE): Kuulen kogu aeg, et meil pole seadusandlikku raamistust, kas peame tõesti uusi seadusi tegema?

Maria Mägi-Rohtmets: Seadusandlik pagas on olemas, kes iganes kuriteo tunnuseid märkab, peaks tegema teatise õiguskaitsele. Tõendamise koormis võib minna raha omanikule – see on Riigikogus arutusel. Meie riigi mainele ei mõju hästi, et niivõrd paljud investorid peavad end kaitsma kohtus. Meile ei jäänud 230 miljardist dollarist kinni peetuna üldse mitte midagi. Mul ei ole teadmist, kas ja kui palju Danske rahapesu tunnustega tehingute pealt peaks riigieelarvesse laekuma.

12.43. Jürgen Ligi (RE) läbirääkimiste voorus: FI on teinud väga head tööd ja lõpetas selle asja. Piinlikul moel on püütud anda FI-le politsei roll. Kui keegi tahab riigi vastutust suletud finantsemissiooni puhul (Gildi investeerimiskelmuse juhtum – toim), küsigu politseist. FI-sse see ei puutu. Eesti ei ole rahapesu riik. Tänase arutelu võigas iseloom, et ei räägitud olukorrast. Ei jäänud trahvide tõstmine ei FI ega rahandusministri taha, see takerdus meie justiitsministeeriumisse. Ei nimetata Venemaa rolli, Venemaa partner oli õigusabi osas politsei, mitte rahandusministeerium. Õnneks Karilaid ei saanud moodustada erikomisjoni. Juba varem oli teada, kes peaks erikomisjoni ees süüdlaseks jääma – ehk mina.

President Kersti Kaljulaid ütles täiesti kohatult, tõmmates valesid paralleele.

Mitte midagi ei räägita politseist, kes kuritegusid uurib, räägitakse vaid FI-st, kes tegelikult oli meil ajast ees.  Me ei rääkinud siin sellest, mida Eesti on õigesti teinud ja mida võiks nüüd veel paremini teha. Me ei rääkinud regulatsioonidest, mida võiks õiguskomisjon tõhustada. Eesti ei saagi Danske panka sisse murda, me saimegi ainult kirju kirjutada. Mul on kahju, et Eesti mainet on alla kisutud. President Kersti Kaljulaid ütles täiesti kohatult, tõmmates valesid paralleele.

12.50. Jaanus Karilaid KE fraktsiooni nimel: Kas Jürgen Ligi unistab, et Venemaa peaks tugevdama meie kaitsevalle? Meie ei näita näpuga ametnike peale, nemad tegutsevad poliitikute joonistatud ruumis. Faktid näitavad, et 2010-2013 olid kahtlase rahavoo hulgad olid ääretult suured. Nüüd eputatakse, et 2014 midagi tehti. Kas valitses haldussuutmatus? Me ei saa sekkuda kriminaalmenetlustesse, me saame hinnata, kas poliitilisel tasandil oldi südamega asja juures. 2009-2014 15st valitsuse rahapesutõrje erikomisjoni istungist osales ta füüsiliselt ise ühel korral.

Tollane rahandusminister võinuks öelda: jah, meil polnud võimekust. Kuid sellist enesekriitikat loota pole.

Tulla siia iseloomustama presidenti ja peaministrit, et nood olevat kohatud – selline EKP-lik hoiak on arusaamatu. Kriis on Reformierakonnas sügav. Tollane rahandusminister võinuks öelda: jah, meil polnud võimekust. Kuid sellist enesekriitikat loota pole. Õiguskomisjon jätkab ärakuulamistega.

12.55 Martin Helme (EKRE fraktsiooni nimel): 10 aastaga liikus Eesti kaudu üle 200 miljardi.

Kõik magasid 10 aastat oma postil, seal hulgas eriteenistused. 

Kõik magasid 10 aastat oma postil, seal hulgas eriteenistused. Ei vasta tõele, et eelkuritegusid pole olnud. Rahapesu andmebüroo saab iga summa iga kell külmutada. 10 a midagi ette ei võetud. Siis tuleb Ligi ja ütleb, et kõik on hästi. Andke andeks, see on deliirne tekst. Vastutajaid on muidugi terve maastik täis. Nad ei tegutsenud 10 a nii nähtava probleemi puhul. Seega meie kogu õiguskaitse ja finatsjärelevalve on korrumpeerunud, või on inimesed ära hirmutatud. Ainus viis mainet parandada on lõpuni läbi valgustada, miks ära ei hoitud. 2014. a käisid siit saalist läbi justiitsministeeriumi leevendused rahapesukuritegude osas. Tegevusloa annab Eestis välja Danskele Eesti järelevalve. Kõik need kaitsevallid kukkusid läbi. Eesti riik on finantsjärelevalve küsimuses läbi kukkunud riik.  Must raha mürgitab meie õigussüsteemi väga ulatuslikult. See korruptsioon tuleb välja juurida. Kui vaja, siis päid veeretada.

13.01. Jürgen Ligi (RE) vastulause: Tegevusloa andis Danske filiaalile siiski Taani. Üle keskmise olid seal vaid mitteresidentide hoiused. FI töötas väga hästi, kuritegevuse järelevalve nii hästi ei töötanud.

13.03. Külliki Kübarsepp (Vabaerakonna nimel): Õiguskomisjoni käsitleti siin nagu käpiknukke, ma ei ole sellega nõus. Fraktsioonidelt on küsitud sisendit, et mis oleks see fookus, millega õiguskomisjon peaks tegelema. Vabaerakonna fraktsioon on toonud välja, mis rolli peaks õiguskomisjon täitma. Erinevatel kuulamistel alates juulist on õiguskomisjonis mitmed ettekanded toonud välja probleeme, kuid õiguskomisjon pole neid kaardistanud. Räägitakse ümberpööratud tõendamiskohustusest, kuid valitsus pole sellega välja tulnud. Nüüd ootame jälle käpiknukulikult valitsuse ettepanekut.

13.11. Raivo Aeg (IRLi nimel): Käimas on nagu võistlus, kes suudab oma riiki rohkem sõimata. Probleemist tuleb kõnelda avatult. Me teame, et midagi on juhtunud, aga mis ulatuses ja kelle süül, kuid selle hägususe peab meile kirgastama menetlus. Alles pärast menetlust võiks hakata templeid otsa ette lööma. Seadusandlus käib igas valdkonnas kuritegevusest maas. See on paratamatu, muidu räägiksime totaalriigist. Vene föderatsioon ei ole aus partner rahvusvahelisel maastikul. Rahapesu andmebüroo on saanud nahutada, et on kahtlast raha liiga kaua kinni pidanud. Muutuse tooks ümberpööratud tõendamiskohustuse kehtestamine. Danske mastaabis ei saa selline rahapesu toimuda vastutavate isikute teadmata, olgu Eestis või Taanis. Filiaali töötajad jätsid teatamata kahtlastest voogudest rahapesu andmebüroole.

13.19 Oudekki Loone (KE): Surve olemasolu Jaanus Karilaiule, nagu ta viitas, näitab, et on olemas riigis inimesed, kes elavad julmusest ja kuritegudest. Loodetavasti tõmmatakse eesriie eest nendelt hallidelt kujudelt, kes survestavad parlamenti oma tööd mitte tegema. Kas need inimesed, kes pidid tõkestama, magasid laiskusest või kuritahtlikkusest 10 aastat? Pangad ju teenivad kasu. Selliseid riike on küll maailmas, kus pole vahet, kust raha tuleb, aga Eesti ei peaks olema selline riik. Kuidas me saame tulevikus niisuguseid asju vältida? Kui meie FI saadab kirju ja Taani vaatab koloniaalse ülbusega, et teame ise paremini, siis nii ei saa edasi minna.

13.30. Artur Talvik (Vabaerakond):  Küsimusi on endiselt rohkem kui vastuseid. Üks minister teadis FI kaudu, et asi kehvasti, aga teisele ministrile, kellele allub rahapesu andmebüroo, sellest ei teatanud? Me oleme lasknud (taanlastel) oma hoovi ära rüvetada, aga me ei saa hoovi rüvetajaid karistada. Absurdne situatsioon. Kõige rohkem peavad taluma rahapesu tulemusi ausad kodanikud, kes peavad nüüd täitma hulga pankade lisanõudmisi. Regulatsioonid tulevad ju meile peale, tavalistele pangaklientidele. FI karistas Versobanki, kes oli panga ära puhastanud: see pandi kinni. Danskega ei saadud aga midagi teha. Danskelt peaks nõudma hüvitist, nagu nad maksid Taani riigile.

13.45. Valdo Randpere (RE): 200 mld tuleb Danske endi andmetest, kui suur osa sellest rahast oli kuritegelik, siis seda ei tea. Võib-olla 10% oli ehk kuritegelik. Vene majanduse üks põhiprobleem on kapitali väljavool. Paljud ärimehed, kui raha tekib, toovad selle Venemaalt ära. See võib olla ka aus raha. Me tõmbame ise endale mütsi pähe. Eestis on üks erakond, millega seotud rahapesu süüdistus, see on Keskerakond. Ma olen ise FI nõukogu liige. Intervjuus ütles Jüri Mõis, kui FI ei andnud Tallinna ühistupangale tegevusluba, et tegemist on naljanumbriga. Mõis ütles, et tegemist oli läbi ja lõhki keskerakondliku moodustisega.  Ja siis me arutame KE eestvedamisel, miks FI ei teinud ühte või teist.

13.55. Peeter Ernits (EKRE): Advokaadid pöördusid mõne maaettevõtja poole, 100 000 eurot teie kontolt vaja üle kanda, 10% jääb teile. Pankade vahel käis rebimine, et tehingut saada. Nired või jõed voolasid mitmel rindel. Üks Danske Eesti töötaja rääkis, kuidas Vene investorid käisid pangatöötajatega pummeldamas. See värk on läbi kasvanud pankade endi töötajatest, näiteks Swedbanki puudutavas juhtumis vastab FI-st Swedbanki enda endine töötaja. Pangad ise sponsoreerivad enda inspekteerimist. Toimunu on pannud meile korraliku häbimärgi. Mis on toimunud, on õõvastav. Pole vastust, kelle näppude külge kui palju raha jäi. Jõgi ei voola nii, et midagi kallastele külge ei jää.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...