OTSEBLOGI: Taani finantsinspektsioon aitas Danskel rahapesu probleeme eitada

Taani finantsinspektsioon aitas 2012. aastal Danske Bankil saada luba USA turule sisenemiseks, märkides USA keskpangale, et ei ole tuvastanud Danske puhul rahapesuvastaste seaduste rikkumist või probleeme nende jõustamisega, ehkki samal aastal toimunud panga juhatuse istungil mööndi, et rahapesu probleemidest on oldud teadlikud "juba mitmeid aastaid".

Pilt: Scanpix

OTSEBLOGI: Taani finantsinspektsioon aitas Danskel rahapesu probleeme eitada (9)

Toimetajad: Triin Oja/Moonika Tuul

Taani finantsinspektsioon aitas 2012. aastal Danske Bankil saada luba USA turule sisenemiseks, märkides USA keskpangale, et ei ole tuvastanud Danske puhul rahapesuvastaste seaduste rikkumist või probleeme nende jõustamisega, ehkki samal aastal toimunud panga juhatuse istungil mööndi, et rahapesu probleemidest on oldud teadlikud "juba mitmeid aastaid".

Danske Banki täna avaldatud siseaudist ilmneb, et pank proovis 2012. aastal saada USA föderaalreservi luba Ühendriikide turule sisenemiseks, vahendas BNS. Toona septembris toimunud panga juhatuse istungil lükati aga selle esialgne tegevuskava tagasi. Seejuures märgiti istungi protokollides, et rahapesu probleemidest on teadlikud oldud juba aastaid ja, et juhatus ei tundnud end probleemide USA keskpangale teatavaks tegemisel "mugavalt".

Selle asemel koostas panga juhatus uue tegevuskava USA turule sisenemiseks, mis anti ülevaatamiseks ja kinnitamiseks Taani finantsinspektsioonile, mille viimane ka heaks kiitis ja föderaalreservile edastas, tuues välja, et nende inspektsioonide käigus ei tuvastatud rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastaste nõuete rikkumist.

Sellest hoolimata jäi aga USA turule mineku plaan katki, kuivõrd 2013. aasta augustis toimunud juhatuse istungil otsustas pank sellest plaanist loobuda, põhjustel, mis ei olnud rahapesuga seotud.

Danske tellitud välisaudit, mis käsitles Danske Eesti filiaali tegevusi aastatel 2007-2015 näitas, et panga Eesti üksuse 10 000 mitteresidendist kliendist olid enamik kahtlased ning tõenäoliselt on suur osa panga toonasest 200 miljardi eurosest tehingute voostki probleemne. Kahtlaste tegevustega seoses on Danske Eesti politseile üles andnud kaheksa endist töötajat ning ametivõimudele on teatatud kokku 42 kahtlase tegevusega seotud ekstöötajast.

---------------------------------------------------------------

BLOGI:

12:44: Borgen: "Teadsime, et Eesti harul on kõrge riskiga kliendid, kuid me arvasime, et meie kontrollmehhanismidest piisab. Tagasi vaadates, oleksime pidanud asja tõesti rohkem uurima. Kuid tol ajahetkel ei tundunud olevat olukord niivõrd tõsine."

12:42: Spiermann: Üle vaadatakse lisaks veel ligi 8000 klienti.

12:37: Anderseni sõnul on 15 tuhandest kliendist uuritud 6200.

12:32: Andersen: "Eestis toimunud tehingud olid panga kõigist tehingutest vaid 0,5%. Asusin juhtkonda 2011. aastal. Muidugi oli jutte, et mõnes kohas ei tööta asjad nii hästi kui peaks, aga mingeid märke polnud, et Eestis oleks asjad kuidagi eriti valesti." Esimese raporti sai Andersen enda sõnul 2014. aasta aprillis.

12:31:Andersen: "Juhtunud kahjustas panga mainet. Peame palju vaeva nägema, et klientide silmis oma usaldusväärsus taastada."

12:30: Spiermann raporti võimalikust kallutatusest: "Lugege raportit ja näete, et me oleme nii mõnegi pangaga seotud isiku suhtes vägagi kriitilised."

12:25: Andersen: "Oleme üritanud saavutada raporti koostamisel võimalikult suurt objektiivsust. /.../ Me ei suutnud asjaga tegelemiseks leida ühtegi sobivat advokaadibürood, kes ei oleks Danskega koostööd teinud. See uurimine ei asenda ametivõimude uurimist. Kui nad tunnevad, et on vaja lisauurimist, siis me oleme sellega igati nõus."

12:17: Bruun & Hjejle juht Ole Spiermann: Ei saa öelda, et juht oleks pidanud midagi enamat tegema. Neil polnud selleks piisavalt infot.

12:15: Borgen: "See on mitme läbikukkumise summa, mitte ainult ühe tulemus."

12:10: Danske Banki tagasiastumisest teatanud tegevjuht Thomas Borgen: "Kuigi probleemi tekkimise täpset hetke on raske kindlaks teha, oleksin saanud teha mõnda asja teisiti. Oleksin saanud võtta Eesti harus suurema rolli. Oleksin saanud ka uurimist varem alustada."

12:08: Vastatakse ajakirjanike küsimustele.

11:57: Danske auditikomitee juht Jorn Jensen: Väga spetsiifilised asjaolud muutsid Eesti probleemide tekkimise ja arengu võimalikuks. Me oleme need probleemid lahendanud. Näiteks on nüüd sulgetud mitte-residentide kontod, ning kogu Balti piirkonnas on uued juhid.

Jensen kinnitab, et nüüdseks on pangas võetud nii tehingute, klientide kui riskide haldamiseks karmimad meetmed. Ka siseauditi kompetentsi on suurendatud. Viimastel aastatel on tema sõnul vihjed kahtlaste tehingute osas kasvanud 52 protsenti. Praeguseks töötab 1200 Danske panga töötajat igapäevaselt rahapesu tõkestamise kallal.

11:50: Spiermann: Juhatuse liikmed said küll lekitajate raportid kätte, kuid nendega ei tehtud midagi. Väideti, et kõik meetmed on kasutusele võetud, kuid see polnud tõsi.

Spiermanni sõnadest ilmneb, et suhtlus Eesti haru ja Taani juhtkonna vahel oli ebapiisav. Siiski pole juhtkond seaduste järgi toime pannud mingeid juhtimisvigu.

11:44: Spiermann: 2014. aasta sügisel koostas Eesti finantsinspektsioon väga kriitilise raporti, kuid pangasiseselt reageeriti sellele, kui minevikku kuuluvale probleemile. Tehingud toimusid aga edasi.

Probleemseid portfoolioid hakati sulgema alles 2015. aastal, kui teised pangad keeldusid tehingutest ja Eesti finantsinspektsioon avaldas jälle toimuva üle muret.

Probleem ei ole mitte ainult pangas üldiselt vaid ka otsustavates isikutes.

11:35: Spiermann: Kinnitab jälle, et probleemid algasid Soome Sampo panga omandamisega. Kõige varasemad probleemid algasid 2007. aastal. Ka Venemaa keskpank hoiatas kahtlaste tehingute kohta, mis käisid läbi Eesti Danske panga ja mis ulatusid miljarditesse rubladesse. Danske Eesti haru viitas Eesti finantsinpsektsiooni raportile, ja ütles, et kõik on korras. "Nad ei kasutanud võimalust sulgeda välismaa klientide portfooliod."

Eesti harukontor ei kasutanud ka panga enda süsteeme, et tegeleda rahapesu probleemiga. Finantsinspektsioon tegi pangale hoiatuse nii 2009. kui 2013. aastal

11:33: Spiermann: "Võite küsida, kui suur osa tehingutest oli kahtlased. Me ei saa sellele küsimusele vastata. Me pole uurinud igat tehingut ja meil pole usaldusväärset infot. Kuid ma julgen öelda, et väga suur osa 200 miljardi euro väärtuses tehingutest on kahtlased." Kokku on 10 tuhat tehingut, 15 tuhat klienti ja hetkel pole mingit sanktsioonide rikkumist tema sõnul leitud.

11:23: Spiermanni sõnul on pangast kogutud andmetest moodustatud otsingufunktsiooniga andmebaas. Dokumente aitab läbi vaadata ka Eesti advokaadibüroo. Läbi on viidud 74 vestlust 49 inimesega. Kokku on uurimise all 15 tuhat klienti. "Me pole analüüsinud iga tehingut, vaid vaadanud kõige suuremate riskidega kliente." Uurimise all olevast 15 000 mitteresidendist moodustas 23 protsenti Vene kodanikud, 12 Läti kodanikud, 9 protsenti Küprose kodanikud, 4 protsenti Suurbritannia kodanikud. 

11:17: Raporti koostanud advokaadibüroo Bruun & Hjejle juht Ole Spiermann annab ülevaate raporti sisust: "Pank oleks pidanud olema teadlik oma klientidega seotud riskist ja teatama võimalikest ohtudest kohalikele ametivõimudele. Taanis olev juhtkond oli teadlik välismaa klientidega seotud riskidest, kuid arvas, et Eesti haru rahapesuvastased meetmed aitavad seda maandada. See ei osutunud aga piisavaks.

Standardite kohaselt oleks pidanud tegema palju enamat, kui tehti."

Praeguste standardite kohaselt ei oleks selliseid probleemseid isikuid Spiermanni sõnul klientideks võetudki.

11:15: Sergeant: "Uurimine on olnud kahes osas- portfooliouuring, mis uuris mittekodanikest klientide tegevusi 2007-2015, selle käigus uuriti ka sisemise kokkumängu võimalust.

Teine on uuring panga kohustuste järgimise kohta, selle kohta, kes mida teadis ja ka riigi juhtimises olnud nõrkuste kohta.

/.../Üle on vaadatud üle 12 tuhande dokumendi ja 8 miljoni e-maili."

11:12: Nõukogu asepresident ja riskikomitee juht Carol Sergeant: "Eesti harus on väga suuri nõrkusi rahapesuvastastes meetmetes. Oleme tahtnud, et uuringud oleks objektiivsed ja vastama kõrgeimatele standarditele. Meie sihiks on ka oma leidudest läbipaistvalt teada anda, et aastatepikkune kehv praktika saaks korvatud."

11:10: Andersen: "On ilmselge, et selline juhtub tekitab vajaduse sisekaemuseks. Peame olema väga ettevaatlikud, kui teeme tehinguid aladel, mis meie tavalisse tegevuspiirkonda ei kuulu ja peame haldama riske."

11:05: Andersen: "Uurimine näitab, et probleemid ulatuvad aega, kui Danske ostis Sampo panga 2007. aastal. Eirasime hoiatusmärke. Probleemid mittekodanikest klientidega olid suuremad, kui arvasime. Eesti haru kõigis kaitseliinides oli puudujäämisi. Piisavalt ei suheldud ka Eesti ja Taani ametkondadega."

Anderseni sõnul on paigas tegevusplaan järgmiste sammude osas. Juhtumit analüüsinud advokaadid on kritiseerinud mitmeid Danske Eesti ja Taani töötajaid, kellest mitmed on juba töölt lahkunud ja ülejäänud vallandatakse. Töötajatelt nõutakse tagasi ka neile makstud preemiad. Ametivõimudele on tehtud 42 raportit, politseile 8. 

11.00: Danske Banga nõukodu eesistuja Ole Andersen: "Ma mõistan, et inimesed arvavad, et advokaatide uuring on võtnud kaua. Samas on tekkinud ka palju spekulatsiooni. Ma loodan, et inimesed näevad, et tegu on pikajalise ja keerulise protsessiga./.../ Juhtunu on vastuvõetamatu ja pettumust valmistav. Juhtkond võtab kogu vastutuse. Tunneme kahetsust oma klientide, töötajate ja ühiskonna ees tervikuna. Suhtume majanduskuritegevusevastasesse võitlusse väga tõsiselt."


 

 ---------------------------------------------------------------

 

Aastatel 2012-2014 kontodelt läbi käinud rahapesukahtlusega summad on viimase aasta kestnud uurimise vältel üha kasvanud. Postimees on oma artiklites näidanud, et Aserbaidžaanist ja Venemaalt pärit musta raha kogusumma ulatus Danske Eestis vähemalt 8 miljardi euroni.

Paari nädala eest teatas auditi eelversiooni väidetavalt näinud Financial Times, et Danske Eesti filiaali kaudu võidi pesta koguni 30 miljardit USA dollarit.

Danske Bank teatas, et loobub 1,5 miljardist Taani kroonist ehk ligikaudu 200 miljonist eurost Eesti harus toimunud kahtlastest tehingutest saadud tulust, pank langetas seetõttu ka enda kasumiprognoosi.

Kuna pank ei suuda kindlalt hinnata, kui suures mahus kahtlaseid tehinguid Eesti üksuse mitteresidentidest kliendid perioodil 2007–2016 tegid, on Danske juhatus otsustanud annetada 1,5 miljardit Taani krooni ehk liigkadu 200 miljonit eurot, teatas pank.

See summa on kogu mitteresidentidest klientidelt teenitud brutotulu. Summa annetatakse sõltumatule sihtasutusele, mis asutatakse selleks, et toetada ettevõtmisi, mis on suunatud rahvusvahelise finantskuritegevuse, sealhulgas rahapesuga võitlemiseks – muuhulgas Taanis ja Eestis.

Annetatud summa arvestatakse 2018. aasta kolmanda kvartali kuludesse.

Seetõttu ootab Danske Bank, et firma puhaskasum jääb tänavu 16 kuni 17 miljardi Taani krooni ringi. Lisaks annetusele vähendatakse väljavaadet seoses nõrkade arengutega kauplemistulust. Veel esimese poolaasta tulemusi tutvustades ootas firma kasumit, mis jääb vahemiku 18 kuni 20 miljardit alumisse poolde.

9 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...