Ott Väli: malev on eksam täiskasvanueluks

"Maleva eesmärk on ikkagi anda noorele inimesele esimene töökogemus ja näha, mida ise raha teenimine tähendab. Oluline pole aga ainult töö pool, vaid iseseisvumine. See on väike eksam või proovikivi täiskasvanueluks," kirjeldab SA Õpilasmaleva juht maleva Ott Väli olulisust noorte elus.

Pilt: Albert Truuväärt

Ott Väli: malev on eksam täiskasvanueluks

Jaanika Valk

"Maleva eesmärk on ikkagi anda noorele inimesele esimene töökogemus ja näha, mida ise raha teenimine tähendab. Oluline pole aga ainult töö pool, vaid iseseisvumine. See on väike eksam või proovikivi täiskasvanueluks," kirjeldab SA Õpilasmaleva juht maleva Ott Väli olulisust noorte elus.

SA Õpilasmaleva praegune juht Ott Väli ja endine juht ning praegune Tallinna linnavolikogu ning õpilasmaleva nõukogu esimees Tiit Terik rääkisid, kuidas on nii noored kui malev organisatsioonina aastate jooksul muutunud ning mis on jäänud samaks. Nii malevatööd kui noored ise on pidevas muutumises, kuid selgub, et noortesse tasub uskuda ja traditsioonid ei kao kuhugi.

Mis on sellel aastal malevas kõige põnevam töö?

Väli: Maasikapõld on klassikaline malevatöö juba 20 aastat, aga õnneks on aja jooksul tulnud juurde muid töid. Põgenemismetsa tegemine on sel aastal kindlasti üks põnevamaid. See on sama põhimõttega nagu põgenemistuba, aga tehtud loodusesse. See on hoopis teistsugune töö kui maasikate korjamine. Noored loovad ehitistega püsiväärtus, mis jääb mitmeteks aastateks tööandjale ja tegemist on atraktsiooniga, mis toob omanikule uusi kliente.

Kas võib juhtuda, et ühel hetkel kaovad malevast maatööd ja noored käivad vaid kaubanduskeskustes?

Väli: Meil on ära jaotatud nii, et mõned töökohad on linnas, aga jäävad kindlasti alles ka linnavälised töökohad. Mõlemad peaksid olema valikus ja kui noor kandideerib, siis ta saab valida. Me ei saa garanteerida eelistatud kohta, kuid püüame võimalusel noorte valikuga arvestada.
Eelistame linna jätta nooremad ja linnast välja vanemad gümnasistid enamasti. Nooremad tihti ei saa hakkama.

Terik: Kolm nädalat emast ja isast eemal elada on noorematele ikkagi katsumus.

Väli: Mõni 13 aastane pole võib-olla üle paari päeva kodust eemal olnud. Noored ei pruugi kohaneda ja tahavad varem ära minna, aga me ei saa seda endale lubada.

Terik: Kui tööandja ees on kohustus, et 20 noort teevad kolm nädalat tööd, aga pooled neist varem ära pudenevad, siis ei saa töö tehtud.

Kas kogemus on näidanud, et nooremad ei saa maatööga hakkama?

Terik: Tegelikult juba aastast 2003 kui hakkasime malevat tegema, siis meil on kogu aeg olnud nii, et linnarühmad on nooremad ja linnast välja oleme saatnud 15 aastaseid. Praegu vist on osaliselt nooremaid ka.

Väli: Meil on näpuotsaga ka 13-14 aastaseid linnast väljas, aga neid on vähem. Suurem osa on 15 ja vanemad.

Mis on kõige populaarsemad töökohad, mida noored eelistavad?

Väli: Enamasti sellised kohad, kus on heakorratööd. Hinnatakse vaheldust, aga väga tihti otsustatakse asukoha järgi. Väga palju valitakse ka rühmajuhi järgi kui teatakse staažikamat juhti, kes teeb oma tööd ägedalt, siis sinna gruppi tahetakse rohkem minna.

Kui kaua malev kestab?

Väli: Enamasti kestab malevarühm kolm nädalat. See tuleneb natuke seadusandlusest, aga see on ka mõistlik aeg, muidu läheks liiga pikaks. Tänapäeva noortel on ka võimalus muid asju teha. Nõukogude ajal oldi kaks kuud, täna see pole mõistlik.

Terik: Inimestel on nii palju muid hobisid ja asju millega nad tegeleda tahavad. Ja kui seda aega lühemaks jätta, siis ei kasva grupp kokku ka. Nädalaga nad ei saa käimagi end.

Väli: Nädalaga ei teeni ka erilist palka ja selle asja mõte on ikkagi töökasvatuse ja tööharjumuse tekitamine. Nädalaga harjumust ei tekita. Vähemalt kaks nädalat peaks olema, et tekiks töörutiin ja suudaksid omandada mingid oskused.

Tundub, et malevatöös on missioonitunne oluline. Miks on malev teie jaoks nii oluline, et olete sellega aastaid tegelenud?

Terik: Ta lihtsalt on nii äge asi. Me oleme kunagi maleva algusaastatel öelnud, et suvi on seisund ja õpilasmalev ja suvi käivad kokku. Eks põhiline on emotsioon, mis sa siit saad. Nõukogu on igapäevatööst küll natukene eemal, aga kui mina ka õpilasmaleva juhataja ametit pidasin, siis eladki kogu selle asja sees. Talvel valmistad ette ja suvel käid rühmades.

Väli: Maleva eesmärk on ikkagi anda noorele inimesele esimene töökogemus ja näha, mida ise raha teenimine tähendab. Oluline pole aga ainult töö pool, vaid iseseisvumine. See on väike eksam või proovikivi täiskasvanueluks. Tuled võõrasse kohta, iseenda eest seisma, hakkama saama. Ei ole nii et teed tööd kui tahad, kohustuseks on iga päev tööl olla. Kohaned ka inimestega. Kui muidu elame oma individuaalses mullis, siis siin on uus keskkond, millega pead ära harjuma ning toime tulema. See annab noortele hästi palju eluks vajalikke oskusi.

Mis teie enda esimene töökoht oli?

Terik: Minul võis olla see, et käisin Aruküla leivamajas leivakaste pesemas. Vanust ei mäleta, aga rublades sain palka ikka.

Väli: Perekonna juures on aias maast madalast tööd tehtud, aga esimene töö, kus raha teenisin oli ühe tuttava juures, kus oli vaja abi haljastusel. Nädal-kaks ikka kärutasin mulda ja tegin muud säärast. Olin 14-15 aastane nagu klassikaline malevavanus.

Terik: Meie ajal ei olnud malevat. Umbes siis tekkiski see paus, kus veneaegne malev oli suuresti lõpetanud. Mingites piirkondades kestis edasi, aga Tallinnas ei olnud. Uue aja maleva jaoks olime liiga suured, siis hakkasime ise seda korraldama.

Väli: Kui Õpilasmaleva sihtasutus alustas Tallinnas, siis malevasse ma enam ei saanud, vaid tulin rühmajuhiks.

Kas nüüd kontoris tööd tehes tekib vahel ka tunne, et tahaks noortega rohkem otse suhelda ja rohkem malevamelust osa saada?

Väli: Minu kontakt noortega on siis kui keegi tuleb mingil põhjusel staapi näiteks mõnele lepingule järele. Võib-olla külas käime nagu täna, aga siis kui kokkutulek on suve lõpus, siis saame kõik kokku. Maleva organiseerimine kui selline on ka väga põnev, sest sa lood selle pinnase, et saaksid tekkida rühmad ja noortel oleks koht, kuhu tulla.

Kuidas noored ja nende tööharjumused aastate jooksul muutunud on? Kas nad saavad hakkama?

Väli: Ikka saavad hakkama. Muidugi põlvkonnad vahetuvad ja mingid oskused muutuvad. Võib-olla tänapäeva lapsed on vähem kokku puutunud looduses olemisega kui näiteks 15 aastat tagasi, aga noorte omadus on see, et nad kohanevad väga kiiresti. Kui alguses on nad sellised arglikud ja ei saa hakkama siis paari päevaga on nad juba omandanud uued oskused ja tekib väike vilumus. Kui on head rühmajuhid, kes on hästi juhendanud ja hea tööandja, kes on andnud mõistliku töö, siis läheb noortel õppimine ja kohanemine väga kiiresti. Oluline on aga oskuslik juhendamine, mis on teistsugune täiskasvanu juhendamisest.

Kuidas rühmajuhte välja koolitatakse?

Väli: Alustame rühmajuhtide värbamist juba veebruaris. Kutsume nad vestlusele ja püüame aru saada, kellega on tegemist, kas on potentsiaali, juhigeeni, loogilist mõtlemist ja karismat, et noorte ette minna. Seda kõike hindame vestluse käigus. Kui oleme välja valinud inimesed, kes arvame et sobivad, siis koolitame neid. Koolitusprotsess kestab kaks kuud enne kui nad rühma ette jõuavad. Sealt nad saavad teoreetilist poolt kasvõi esmaabioskused, psühholoogia, meeskonna moodustamine jne.

Terik: Nad peavad lõpus ju eksami tegema. Ei ole nii, et tuled ja käid selle teekonna lihtsalt läbi, vaid pärast on ka riiklik eksam. Niisama ei saa rühmajuhiks tulla.

Väli: Lisaks riiklikule eksamile paneme juurde malevaspetsiifikat, mida riiklik süsteem ei tunne nii hästi. Praegu teeme nii, et koos on rühmas kogemusega rühmajuht ja esimese aasta rühmajuht, et kogenum saaks uuele rühmajuhile teadmisi edasi anda ja järgmisel aastal on ta juba piisavalt küps, et võtta vastutavam roll.

Terik: Rühmajuhid ongi meil esimest aastat rohelised, teist aastat kollased ja punased on komandörid, kes on kolm aastat linnavälist rühma juhtinud.

Kas juhtub tihti, et esimest aastat rühmajuhid jäävad malevasse tööle pikemaks ajaks?

Terik: Tugevamad jäävad.

Väli: Jah, paremad jäävad. Või kuidas kellelgi elu on sätitud. Vahel juhtub, et muu elu tuleb peale, aga üldiselt küll suurem osa jäävad ja tulevad ka teiseks ja kolmandaks suveks. Meil on igal aastal seis nii, et kui meeskonna kokku paneme, siis ikka üle poole on need, kes on kogemusega ja natuke alla poole on neid, kes on esimest aastat ja tänu sellele saame nad kokku panna tandemiks.

Terik: Mõned ka murduvad. Mäletan enda ajast kui juhataja olin, siis ühel õhtul oli nii, et Lõuna-Eestist üks rühmajuht helistas ja ütles, et tema enam ei saa hakkama ja pakib asjad ning homsest tuleb uus juht leida. Pidime 24h jooksul leidma rühmale uued juhid, aga see on ka ainuke kord, mida mina tean.

Mis sellist olukorda põhjustada võib?

Terik: Kui sul on kahekümnene punt noori, siis seal peab läbisaamine väga hea olema, sest sa elad nendega kolm nädalat koos. Korraldad nende elu ja olu ning igas kollektiivis võivad pinged tekkida. Kõik ei pea sellele vastu. Eks see on nagu õpetajaametis, et peab tekkima selge usaldus noorte ja rühmajuhi vahel. Kõik sellega kindlasti hakkama ei saa.

Väli: Rühmajuht on väga hea keskastmejuht. Sa pead suutma olla noorte ees autoriteet ja samas kas mitte just sõber, aga suur vend, kes head nõu annab. Samal ajal pead suhtlema tööandjaga, kel on omad ootused rühma suhtes, et tööd tehtud saaksid. Pead võib-olla suhtlema majutuste, toitlustamise, transpordiga. Hea manager peab olema, et kõik asjad ära organiseerida.

See kogemus, mille rühmajuht malevast saab on nii laiapõhine. Kas teil on ka infot selle kohta, et millistes valdkondades endised rühmajuhid tegutsevad, kas nad on sidunud oma tuleviku õpetajaameti või noorsootööga?

Väli: Paljud tulevadki malevasse rühmajuhiks, et saada praktikat. Meil on siin palju olnud noorsootöötajaid ja kultuurikorralduse tudengeid. Mingil aastal oli palju Viljandi kultuuriakadeemia inimesi. Malevast saavad nad hea praktika edaspidiseks. Meie tugevuseks on ka see, et meil ei ole ainult pedagoogikainimesed, vaid täiesti erinevate elualade inimesi on tulnud rühmajuhiks. Kasvõi müügijuhid erafirmades. See annab laiemapõhjalisemat teadmist ja oskusi juurde. Ei ole kitsaid ainult noortega tegelevad inimesed. Ei ole rangelt võttes muud kriteeriumit kui see, et pead olema keskharidusega.

Terik: Täisealine, sest sa ikkagi vastutad noorte eest.

Kas teisel pool ei ole piirangut vanuse mõttes?

Väli: Ei ole piirangut, kuid elu on näidanud, et enamasti rühmajuhid on 20-30 aastate vahemikus. Väga paljud tulevad tudengitena.

Kas õpetajad ei tule suvevaheajal lisatööd tegema?

Terik: Meil on olnud varasematel aastatel koolivaheajal olevad pedagoogid, aga nad jäävad sinna esimese poolesajandi sisse oma vanusega. Üle 50 aastaseid ei ole olnud.

Väli: On olnud 30ndate lõpus, 40ndate alguses. Iga aasta on mõni õpetaja. Nad on pigem nooremapoolsed. Eks ikka inimestel tekib mingil hetkel pere ja õpetajana sa võib-olla ei viitsi oma suvepuhkust raisata.

See on ilmselt ka palkadega seotud. Õpetaja palk on tõusnud ja ei ole enam vajadust suvel töötada.

Terik: Jah, kuigi rühmajuhid päris tasuta tööl ei käi.

Väli: Kuna on vastutus, siis on selle eest loomulikult ka tasu. Vanemad on usaldanud oma alaealised lapsed nende kätte. Loomulikult on neil ametlik leping. Nad ei saa lihtsalt päevapealt ära minna.

Terik: Nad on 24/7 vastutavad nende laste eest, kes nende rühmas on.

Väli: See ei ole praktika ega vabatahtlik töö. Nii malevlased kui rühmajuhid teevad päris tööd. See ongi suur erinevus praktikakohtade ja maleva vahel. Tihti kutsutakse noori vabatahtlikku tööd tegema, et sealt kogemust saada, aga tasu neile ei anta.

Terik: Tööandja osaks jääb ainult noorte töötasu eest maksmine ja ülejäänud korraldab Tallinna linnale kuuluv sihtasutus Õpilasmalev. Meie aasta eelarve on pisut üle poole miljoni euro ja üle poole tuleb Tallinna linna eelarvest ehk maksumaksja rahast. Meil on ka riigipoolne pearahatoetus noorele iga malevapäeva läbiviimiseks ja väikene omaosalus on ka noortel, aga lõviosa tuleb linnaeelarvest. Selle proportsioon on aastatega vähenenud, selles mõttes, et saame ka muudest allikatest finantseerimist juurde.

Kas palk, mille noored kätte saavad on kuidagi fikseeritud või sõltub see tööandjast?

Väli: See sõltub tööandjast.

Terik: Riigi miinimum on see, kust alla me ei saa lasta.

Väli: Meie malevastaabi töö ongi see, et peame leidma kriitilise massi tööandjaid. Sellest algab kõik pihta. Peame leidma ettevõtte, kes on huvitatud suvel malevlasi palkama. Sealt edasi sõlmime juba koostöölepingu ja lepime detailides kokku.

Terik: Peale seda ehitatakse tööandja juurde söömine, majutus ja kõik muu, mis vajalik on.

 

 

 

Laadimine...Laadimine...