Oudekki Loone: Reformierakonna maksupoliitika on läbi kukkunud

"Käputäis rikkaid rikastuvad, Rootsi pangad viivad raha Eestist välja, väikesed ja keskmised ettevõtjad pingutavad, et endale üldse mingit tööjõudu lubada, makstakse ümbrikupalka ning väljarännu numbrid aina suurenevad," loetles publitsist ja politoloog Oudekki Loone probleeme, mida Reformierakond pole suutnud lahendada.

Oudekki Loone: Reformierakonna maksupoliitika on läbi kukkunud (2)

Oudekki Loone

"Käputäis rikkaid rikastuvad, Rootsi pangad viivad raha Eestist välja, väikesed ja keskmised ettevõtjad pingutavad, et endale üldse mingit tööjõudu lubada, makstakse ümbrikupalka ning väljarännu numbrid aina suurenevad," loetles publitsist ja politoloog Oudekki Loone probleeme, mida Reformierakond pole suutnud lahendada.

"Meie maksusüsteem on lihtne ja selge," väidab Reformierakond. Nõuab seejärel kohe 1000-euroste arvete deklareerimist ning vaikib maha kaudsete maksude hulga. "Maksudega ei mängita," ütlevad nad ja siis tõstavad ootamatult käibemaksu. Ja kõiki teisi makse ka: vahemikus 2009-2014 on pea igal aastal tõstetud erinevaid aktsiise.

Iga kord on lubatud ka maksurahu, mida ei ole toimunud. Ja Eesti majandus rühib edasi sellelsamal ummiktänaval, kus on oldud juba viimased 15 aastat. Käputäis rikkaid rikastuvad, Rootsi pangad viivad raha Eestist välja, väikesed ja keskmised ettevõtjad pingutavad, et endale üldse mingit tööjõudu lubada, makstakse ümbrikupalka ning väljarännu numbrid aina suurenevad.

Maksud ei tohi olla karistus

Umbes aastal 2000 otsustas Reformierakond, et Eesti maksusüsteem tuleb ehitada toetuma eelkõige kaudstele maksudele. Meelis Atonen kaitses seda süsteemi tookord sooviga soodustada säästmist ning lootusega saada lahti ümbrikupalkadest ning näiliku vabadusega: tarbimismaksude puhul olevat inimesel justkui valik, kui palju ja milliseid makse maksta. Juba siis vaatas Reformierakond makse kui midagi, mis "karistab" ja "diskrimineerib" ning soovis luua ühiskonda, kus rikkaid "karistatakes" ja "diskrimineeritakse" võimalikult vähe.

Tänaseks on aga kõigile näha, et sellel pildil on peaaegu kõik valesti. Esiteks, maksud ei ole ega tohiks olla karistusvahend vaid majanduse korraldamise viis. Maksud võimaldavad kontrollida seda, kui palju raha üldse majanduses on. Riigi poolt pakutavate teenuste rahastamine on seotud maksudega peamiselt selle tõttu, et nii on inflatsiooni mugavam kontrollida.

Seega, ülesanne, mida Reformierakond tuhandivahetusel lahendas, oli põhimõtteliselt vale. Ülesanne tuleb püsititada: millist majandust me vajame? Mis vajab praeguses majandusolukorras muutmist? Reformierakond ei ole seda teinud, nad ei ole majandust juhtinud ja seepärast ei olegi Eestis õiget kohta ei omaenese ettevõtjale ega töötajale.

Madalapalgalised maksavad enim

Reformierakonna õigustus kaudsele maksusüsteemile – vabadus – kõlab kaunilt, kuid on pettus. See vabadus on ainult rikastel: sest neil on tegelikult vaba raha, mille üle nad otsustavad, kas tarbida, säästa või investeerida. Mida rikkam, seda rohkem vabadust. Väikese sissetulekuga inimestel kulub kõik ära elamisele: toit, eluasemekulud, sidekulud. Inimene ei saa valida, kas ta sellel kuul süüa ostab.

Seega, protsentuaalselt maksavad väikese sissetulekuga inimesed kaudseid makse rohkem: aktsiisimaksu (kütuseaktsiis muudab ka toidu hinda!), käibemaksu. Ja kuni alkohol on “kõige odavam meelelahutus”, siis paraku ka omajagu alkoholi- ja tubakaaktsiisi.

Lihtsus ja selgus? Ka see on näiline. Kaudsetele maksudele suure rõhu asetav maksusüsteem on maksumaksjale keerukas jälgida, igasuguseid erinevaid makse on ka palju. Ka Eestis maksavad ettevõtjad käibemaksu, jaotatud kasumi maksu, aktsiise, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakset, mõnikord keskkonnatasusid, tollimakse ja muid makse.

Lubavad "maksurahu"

Eesti maksusüsteem tervikuna on tegelikult keeruline. Kuid Reformierakond on seda bürokraatiaga veel keerulisemaks teinud, tasub ainult mõelda nõudele 1000-euroseid arveid deklareerida. Nii suhtutakse ettevõtjasse juba ette kui pisivargasse ja lisatakse bürokraatiat. Mis ehk maksab rohkemgi, kui see tulu, mille saab mõne maksudest kõrvalehiilija tabamiseks.

Maksudega ei mängita? Maksude muutmine muidugi on parlamendi keskne õigus. Kuid Reformierakond on sõnades justkui väärtuseks teinud maksude vähese muutmise aga samas nendega pidevalt mänginud: suurendades kaudseid ja vähendades otseseid makse. Viimasel viiel aastal on tõstetud oluliselt käibemaksu, peaaegu igal aastal kummitab järjekordne aktsiisitõus.

Ja igal aastal lubab valitsus "nüüd tuleb maksurahu". Jah, kolmeks kuuks. Rääkimata tagasiulatuvatest muutustest laenuintresside maksusoodustusega: 2010. aastast ei saa tulust maha arvata õppelaenu intresse ja praegu soovitakse sedasama teha kodulaenu intressidega. Kuid inimesed laenu võttes olid selle soodustusega arvestanud!

Reformi ülistuslaul Eesti maksusüsteemile kõmiseb õõnsalt ja tühjalt. Lisaks on Euroopas deflatsioon, olukord, kus raha väärtus iga päev suureneb ja mis muudab negatiivseks ka säästmise soodustamise. Selleks, et majandus taas tööle hakkaks, on vaja mitte tõsta kaudseid makse ja vahendada soodustusi vaid vastupidi, hoolitseda, et inimesed tarbiksid!

Muidu ei ole ju ettevõtjal mõtet müüa ega töötajal toota. Nüüd tuleb teha teisiti. Maksusüsteem peab olema õiglane ja vastama praegustele majandusoludele. Praegused olud lausa nõuavad, et ühtegi eraisiku maksusoodustust ei kaotataks, eriti kodulaenude oma.

Kolm sammu lahenduseni

Praktiliselt tuleb aga teha kolm sammu. Esiteks, tuleb taastada ettevõtete tulumaks klassikalisel kujul. Ka seda astmeliselt, mis võimaldab teha maksuvabastusi näiteks alustavatele väikefirmadele. Põhimõte on lihtne: kui ettevõte teenib Eesti riigi investeeringuid (taristu, haridussüsteem, õigussüsteem, meditsiin, …) kasutades kasumit, siis ta peab selle eest maksma. Kui ei teeni, siis pole ju midagi võtta.

See võimaldab ka vähendada sotsiaalmaksu – mitte otseste maksude osakaal vaid liiga kõrge sotsiaalmaks põhjustab ümbrikupalku ja ettevõtjate soovimatust uusi inimesi palgata. Sotsiaalkulusid võib rahastada ka otseste maksude tuludest, selle jaoks ei pea ole tingimata sihtotstarbelist maksu. Taani sotsiaalsüsteem on üks turvalisemaid maailmas, samas sotsiaalmaksete osakaal maksusüsteemis on üks madalamaid Euroopas!

Teiseks, tuleb pidurdada igasugune kaudsete maksude tõus ning tarbimismaksud viia minimaalse võimaliku (ja teiste Euroopa Liidu riikidega kokku lepitud) tasemeni. Kolmandaks, kasutades ära asjaolu, et laenuintressid on Euroopas kogu ajaloo madalaimal tasemel, tuleb kasutusele võtta ka riigilaen, et investeerida suurtesse projektidesse, nii meie meditsiinisüsteemi uueksehitamisse (et arstid saaksid tööd siin!) kui ka külateedesse (siis pääsevad ligi nii turistid ku töökohtade loojad), rääkimata innovatiivsetest tehnoloogiatest.

 

 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...