Pääsküla prügila tuleviku otsustavad linn ja linnaelanikud üheskoos

Prügilas toimuvad regulaarselt nõrg- ja pinnavee kogumis- ja ärajuhtimissüsteemide hooldustööd, prügilast eralduvate gaaside kogumine ja ärajuhtimine ning olukorra ja võimaliku negatiivse keskkonnamõju analüüsimine.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Pääsküla prügila tuleviku otsustavad linn ja linnaelanikud üheskoos

Toimetaja: Sandra Lepik

Prügilas toimuvad regulaarselt nõrg- ja pinnavee kogumis- ja ärajuhtimissüsteemide hooldustööd, prügilast eralduvate gaaside kogumine ja ärajuhtimine ning olukorra ja võimaliku negatiivse keskkonnamõju analüüsimine.

Endise Pääsküla prügila järjekordsete rekultiveerimistööde käigus võeti maha võsa ja tehti niitmistöid ning loodi uusi äravoolukraave.

Tallinna ettevõtlusameti jäätmehoolduseosakonna juhtivspetsialisti Aleksandr Taraskini sõnul teeb linn pidevat järelevalvet prügila seisundi üle. Prügilas toimuvad regulaarselt nõrg- ja pinnavee kogumis- ja ärajuhtimissüsteemide hooldustööd, prügilast eralduvate gaaside kogumine ja ärajuhtimine ning olukorra ja võimaliku negatiivse keskkonnamõju analüüsimine.

"Praegusel etapil oleme tellinud eksperthinnangu prügilast eralduvate gaaside süsteemi olukorra hindamiseks, selle alusel hakatakse süsteemi optimaalsele töörežiimile reguleerima. Seejärel saame hakata planeerima järgmisi samme Pääsküla prügila sulgemiseks," sõnas Taraskin.

Endise prügila territooriumi saab pärast täielikult ohutuks tunnistamist kasutusele võtta, kuid täpsemad plaanid on veel ideefaasis. "Hetkel on meil mitu pakkumist selle võimaliku kasutamise kohta. Näiteks on ideena pakutud talvespordi keskuse või päikeseelektrijaama rajamist. Endine prügila on linna hallata ja seetõttu otsustab maatüki saatuse üle eksperte kaasates linn koostöös linnaelanikega."

Praegu on endise prügila territooriumil viibimine rangelt keelatud, sest objekt on eluohtlik.  pind vajub tasapisi alla ja võivad tekkida tühimikud, millest inimene võib läbi vajuda. Lisaks puuduvad ohutust tagavaid rajatised nagu kaitsepiirid, käsipuud või reelingud, infoviidad jne.

Pääsküla prügila rajati 1974. aastal ajutise olme- ja tööstusjäätmete ladestuspaigana. Pääsküla prügila maht oli 2003. aastal umbes 4,5 miljonit kuupmeetrit, suhteline kõrgus ligi 30 meetrit ja pindala 30 hektarit. Prügila seisundi uuringutega alustati 1989. aastal ja 1992. aastast alustati järk-järgulist kaasaegsete prügiladestusvõtete rakendamist.

Jäätmete vastuvõtmine lõpetati 3. juunil 2003 ning alustati prügila sulgemisega. Lõplikult suleti prügila 2007. aastal, kui alustas tööd uus prügila Jõelähtmel. 

Pääsküla prügila sulgemisjärgne seire kestab vähemalt 30 aastat (2004-2034). Juhul, kui seireandmetest selgub, et prügila ei ole selleks ajaks piisavalt stabiliseerunud tuleb,  järelhooldeperioodi pikendada. Prügila sulgemisjärgset seiret teostab alates 2019. aastast ELLE OÜ.

Täiendavat informatsiooni Pääsküla prügila kohta leiate siit.

Laadimine...Laadimine...