Päästjad, õpetajad ja sotsiaaltöötajad saavad tulevast aastast väärikama palga

Tuleval aastal tõuseb päästjate palk ligi 20 ning politseinikel ja piirivalvuritel kümme protsenti. "See tähendaks seda, et päästja keskmine palk tõuseb 1000 euroni, praegu on 802, mis on tõesti väga-väga väikene,” ütles siseminister Andres Anvelt. Lisaks plaanitakse järgmisesse riigieelarvesse ka õpetajate, sotsiaaltöötajate, kultuuritöötajate ja politseinike palgatõusu.

Pilt: Scanpix

Päästjad, õpetajad ja sotsiaaltöötajad saavad tulevast aastast väärikama palga (3)

Tuleval aastal tõuseb päästjate palk ligi 20 ning politseinikel ja piirivalvuritel kümme protsenti. "See tähendaks seda, et päästja keskmine palk tõuseb 1000 euroni, praegu on 802, mis on tõesti väga-väga väikene,” ütles siseminister Andres Anvelt. Lisaks plaanitakse järgmisesse riigieelarvesse ka õpetajate, sotsiaaltöötajate, kultuuritöötajate ja politseinike palgatõusu.

Aprilli lõpus avalikustatavas riigieelarve strateegias aastateks 2019-2022 kavatseb valitsus palgatõusuotsustele läheneda sel korral ametite lõikes. Sagadi mõisas toimunud läbirääkimistel jõuti kokkuleppele nii päästjate, õpetajate, politseinike kui sotsiaalhoolekande - ja kõrgharidusega kultuuritöötajate palgatõusus. Palk kasvab ka välisministeeriumi töötajatel. Lõplik riigieelarve avalikustatakse 26. aprillil.

Päästjatele inimväärne palk

Siseministeeriumi teatel said siseturvalisuse palgad riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel juurde üle 20 miljoni euro. Siseminister Andres Anvelt  märkis eile riigikogus , et kui varasematel aastatel on päästeteenistuses otsitud pidevalt sisemist kokkuhoidu, koondamist ja tõmmatud koomale komandode arvu, siis praegune valitsus on sellele kindla piiri pannud. "Mitte mingisugusest komandode vähendamisest ei saa juttugi olla ja tuleb pöörata kogu see protsess tõsisele tõusule," rõhutas ta. "Kui me räägime poliitilisest tahtest, siis kindlasti üheks selle eesmärgiks on see, et Eesti inimestele seesama päästeteenistuse kättesaadavus mitte kuidagi ei halveneks."

Anvelt nimetaspäästjate palgatõusu "ajalooliseks läbimurdeks". "Mis on minu arust üks suuremaid läbimurdeid, on kindlasti ka see, et reedestel läbirääkimistel Sagadi mõisas me saavutasime selle, et päästjate palk tõuseb – just päästjate, me ei räägi Päästeametist, eelkõige päästjate palk tõuseb vähemalt 20% järgmisel aastal," rääkis ta. "See tähendaks seda, et päästja keskmine palk tõuseb 1000 euroni, praegu on 802, mis on tõesti väga-väga väikene."

Minister märkis, et riigieelarve strateegias on ette nähtud ka tulevikus astmeline edasiminek, et hoida palka konkurentsivõimelisena. "Seda on vaja kindlasti sellepärast, et inimesed püsiksid organisatsioonis ja et inimesed ka tuleksid organisatsiooni. Olen rohkem kui kindel, et selline motivatsioonipaketi suurenemine suurendab noorte inimeste tahet ja motivatsiooni tulla päästjaks," ütles Anvelt arupärimisele vastates.

Anvelti sõnul on siseministeeriumi pikem eesmärk tuua päästeamet välja eelarvepuudujäägist. Kui 2016. aastal hindas sõltumatu audit, et päästeameti jätkusuutlikuks tegutsemiseks on kümne aasta jooksul vaja lisaraha 148,7 miljonit eurot, siis 2017. aastal kahanes puudujääk 111 miljonile eurole. 2018. aasta arvutusi alles tehakse.

Ka sõnas siseminister, et Eesti siseturvalisust suurendab ka tänavu esmakordselt üle kümne aasta kasvanud politseinike arv.

Parem palk õpetajatele ja kultuuritöötajatele

Õpetajate palga alammäär kasvab 2019. aastal 100 eurot, jõudes 1250 euroni. Samasse suurusjärku jääb peale planeeritud tõusu ka kõrgharitud kultuuritöötajte palk.

"Kultuur on meie riigi esimene ja peamine olemise mõte ning kultuurivaldkonnale pühendunud inimesed peavad saama oma töö eest väärilist tasu. Seetõttu on kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavate kultuuritöötajate palgatõusu tagamine olnud eesmärk kõikidel eelarve läbirääkimistel," ütles kultuuriminister Indrek Saar.

Politseinike keskmine palk kasvab ligi 10 protsenti ning ka sotsiaalhoolekandetöötajatel ja välisministeeriumite töötajatel plaanitakse palka tõsta.

Lisaraha teadusele ja tervishoiule

Riigieelarvesse on plaanitud ka radioaktiivsete ainete ladestuspaiga loomine. Umbes 100 miljonit eurot on nelja aasta jooksul planeeritud ka e-riigi teenuste arendamiseks.
Ka teadusesse eraldatakse riigieelarvest 20 miljonit eurot lisaraha ning riigikaitsesse panustataks 40 miljonit eurot.
Tervishoidu panustatakse 20 miljonit eurot geeniandmete kogumiseks, 10 miljonit eurot rehabilitatsiooniteenuste ja abivahendite kättesaadavuse tagamiseks.
15, 6 miljonit eurot panustatakse ka Ida-Viru keskhaigla rekonstrueerimiseks ja 1,5 miljonit aastas eraldatakse ka HIV-juhtude vähendamiseks ja narkoennetuseks. 15 miljonit panustatakse ka Eesti välisteenuste tugevdamiseks.

8 miljonit spordi heaks

Spordialaliidud saavad järgmise nelja aasta jooksul kaheksa miljonit eurot lisarahastust koondise tasemel sportlaste ja võistkondade toetamiseks.

Kultuuriministeerium soovib seeläbi tagada andekate sportlaste ja koondiste parema ettevalmistuse ning luua eeldused edukaks osalemiseks tiitlivõistlustel. Selleks, et sportlased ja võistkonnad suudaksid püsida rahvusvahelises tippkonkurentsis ja saavutada tiitlivõistlustel häid tulemusi, on vajalik tagada sportlastele tingimused tiitlivõistlustel osalemiseks ja nendeks valmistumisel. Seda nii noorte, juunioride kui täiskasvanute vanuseklassis.

"Praegune toetamise süsteem ei vasta täielikult tegelikele vajadustele. Me suudame toetada sportlasi, kes ei ole veel gümnaasiumi lõpetanud, või on juba tõusnud rahvusvaheliste võistluste medalisoosikute sekka. Sinna vahele jäänud ajal on Eesti tulevikulootustel raske hakkama saada," selgitas kultuuriminister Indrek Saar. "Spordialaliitudele antav lisatoetus on oluline tugi meie andekatele noortele. See vähendab ohtu, et tulevased medalipretendendid peavad jääma spordist kõrvale vaid seetõttu, et neil endil või nende vanematel pole piisavalt paks rahakott," lisas Saar.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...