Parem relvaseadus muudab ühiskonna turvalisemaks

Riigikogu võttis  täna vastu valitsuse algatatud relvaseaduse muudatused, millest enim tähelepanu on pälvinud relvalubade menetlust puudutavad punktid.

Pilt: Scanpix

Parem relvaseadus muudab ühiskonna turvalisemaks

Riigikogu võttis  täna vastu valitsuse algatatud relvaseaduse muudatused, millest enim tähelepanu on pälvinud relvalubade menetlust puudutavad punktid.

Relvaseaduse muutmise eelnõu kolmandal lugemisel hääletas selle poolt 52 saadikut, vastu oli 33 ja erapooletuid ei olnud.

Seadusemuudatuse kohaselt peab Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalane, kes on elanud Eestis vähemalt viis aastat, taotlema relvaluba Eesti kodanikega samadel tingimustel, isegi juhul, kui talle on väljastatud relvaluba teises riigis. Relvaeksam tehakse eesti keeles või eesti keele mittevaldamisel tõlgi abil muus keeles. Ilma tõlgi abita tuleb aga sooritada tulirelva käsitsemise ja laskeoskuse katse. See tagab, et iga relvaomanik saab aru eestikeelsetest relva käsitsemisega seotud käsklustest, mis tagab nii tema enda kui teiste inimeste ohutuse.

"Eelnõu menetlemisel oli palju vaidlusi seoses relvaeksami keele küsimusega. Ma olen veendunud, et leidsime parima lahenduse. Varem on politsei- ja piirivalveamet lubanud relvaeksamit teha ka muus keeles kui eesti keeles. Uue seaduse kohaselt sooritatakse relvaeksam eesti keeles," ütles sotsiaaldemokraadist riigikogu saadik Rein Randver. "Teoreetilise osa võib sooritada tõlgi abiga, aga praktiline osa tuleb täita iseseisvalt. See on oluline, sest tulirelva omav isik peab aru saama peamistest käsklustest. Oluline on aga rõhutada, et relvaeksam ei tohiks muutuda keeleksamiks," lisas ta.

Eelnõu heakskiitmise vastu olnud opositsioonilise Reformierakonna liige Madis Milling leidis siiski, et see on vastuvõtmiseks liiga toores. "Relvaloa teooriaeksami tõlgi abil tegemine ei suurenda mitte mingil moel meie ühiskonna turvalisust," selgitas Milling. "Kui relvaseaduse muutmise eelnõu koostamine algas, siis oli põhimõtteline lähtekoht, et relvaeksam tuleb sooritada eesti keeles. Arutelude käigus jäi sellesse eelnõusse alles vaid nõue, et praktiline eksam tuleb sooritada eesti keeles. Kuid just teooriaeksam on see, mis peab andma kinnituse, et tulevane relvakasutaja orienteerub keeleruumis ja suudab langetada vajalikul hetkel õigeid otsuseid," märkis Milling erakonna pressiesindaja vahendusel.

Millingu sõnul ei piisa ainult sellest, kui avalikus ruumis toimetav relvakasutaja tunneb umbes kümmet tiirus vajaminevat laskekäsklust. "Relva kasutamise vajadus tuleb otsustada tõenäoliselt kriitilises olukorras loetud sekundite jooksul, olles avalikus ruumis või oma kodus, omamata kõrval tõlki. Keeleruumi tundmata ei pruugi langetatud otsused olla õiged ning sellisel juhul võivad tagajärjed olla juba kõigile osapooltele väga traagilised," võttis Milling Reformierakonna fraktsiooni seisukoha kokku.

Uute reeglite kohaselt võib relvaloa andmisest keelduda inimesele, keda on korduvalt karistatud süüteo toimepanemise eest. Loa andmisest võib keelduda või see kehtetuks tunnistada, kui on kahtlus, et relva omanik on ohuks riigi julgeolekule.

Randveri sõnul aitavad vastuvõetud relvaseaduse muudatused Eesti ühiskonda turvalisemaks muuta ja tagavad parema kontrolli selle üle, kellel on õigus relva kasutada.

"Relvad on meie ümber ja kasutuses olnud sajandeid. Tänasel päeval on relvadebatt kuum teema nii Eestis, Euroopas kui ka teistel mandritel. Meie eesmärk on, et tulirelva omaks ja käsitleks inimene, kes on usaldusväärne ja seaduskuulekas. Seega nende inimeste jaoks midagi oluliselt ei muutu, sest neil on jätkuvalt võimalus enesekaitseks relvi soetada," rääkis Randver parlamendi suures saalis. "Täna on nii, et 1,5 protsenti relva- või soetamisloa taotlejatest ei saa positiivset vastust. Loodame, et see nii ka jääb," lisa ta.

Relvaseaduse muudatused sätestavad muuhulgas elektroonilise relvaloa väljastamise võimaluse. Praegu on kasutusel üksnes paberkandjal relvaluba. Kui jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on elektrooniliselt väljastatud, siis ei pea neid paberkandjal jahil kaasas olema. Seaduse kohaselt on võimalik relvaloa taotlejal eestikeelset relvaeksamit sooritada tõlgi abil ka võõrkeeles. Riigikogu vaatas läbi muudatusettepanekud ja teise lugemise käigus viidi seadusesse sisse rida muudatusi, teatas riigikogu pressiesindaja. Peale helisummuti kasutamise õiguse suurendati ka füüsilise isiku omandis olevate tulirelvade padrunite hulka seniselt 100 padrunilt 200 padrunile ning relvaloa omanikul on õigus omada kuni 5000 sütikut.

Relvaseaduse muudatused on eelnõu kohaselt kavandatud jõustuma tänavu 1. juulil. Muudatused, mis vajavad IT-arendusi, jõustuvad 1. jaanuaril 2019.

Laadimine...Laadimine...