Peagi võib veevulina saatel Juhkentalist mere äärde jalutada või rattaga sõita

Kunagise Tallinna sümboli, Härjapea jõe teekonda võib hakata märkima kergliiklustee, mille puhkeplatsidel vuliseb vesi süvenditesse.

Pilt: arhiiv

Peagi võib veevulina saatel Juhkentalist mere äärde jalutada või rattaga sõita

Ivo Karlep

Kunagise Tallinna sümboli, Härjapea jõe teekonda võib hakata märkima kergliiklustee, mille puhkeplatsidel vuliseb vesi süvenditesse.

Tallinn otsis konkursiga sobivat viisi, kuidas edaspidi tähistada kunagise Härjapea jõe voolamise tee tänapäeva linnas, sest üks vana Tallinna sümboleid on ammu surutud maa alla torudesse. Nüüd on konkursi võitjad selgunud ning linnaplaneerijad saanud palju ideid, kuidas jõe linnarahvale meenutamisel edasi tegutseda.


Visioonivõistluse žürii esimehe, abilinnapea Andrei Novikovi sõnul annab võidutöö võimaluse rajada Härjapea jõe voolusängi järgiv rattatee Juhkentali asumist kuni mereni välja. Üldse pakuti tema hinnangul konkursile laekunud 14 töös välja väga huvitavaid ja eriilmelisi lahendusi. "Kõik võistlustööd sisaldasid tähelepanuväärseid ettepanekuid Härjapea ajaloolise jälje märkimiseks," lausus abilinnapea. "Nendega hakatakse nüüd arvestama endise jõesängi teekonnal asuvate planeeringute ja ehituste puhul."


Võidutöö kannab nime "Vulin" ja selle autorid on Villem Tomiste ja Anna Mari Liivrand. "Projekt ei näe ette vee avalikus ruumis voolama panemist, pigem on tegu omalaadse kokkuleppega, kuidas Härjapea jõe kulgemise teekonnal edaspidi toimetada," märkis Novikov.


Rohkem kunsti linna


Kogu Härjapea jõe trass sai kavandatud just jalutuspaigaks ja ratta-, rula- või rulluisusõiduks. Autorid kujundasid töö nii, et jalutajad ja ratturid saavad teha teatud vahemaa tagant puhkepause, ning nõlvadele rajatakse trepistikud, millelt on võimalik jälgida kujutletava jõe voolu. Aastakümnete eest maa alla viidud jõgi tõuseb autorite töös vasksete, käsitööna valmistatud torudena tänavale, lastes vee vulisema omamoodi kaussidesse ja sängidesse. Üksteisele järgnevad purskkaevude moodi vett ringi ajavad objektid loovadki oma vulinaga kujutletava Härjapea jõe. Iga puhkeplats saab olema teistest veidi erinev.


"Kunstiteoste paigutamine avalikesse paikadesse on olnud seni üsna kaootiline, ja kogu kunst, mida me linnas näeme, pigem juhuslik kui seotud konkreetsete kohtadega," ütles Tomiste. "Aga selle projekti puhul nägime me ette just kunsti läbimõeldud paigutamist."


Kõige veenvam töö


Žürii liige, arhitekt Toomas Paaver nentis, et võidutöö mõjub kõige veenvamalt. "Idee ja ruumilahendus on selles kõige paremini lahendatud ja mõte kõige selgem," ütles ta. "Selle elluviimine on muidugi omaette keeruline teema. Pole ju tegemist mingi asjaga, mida hakatakse ühekorraga ehitama. Eks jupikaupa siit ja sealt, tasapisi hakatakse sinnapoole minema. Kõige olulisem selle puhul on, mida hakkab linn tegema oma tulevastes toimingutes, näiteks tänavate ümber ehitamisel. Kusagil lõikavad tänavad Härjapea jõe koridori, ja kui need tänavad ehitatakse ümber, siis peaks ka ümberehituse projektid väga tugevalt arvestama, et seal on selline jõega seotud koht ja seda saab ära märkida kindlal viisil. See nõuab muidugi ebastandardset projekteerimist. Kui tegemist on jõeoruga, siis oleks hea, kui inimesed saaksid seda mööda ka liikuda, kui jõesäng lõikab tänavat, siis võiks seal kohas liiklust rahustada ja aeglustada ning seal peaks olema tähelepandav jalakäijate ülekäigu võimalus. Seda tuleks tänavate, samuti parkide ümberehitamisel silmas pidada. Mõnel puhul tuleks ka hoonete projektide juures jõe kulgemisega arvestada, see on siis asi, mida tükikaupa märgistatakse linnas."

 

 

 

Härjapea jõgi laiendas linna


• Härjapea oli keskaegse Tallinna veerikkaim jõgi, mis voolas Ülemiste järvest merre. Jõel oli oluline roll Tallinna arenemisel tööstuslinnaks, see käitas mitmeid veskeid ja vabrikuid. Samuti tööstusasumite tekkimisel väljaspool linnamüüri.


• Härjapea kadus linnapildist järk-järgult: suurest tööstuskoormusest reostunud jõgi juhiti möödunud sajandi 30ndate maa-alusesse kanalisse. Kuigi jõgi on nüüd surutud maa alla, on looduses ikkagi näha selle kulgemise piirjooned. Kui me kõnnime Kalevi staadioni juures, siis näeme, kust jõesäng läks. Samuti kaitsejõudude peastaabi kandis, kus maastikul on jõesäng seniajani olemas.


• Ka paljud kohanimed, nagu Jõe tänav või Tiigiveski park,  annavad sellest tunnistust ning seonduvad jõega ja selle kultuuripärandiga, mida ta omal ajal on meie linnale jätnud. "Kuna jõgi on olnud linna kujunemisel väga tähtis, väärib see igal juhul tähistamist," ütles abilinnapea Andrei Novikov. "Kuigi kogu jõe kulgemise trajektoori pole enam võimalik linnaruumis jälgida, võib luua omamoodi turismiobjekti selle kunagise jõesängi kulgemise kohale. Asja mõte on siiski tuua ajalooline mälu linnapilti tagasi, see oligi võistluse põhiidee."

Laadimine...Laadimine...