Peaökonomist: majanduse toetusmeetmed aitasid järsku majanduslangust pehmendada

"Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu kõigest protsendine aastalangus jaanuar-mai perioodil kujuneb euroala teiste riikide võrdluses kahtlemata väga heaks tulemuseks ja teeb heameelt," ütles Luminori peaökonomisti Tõnu Palm.

Pilt: Albert Truuväärt/ Foto on illustreeriv

Peaökonomist: majanduse toetusmeetmed aitasid järsku majanduslangust pehmendada

Toimetaja: Sandra Lepik

"Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu kõigest protsendine aastalangus jaanuar-mai perioodil kujuneb euroala teiste riikide võrdluses kahtlemata väga heaks tulemuseks ja teeb heameelt," ütles Luminori peaökonomisti Tõnu Palm.

Palmi sõnul lisandub väliskeskkonnast ja sisemajandusest helgemaid märke sellest, et  aprillikuuga on suurim aastalangus Eesti majanduses möödas ja seda paljuski tarbijate toel, vahendas BNS. 

Tööstusettevõtted tootsid maikuus 18 protsenti vähem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal, teatas statistikaamet teisipäeval. Jaekaubandusettevõtete müügitulu vähenes samal ajal püsivhindades 1 protsendi võrra 625 miljonile eurole. "Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu kõigest protsendine aastalangus jaanuar-mai perioodil kujuneb euroala teiste riikide võrdluses kahtlemata väga heaks tulemuseks ja teeb heameelt," ütles Palm.

Tema sõnul näitas koroonapaus, millega tekkinud vaba aega enim sisustati. "Suhteliselt paremini on läinud turistide puudusel majatarvete- ja ehitusmaterjalide kauplustel, aga ka arvutite ja sporditarvete müüjatel," märkis ta. Ka toiduainetööstusel on tema sõnul suhteliselt paremini läinud. "Aastavõrdluses kasvas jõuliselt e-poodide käive, mis tähendab, et üha rohkem kliente on selle mugava lahenduse enda jaoks avastanud."

Tarbijate kindlustunne paraneb

Tema hinnangul lubavad ka juunikuu müüginumbrid tulla head, mis viitab sellele, et kriisieelne tugev tööturg ja majanduse toetusmeetmed, sealhulgas töötukassa palgatoetus, aitasid järsku langust pehmendada. "Esialgne põrge aprilli madalatelt kriisimahtudelt ongi esialgu jõuline, kuid pandeemiaeelse mahu saavutamine võtab aega ning seda-enam püsikaupade osas," ütles Palm.

Peaökonomist tõi välja, et tarbijate kindlustunne paranes juunis juba teist järjestikust kuud nii Eestis kui Soomes. Soomlaste hinnang oma majanduslikule olukorrale ja lähitulevikule jõudis seejuures koguni pikemaajalisele keskmisele tasemele.

"Võrreldes maiga lisandus tarbijaid, kes kaalusid laenuvõtmist ja kinnisvaraostu. Püsikaupade osas jõudis põhjanaabrite kindlustunne koguni aastatagusele tasemele ja seda toetas paranenud hinnang majandusele järgmise aasta horisondis," nentis Palm.

Palmi sõnul jätkas Eesti tarbijate kindlustunne juunis samuti paranemist aprilli kriisitasemelt, samas kahanes tarbijate ootus sooritada suuri oste. "Kinnisvaraturu aktiivsus kannatab jätkuvalt kõrge määramatuse ja ebakindluste tõttu," lisas peaökonomist.

Jaemüügi ettevõtjate kindlustunne

Tarbijate hinnangutega ühtib tema sõnul paljuski ka jaemüügi ettevõtjate kindlustunne, mis paraneb madalatelt tasemetelt. "Toeks on järkjärguline turistide naasemine. Kuivõrd lennuühendustega on probleeme, siis sellel suvel kulutatakse proportsionaalselt rohkem sääste siseturismile," nentis ta.

Kokkuvõttes püsib suurem väljakutse Palmi hinnangul tööstuses, mis sõltub rohkem eksporditellimustest ja ka kapitalikaupade nõudlusest. Töötleva tööstuse toodangu müük ekspordiks on praegu veerandi võrra madalam kui aasta tagasi. 

"Kuises arvestuses kasvas siiski juunis juba ka mõne seni suurema aastalangusega tsükliliste harude tootmine nagu mootorsõidukid ja mööbel, mis võib olla märk stabiliseerumisest. Tööstuse ja teenuste kindlustunne on Eesti eksporditurgudel paranemas ja see lubab kolmandalt kvartalilt oodata juba enamat," märkis Luminori peaökonomist.

Laadimine...Laadimine...