PEEP PETERSON: Ametühingud peavad muutuma üha tugevamaks

"Kaubandus- ja teenindustöötajad on kõige vähem kaitstud, nende palgad ei kasva sugugi. Ja kergetööstuses on ettevõtteid, mis pole praegu suutelised töötajatele isegi miinimumpalka maksma," räägib Eesti ametühingute keskliidu juht Peep Peterson. "Kõige tähtsamad on töötasu, töötajate tervis ja erialateadmised. Et oma tervise eest hoolitseda, tuleb korralikult teenida, ja et edukalt töötada, on tarvis tervist."

Pilt: Scanpix

PEEP PETERSON: Ametühingud peavad muutuma üha tugevamaks (1)

Boris Tuch

"Kaubandus- ja teenindustöötajad on kõige vähem kaitstud, nende palgad ei kasva sugugi. Ja kergetööstuses on ettevõtteid, mis pole praegu suutelised töötajatele isegi miinimumpalka maksma," räägib Eesti ametühingute keskliidu juht Peep Peterson. "Kõige tähtsamad on töötasu, töötajate tervis ja erialateadmised. Et oma tervise eest hoolitseda, tuleb korralikult teenida, ja et edukalt töötada, on tarvis tervist."

Kas uue valitsuse tulumaksureform õigustas end?


Hea on juba see, et madalapalgaliste töötajate tulumaksuvaba miinimum kasvas 500 euroni kuus. Kuid me pole rahul uue süsteemi ebaselgusega – keeruline on määratleda oma sissetuleku suurust eelseisval aastal ja sellest lähtuvalt otsustada, millist tulumaksu maksta ning milline tulumaksumiinimum esitada raamatupidamisse. Olen seisukohal, et vajalik on täpne astmeline tulumaksusüsteem.


Kriisiajal oli töötuse tase Eestis kõrge. Milline on olukord praegu?


Keskmiselt on töötuse tase Eestis 6-7%. Aga regioonide lõikes on näitajad väga erinevad. Tallinnas ja Tartus on see umbes 3%, Ida-Virumaa tekitab olukord seevastu ärevust, sest seal on ligi 11% töötuid. Teiseks keeruliseks piirkonnaks on saared. Inimesed ei suuda Saaremaal ja Hiiumaal tööd leida ning lahkuvad sealt. Kuigi ka seal on edukaid ettevõtteid. Saaremaal ehitatakse eeskätt purje- ja mootorpaate, mis lähevad hästi müügiks nii siseturul kui ekspordituna.


Kuidas hindate Eesti majanduslikku olukorda tervikuna ja sellega seoses ka ametiühingute olukorda?


Ametiühingud on väljunud langusfaasist ja me kogume jõudu tõusuks. Paremerakondade võimuloleku ajal suhtlus riigikogu ja tööandjatega halvenes. Eestis võimul olnud parempoolsed erakonnad võtsid vastu seaduse, mis keelab poliitilised streigid. Kuid me liigume vähehaaval selle poole, et viia meie töö Euroopa standardite tasemele.


Seitse-kaheksa aastat tagasi võeti Reformierakonna valitsuse ajal vastu töölepingu seadus, mis lubas töötajaid vallandada päevapealt, kas või saates töötajale lihtsalt SMS-i, ja kärpis oluliselt lahkumishüvitist? Kas selle vastast ülesastumist riigikogu esisel väljakul võis pidada poliitiliseks streigiks?


Omal ajal allkirjastasime nõusoleku täiesti teiseks töölepingu variandiks, kuid valitsus (Andrus Ansipi valitsus - toim) rikkus seda. Ametiühingud korraldasid tookord streigi, kuid see kuulutati poliitiliseks aktsiooniks ja me pidime isegi kohtu ees vastust andma.  Kui streigi põhjuseks on rahulolematus kollektiivlepinguga, siis sellised streigid on meil lubatud. Ja neid on toimunud, iseasi muidugi, mis teemal. Kui te aga pole rahul näiteks pensionireformiga, siis te streikida ei saa: seda loetakse poliitiliseks streigiks.


Euroopa ametiühingute konföderatsioon ETUC kuulutas 17 Euroopa Liidu riigis, sealhulgas Eestis, välja erakorralise seisukorra, sest jõuvahekord on neis liigselt kaldu tööandjate poole. Kas meie olukord on tõesti nii hull?


Ida-Euroopa riikides on tõepoolest probleeme, mida selles dokumendis on nimetatud. Eeskätt on need seotud asjaoluga, mida peetakse poliitiliseks streigiks. Ametiühingute õigused on meil tõepoolest märkimisväärselt piiratud. Hiljuti pöördusime peaminister Jüri Ratase poole ettepanekutega, kuidas pidada sotsiaalset dialoogi vastavalt Euroopa standarditele. Ja saime kohe vastuse, et meie ettepaneku punkt 1 – korraldada kolmepoolne kohtumine (ametiühingud, valitsus,  tööandjad – toim) – on juba vastu võetud ja see kohtumine toimub.


Kas selline kiire reageerimine räägib, et praegune valitsus seisab kõigi sotsiaalsete kihtide eest?


Täiesti õige. Praegusel ajal osutab ametiühingutele kõige suuremat, kõige tõhusamat toetust Keskerakond ja järgmisena sotsiaaldemokraadid. Nii et on meie huvides, et need erakonnad oleksid koalitsioonis esindatud, kuigi me teeme koostööd ka teiste erakondadega.


Siiski varitseb alati oht, et järgmistel parlamendivalimistel võidavad parempoolsed erakonnad, kes kahandavad ametiühingute rolli. Niisiis töötame selle nimel, et juba praegu võetaks vastu otsused, mida tagantjärgi muuta ei saa.


Kas Eesti elanikud soovivad kuuluda ametiühingutesse?


Tugevatesse ametiühingutesse tahavad nad kuuluda. Näiteks ehituses, kus palgatööliste positsioon on nõrk, ei suuda ehitajad ise ametiühinguid luua. Samal ajal Soomes, kus ehitustöötajate õigused on suurepäraselt kaitstud, on umbes 2000 Eestist pärit töötajat ehitajate ametiühingutes. Ka meil liituvad inimesed meelsasti nende ametiühingutega, mis on oma jõudu juba näidanud. Selline on olukord näiteks meditsiiniasutustes. Selle poole peamegi püüdlema.


Praegu on meil liikmelisusega tõsised probleemid erialadel, mille ametiühingute positsioon on nõrk. Need erialad on kaubandus, teenindus, tööstus – ja siin seisab ees väga palju tööd. Kusjuures kaubandus- ja teenindustöötajad on kõige vähem kaitstud. Nende palgad ei kasva sugugi. Ja eeskätt kergetööstuses on ettevõtteid, mis pole praegu suutelised teatud kategooria töötajatele isegi miinimumpalka maksma.


Miks pole meie ametiühingutel sellist jõudu ja mõju nagu vanas Euroopas?


Niisugune olukord pole mitte üksnes meie juures, vaid kõigis postkommunistlikes riikides. Kusjuures meie olukord on isegi mõnevõrra halvem kui Euroopa Liidu teistel uutel liikmetel. Sellel on kaks põhjust. Esiteks olid ametiühinguid teadlikult maha surunud paremerakonnad liiga pikalt võimul. Teiseks toimusid muutused Eesti majanduses väga kiiresti ja ametiühingud otsekui langesid välja.


Kas ametühingute rolli ja tähendust saab taastada ja kui suur roll on selles valitsusel vahekohtunikuna?


Ametühingute tähtsuse taastamise suunas me töötamegi. Teame, et see pole mitte üksnes võimalik, vaid ka vajalik. Arutasime just hiljuti, kuidas edukamalt integreerida kultuuritöötajaid ühendavat organisatsiooni TALO ja ametühingute keskliitu. Meie liitu kuuluvad praegu pangatöötajate, raudteelaste, kaevurite, riigiteenistujate, meditsiiniõdede ametiühingud – see on tõepoolest väga kirju koosseis. Meil õnnestus nad ühendada, töötada välja ühised seisukohad ja kaitsta neid valitsuse ees. Need seisukohad on minimaalpalga tõstmine, sotsiaal-sete probleemide määratlemine, palgatöötajate tervis, erialateadmiste suurendamise võimalus jne. Neist kolm kõige tähtsamat eesmärki on töötasu, töötajate tervis ja erialased teadmised. Sest selleks, et oma tervise eest hoolitseda, tuleb korralikult teenida, selleks, et kasvaks palk, tuleb tõsta oma kvalifikatsiooni, selleks, et edukalt töötada, on tarvis tervist.


Kui vaatame Põhjamaid, siis seal on valitsuste ja ametiühingute vahel usalduslikud suhted ja ametiühingud on seal nii tugevad paljuski just tänu valitsuse toetusele. Kui Saksamaal, kus valitsusel on nendel läbirääkimistel rangelt neutraalne positsioon, on ametiühingute liikmed vaevu üle 20% palgatöölistest, siis Skandinaavias on neid 60% ja rohkem. See tähendab, et just nimelt Põhjamaades on ühiskond suuremal määral sotsiaalselt orienteeritud. Ja valitsused toetavad teadlikult ametiühinguliikumist ning rahvas usaldab seetõttu valitsust.


Millist tähelepanu te pöörate erivajadustega inimeste tööhõivele?


Me jälgime tähelepanelikult, millised on nende tööle saamise võimalused. Oleme valmis esindama nende huve. Ütlen aga kohe, et selle kategooria erilist juurdevoolu tööturule pole märgata. Nad seni alles katsetavad nende jaoks uusi tööhõivevõimalusi. Saame töötukassast teavet, millistele töökohtadele need inimesed pääsevad, ning selgub, et peamiselt madalapalgalistele – teenindus- ja kaubandustöötajaiks, koristajateks jne. Ja neis valdkondades pole tugevaid ametiühinguid.

 

 

 

Kergetööstuse kolimine ähvardab eestlasi tööta jätta


Välismaa suurfirmad on vallandanud oma Eesti ettevõtete kõik töötajad, kuna neile peaks korralikku palka maksma.


Kuigi Eesti kergetööstusettevõtete kauba järele on märkimisväärne nõudlus, ei suuda me konkureerida Hiina, Kambodža ja veel mõnede muude riikide vabrikutega, kus tootmismaht on väga suur, aga palgad väga madalad. "See tähendab, et ka meie ettevõtete toodete omahinnas peaks palgakulude osakaal olema tagasihoidlik," märkis Peterson. "Väljapääsuks on üksnes tootmise automatiseerimine ja intensiivistamine."


Eestit ähvardab ka oht, et omanikud hakkavad tootmist Aasia riikidesse üle viima ja jätavad meie inimesed töötuks. "Sellised näited on Balti Manufaktuur ja Kreenholm. Suured ettevõtted, mis tootsid kvaliteetset toodangut, kuid uued omanikud otsustasid, et Eestis on palgad liiga kõrged, ja sulgesid need vabrikud," nentis Peterson. "Sama lugu on ettevõttega PKC Grupp – rahvusvahelise kontserniga, mis tootis kaableid autotööstuse jaoks. Firma sulges oma tootmise Eestis, vallandades üle 600 inimese, ent säilitades allüksused Leedus ja Venemaal, kus palk on madalam. Meie põhimõte aga on, et inimesed peavad saama väärilist tasu oma töö eest. Kui see on mingis valdkonnas võimatu ja ettevõtted suletakse, siis oleme kohustatud aitama inimestel leida teist tööd, mille eest normaalselt makstakse. Selle kallal me töötamegi koost töötukassaga."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...