PEEP PÕDDER: Eesti meditsiinis saavad arstide õigused ja mugavus patsientide üle võitu

"Maakondlike sünnitusosakondade probleem oleks õige lahendada niimoodi, et mitte ei liiguks sünnitajad, vaid liiguks arstid," sõnas Jõgeva haigla juht dr Peep Põdder. "Meie meditsiinis üks suuremaid vigasid on see, et meil meditsiin jaotub arstide asukoha järgi, mitte patsientide asukoha järgi. Üldiselt tervishoiusüsteemile odavam tuleb liigutada arste, aga arstidele on see ebamugavam."

Pilt: Scanpix
Tervis Eesti

PEEP PÕDDER: Eesti meditsiinis saavad arstide õigused ja mugavus patsientide üle võitu (2)

Triin Oja

"Maakondlike sünnitusosakondade probleem oleks õige lahendada niimoodi, et mitte ei liiguks sünnitajad, vaid liiguks arstid," sõnas Jõgeva haigla juht dr Peep Põdder. "Meie meditsiinis üks suuremaid vigasid on see, et meil meditsiin jaotub arstide asukoha järgi, mitte patsientide asukoha järgi. Üldiselt tervishoiusüsteemile odavam tuleb liigutada arste, aga arstidele on see ebamugavam."

Nädala alguses sotsiaalmeedias avaldatud parameedikute postitus naisest, kes oli sunnitud sünnitama maanteel, kuna Valga haigla sünnitusosakonna sulgemise tõttu oli talle lähim sünnitusosakond Tartus, on tõstatanud taaskord aruteluteemaks sünnitus- ja ka muu arstiabi kättesaadavuse Eesti maapiirkondades.

Seda, et sünnitusosakonnad koonduvad suurematesse keskustesse Jõgeva haigla juht dr Peep Põdder õigustatuks ei pea. "Muidugi, mis puudutab Valga sünnitusabiosakonda, siis mina olen sellel arvamusel, et sünnitusabi võiks olla piirkonnas," ütles Põdder, kelle sõnul teeb Valga juhtumi eriliseks ka see, et seal käisid sünnitamas ka Läti Valka ja ümbruskonna naised.

Arstide mugavus kaalub üles patsientide õigused

Põdder selgitas, et hea sünnitusabi osutamiseks on arstidel vaja ka praktikat, mida ainult väikses kohas paikal olles saada on raske. "300-350 sünnitust aastas oleks see, mis võimaldaks hoida professionaalsust juhul, kui on kohapealsed arstid. Maakondlike sünnitusosakondade probleem oleks õige lahendada niimoodi, et mitte ei liiguks sünnitajad, vaid liiguks arstid," sõnas ta. "Tuleks anda võimalus maakonnas töötaval günekoloogil või naistearstid teha kasvõi kuu aega suuremas kohas, kus on sünnituste kordsus suurem, või vastupidi liigutada suure sünnitusmaja arsti mingiteks valveteks Valka."

Põdderi hinnangul on Eesti meditsiinis esikohal pigem arstide, kui patsientide vajadused. "Meie meditsiinis üks suuremaid vigasid on see, et meil meditsiin jaotub arstide asukoha järgi, mitte patsientide asukoha järgi," tõdes doktor. "Üldiselt tervishoiusüsteemile odavam tuleb liigutada arste, aga arstidele on see ebamugavam."

"Eesti meditsiini viimase aja areng on pigem meedikukeskne ja arsti keskne kui patsiendikeskne," lisas ta.

Sünnitajaid ei saa võtta keskmise järgi

Tartu Ülikooli kliinikumi sünnitusosakonna, kuhu oli teel ka eilne sünnitaja, puhul häirib Põdderit ka see, et sünnitajate vastuvõtu võimekuse puhul on lähtutud keskmisest. "Minu arvates ei ole seal seda kapatsiteeti," nendib tohter. "Nad ütlevad, et nad on võimelised võtma kuni 3000 sünnitust aastast ja nende sünnitustuste arv on umbes 2400 aastas. Ainukene asi on, et need sünnitused ei jagune ühtlaselt."

Sünnitusosakonnas on Põdderi sõnul kümme sünnitustuba. "Neil on keskmiselt 8 sünnitust aastas iga päev," sõnas Põdder, kelle sõnul tekib probleem aga siis, kui sünnitajaid on üle kümne - näiteks seitseteist. "Kui on kümme tuba, kus need seitseteist siis on?"

"Meditsiiniliselt on probleemiks see, et sünnitusosakond ei pea olema mitte kapatsiteediga ja mitte keskenduma sünnituse mahule, vaid seal peab olema ka valmisolek teenindada ära sünnituste kõrgemaid tippe," selgitas doktor Põdder.

Haiglate võrgustumise tagajärg soovitule vastupidine

Sünnitusosakondade sulgemine on doktor Põdderi hinnangul aga haiglate võrgustumise tagajärg. "Suurem probleem on see, et sünnitusosakondade sulgemine nii Valgas kui Põlvas, on tegelikult üks tagajärg haiglate võrgustamisel," tõdes doktor Põdder selgitades, et võrgustamise eesmärgiks pidi olema kompetentsikeskuse ja vastutaja tekkimine, kes püüab tagada ka väikestes haiglates võimalikult laia ja mitmekesise arstiabi.

"Tegelikult toimus vastupidi - kohapeal hakati arstiabi kokku võtma ja tsentraliseerima seda Tartusse või Tallinnasse," nentis ta. "Arstikeskne mõtlemine, et arstil oleks võimalikult mugav, arst oleks võimalikult suures linnas ja võimalikult hea aparatuuri juures, et ta oma peaga mõtlema ei peaks. See sai võitu."

Lisaks ollakse Põdderi sõnul hädas ka personali leidmisega. "Tegelikult seda personali ei ole."

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...