Perearst: välismaise toidu tarbimisel pole paanikaks põhjust

"Meie esivanemad elasid aastasadu suitsutaredes, hingates sisse suitsu, mis oli eluruumide lahutamatu osa," ütles perearst Karmen Joller. "Peaks jääma mõistlikuks ja mitte tekitama paanikat, et me sureme kõik nüüd kohe ära, sest toit on mürgine."

Pilt: Pixabay
Tarbija Eesti

Perearst: välismaise toidu tarbimisel pole paanikaks põhjust (3)

Vesta Reest

"Meie esivanemad elasid aastasadu suitsutaredes, hingates sisse suitsu, mis oli eluruumide lahutamatu osa," ütles perearst Karmen Joller. "Peaks jääma mõistlikuks ja mitte tekitama paanikat, et me sureme kõik nüüd kohe ära, sest toit on mürgine."

"See on hea, et toimub kontroll ja järelevalve. Ma saan aru, et Riigikontrolli hinnangul võiks olla rohkem kontrolli ka välismaise toidu osas, sest Eesti toitu peetakse puhtamaks ja hästi kontrollituks," ütles Joller. Tema sõnul on tore, et leitakse ja jälgitakse mürke, mis on inimesele potentsiaalselt kahjulikud või ohtlikud.

"Aga samas tasub mõelda, mis on ohtlikum. Näiteks ülekaalulisus, suitsetamine – need on kõik palju ohtlikumad kui köögiviljades leiduvad mürgid," manitses Joller. Tema sõnul põhjustavad need kaks eelpool mainitut nii südame -veresoonkonna haigusi kui ka vähki ja muid hirmsaid tõbesid.

Perearst tõi välja ka selle, et inimeste eluiga on ju kogu aeg pikenenud.

"Ühesõnaga, mina väga ei muretseks ja pole vaja paanikat tekitada," nentis Joller. Ta soovitas elu ja ka toitumist rahulikult võtta. Pigem on tema sõnul veider see, et inimesed söövad mõnelgi juhul täitsa vabatahtlikult mürke sisse – nagu näiteks MMS – mis on ju kuulutatud nii Terviseameti kui Ravimiameti poolt ohtlikuks - aga ikka leidub seltskond, kes seda tarbib ja lausa arstimina käsitleb. Pigem tuleks hoiduda just sellistest mürkidest, sest lisaks otsesele tervisekahjule põhjustavad need ka kaudset tervisekahju, kui arsti poole ei pöörduta ja haiguse diagnoos ja ravi hiljaks jäävad.

Ebatervislikud on liialdused

"Mina küll köögi- ja puuviljade pärast ei paanitseks," sõnas Joller rahustavalt, sest tema sõnul kehtib toitumise puhul põhimõte, et ebatervislikud on igasugused liialdused. "Kui me toitume ainult õuntest või ainult porgandist, siis see ei ole ühelgi juhul tervislik," ütles Joller. 

Joller soovitas kiigata vanade eestlaste toidulauale, kus olid kaalikas, kapsas, hernes – kas me peame praegu sööma avokaadot ja goji marju? „Kõik imetoidud, mis sisaldavad põnevaid aineid, millega meie organism ei olegi harjunud, võivad tekitada seedehäireid, sest organism ei talu ühte või teist asja,“ ütles Joller. "Seedehäirete tekkimine sõltub ka inimese tundlikkusest. On inimesi, kelle seedimine talub peaaegu kõike, aga on ka neid, kellele iga uudne toiduaine probleeme võib tekitada - sellest tulekski lähtuda." 

Perearsti sõnul on loomulikult hea, kui mürke on vähem, kuid samas ei ole ökotoidul ja tavalisel toidul olulist vahet. "Teadusuuringute järgi on ökotoitu tarbivate inimeste kehakaal madalam, aga mitte sellepärast, et nad söövad ökotoitu, vaid ennekõike sellepärast, et nad hoolitsevad oma tervise eest ka muul moel: teevad sporti ja jälgivad oma eluviise," ütles doktor Joller.

"Mida vähem keemiat seda parem, aga ei ole mõtet liialdada," sõnas doktor Joller. Ta soovitas jääda rahulikuks, sest must-valget maailma, kus ained ja toit jagunevad kasulikeks ja kahjulikeks, ei ole olemas.


Toidublogija Liisa-Indra Pajuste: hea mõte oleks üürida linna servas aialapp

Vegantoitumise fanaatik  ja toitumisblogija Liisa-Indra Pajuste rääkis Pealinnale, et esiteks on alati huvitav märkida, et kõikidest poes olevatest tavapärastest toitudest on puuviljad ja juurviljad kõigele vaatamata tõenäoliselt siiski kõige puhtamad.

"Neis on säilinud veel elu, neis on vitamiine, koensüüme, antioksüdante, nad pole kuumutatud ja töödeldud nagu näiteks makaron või sai või hakkliha. Sest ka nisu on kasvatatud mürkidega, siis veel töödeldud ja rafineeritud, kuumutatud, mis kaotab enamus vitamiinidest, ensüümidest, antioksüdantidest, siis lisatakse lõpp-produktile veel omaette säilivust tagavaid aineid," ütles Pajuste.

Tema sõnul arvestavad inimesed ka liha puhul, et sa pole see, mida sa sööd, vaid ka see, mida su toit sööb. "Ja see tähendab sünteetilisi vitamiine, antibiootikume, liha töödeldakse ka teatud ainetega, siis säilitatakse teistega ning lõpuks maitsestatakse kolmandatega," ütles Pajuste.

Ta rääkis, et muudelegi toitudele lisatakse valget suhkrut, täite- ja lisaaineid. "Äärmiselt huvitav oleks tänaseks uurida nende säilitajate, herbitsiidide, pestitsiidide, fungitsiidide jne koosmõju organismis, hea see kindlasti pole," tõdes Pajuste. Ta mainis, et õnneks on kehal omadus end puhastada ka ladestunud mürkidest.

"Puuviljades ja juurviljades sisalduvate vitamiinide, mineraalide jne mõjul me siiski saame rohkem kui kaloreid, saame ka elujõudu, mis toetab ka puhastumist ja mürkide neutraliseerimist," rääkis kogenud vegan ja küsis, kas seda sama saaks öelda makaroni, ketšupi, hakkliha, vorsti, juustu kohta?

"Ideaal on süüa puhast ja kohalikku. Kui see aga võimalik pole, siis süüa kohaliku poe värvilisi puuvilju ja juurvilju, enne pesta ja koorida mida saab, on ka okei ja ikka puhtam ja parem kui masstoodangu makaronid või hakkliha," rääkis Pajuste ja ütles, et kes vähegi viitsib tegelda, võiks üürida linna servas aialapi.

Tema sõnul teevad ka paljud taimetoitlased näiteks rohelisi smuutisid sellesama poespinati või Rooma salatiga. "Kindlasti on parem variant korjata selle asemel puhtast Eesti metsast naati, piimanõgest, jänesekapsast!" ütles Pajuste. 

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...