PEREDE PÄÄSTJA: Sotsiaalkorter aitab hätta sattunud inimestel taas jalule tõusta

"Lastekaitse võttis minult väikese lapse ära, sest elasime juhuslikes kohtades," rääkis Kaire, kes oleks jäänud ilma kogu perest, kui ta poleks saanud elukohta linna sotsiaalmajutusüksuses. Linna abil on nüüd ema, isa ja lapsed taas koos ning saavad unistada juba oma päris kodust.

Pilt: Albert Truuväärt

PEREDE PÄÄSTJA: Sotsiaalkorter aitab hätta sattunud inimestel taas jalule tõusta

Ivo Karlep

"Lastekaitse võttis minult väikese lapse ära, sest elasime juhuslikes kohtades," rääkis Kaire, kes oleks jäänud ilma kogu perest, kui ta poleks saanud elukohta linna sotsiaalmajutusüksuses. Linna abil on nüüd ema, isa ja lapsed taas koos ning saavad unistada juba oma päris kodust.

Kaire lugu on üks paljudest Männikul asuva sotsiaalmajutusüksuse asukate omadest, mis siin peretoas lahti rullub. Naine ei varja eriti midagi, sest nii on lihtsalt läinud. Kohati liigagi karm ja uskumatu on see lugu. Kaire kasvas Tallinna tüdrukuna üles Kalamajas, aga tema päris vanemad ei näinud ta kasvatamisega just ülemäära palju vaeva. Kairi räägib ühest pöördelisest hetkest oma hilisemas elus. "Lastekaitse võttis minult väikese lapse ära, sest elasime juhuslikes kohtades," meenutab ta. Kuid Kairel jätkus siiski jõudu hakata allkäigu keerisest välja rabelema. "Ilma linna abita poleks seda pööret vist toimunud. Elamispinnad on nii kallid, et töö kaotanud inimesel pole mingit võimalust vabalt turult isegi väiksemat tuba üürida."

Ise hakkama ei saaks

Tänu kohale linna sotsiaalmajutuskeskuses sai Kaire ka lapse tagasi. Nüüd elab ta oma perega, kus on kaks last ja isa-ema, nägusas toas, mille eest tuleb maksta natuke alla saja euro kuus. Kõik neli unistavad juba oma elamisest, aga selle nimel peab veel pingutama. Ehitajast isa kaotas töö ja otsib nüüd uut võimalust. Teda olevat ninapidi veetud, sest tööandja lõpetanud ühepoolselt lepingu, lastes mehel veel tükk aega tasuta rügada.

Keskuse juhataja Reet Laos ütleb, et linna sotsiaalasutused töötavadki selle nimel, et need, kes on korraks rajalt nii-öelda kõrvale kaldunud, võiksid sinna tagasi saada. "Nagu elu näitab, siis kõrvalise abita need inimesed sageli hakkama ei saa," selgitab Laos. "Neil pole tavaliselt ka lähedasi ja perekonda, kes neid toetaks. Ainukeseks abistajaks on sel juhul meie sotsiaaltöötaja."

Laose arvates on kurja juur katkistes peredes, kus vanemad on lahus ja lihtsalt joovad: "Neil inimestel, kes sellistes oludes kasvavad, ei ole aimugi, kuidas üks korralik pere peaks toimima."

Ka Kaire tunnistab, et kui ta poleks Pealinna lehest lugenud, et on avatud uus majutuskeskus ja sinna saab taotleda soodsat elamispinda, ei kujutaks ta oma pere kooselu üldse ette. Ehk teisisõnu – kui linn poleks hakanud looma soodsat majutust, oleks võib-olla Kairi lapsed praegu lastekodus või kasuvanemate juures. "Ma ikka väga loodan, et siin, koos oma emaga on neil parem," ütleb ta.

"Väga paljudele meie asukatele on siin elamine esimene tõeline kokkupuude tänapäevase maailmaga," nendib Laos. "Nende eelmised eluasemed on siinsete tingimustega võrreldes tavaliselt nagu öö ja päev. Siin nad näevad, kuidas saab toimida tänapäevane moodne korter. Meil on siin kõik eluks vajalik olemas. Väikestes tubades pole muidugi televiisorit, aga see on meie suures puhketoas, kus kõigil on võimalik lõõgastuda."

Valmistavad kingikotte

Majas valitseb kord, mida asukad ise hoiavad. Ühised köögid on puhtad ja musti nõusid ei hakka kusagil silma. Kaua heidikuna elanud inimesed õpivad siin ka teistega suhtlemist. Need, kes kusagil tööl ei käi, valmistavad koos kinkekotikesi, mis lähevad mitmetele firmadele, kes neid kasutavad oma toodete müügil.

"Meil on siin tõesti nii, et omavahel saadakse hästi läbi, kuigi inimesi on ikka väga erinevaid. Majaelanikud suhtlevad ja võtavad koos ka peale kottide tegemise üht-teist ette," räägib Kaire, kelle kaaselanikud on valinud oma korruse vanemaks. "Aga muidu elame me kõik siin ikka oma elu, nagu elatakse tuhandetes tavalistes kortermajades. Kes käib tööl, kes otsib tööd." Kaire ise osaleb tööharjumuste kasvatamise programmis ja käib samuti tööl, millest võib varsti välja kasvada tema päris töö. Igatahes oli ta ses osas optimistlik ja lubas pingutada.

"Eks meie sotsiaalsüsteemi loogika olegi selline, et inimesed, kes on pinna jalge alt kaotanud, selle tagasi saaksid ja liiguksid siis edasi. Ööbimiskohast sotsiaalmajutusse, sealt munitsipaalkorterisse ja tulevikus miks mitte oma elamisse," räägib keskuse juhataja. "Kõik seda ei saavuta. Aga sihikindlamad, kelle me oleme siin järje peale aidanud, jõuavad ka nii kaugele."

Tuleb ka uusi kohti

Kui Kairel õnnestub kinni pidada tema enda sõnastatud käitumismallist, mille järgi peab kogu aeg tahtma paremat ja ka püüdma selle poole, saab temagi pere kunagi oma elamise.

Laos aga teab, et päris omal käel hakkama saamine nõuab sotsiaalkeskuse asukatelt rohkem iseseisvat pingutust. On neidki, kes kukuvad n-ö teisel ringil ja alustavad jälle otsast.

Tallinna kuues sotsiaalmajutusüksuses on kokku pool tuhat voodikohta, ligi sada neist asuvad Männikul paiknevas majas.

Sotsiaalmajutuskeskuses on oma toad üksikutele meestele ja naistele ning suuremad toad kuni neljaliikmelistele peredele. Tallinna eelarvestrateegia kohaselt on kavas sotsiaalmajutusüksuste rajamist jätkata, kuna vajadus nende järele on väga suur.

 

Merike Martinson: Tallinn ei jäta kedagi tänavale ja on sellega eeskujuks kogu Eestile

Munitsipaal- ja sotsiaalkorterite üürid on soodsad, seal elamine maksab 0,61-1,92 eurot/m2.

Abilinnapea Merike Martinson kinnitas, et Tallinn ei jäta ühtegi inimest tänavale. "Viimase kümne aasta jooksul on vältimatu sotsiaalabi tormiliselt arenenud," selgitas Martinson. "Välja on kujunenud neljaastmeline süsteem, mis hõlmab nii majutust kui ka toiduabi. Kõige olulisem on muidugi inimese eluruum ning linn on kümne aasta jooksul panustanud nende võimaluste laiendamisse ja ehitamisse. Linnal on olemas öömajasüsteem, kus saavad viibida inimesed, kel puudub üldse elukoht. Olemas on varjupaik, kus pakutakse vältimatut sotsiaalabi. Nii öömajasüsteem kui ka varjupaik on inimesele tasuta. Lisaks on linnal sotsiaalmajutusüksus, milles on ühekohalised toad üksikutele ning peretoad. Olemas on ka sotsiaalkorterid, mida kasutavad enamasti puudega, aga ka vähekindlustatud inimesed, kes vajavad sotsiaalset tuge. Vähekindlustatud inimestele ja oma kodu mitte omavatele inimestele eluasemeteenuste pakkumist on üles ehitatud suure pühendumisega."

Vajalikud teenused

Tallinnas koordineerib neid teenuseid sotsiaal- ja tervishoiuameti allasutus sotsiaaltöö keskus. "Just selle keskuse töö kodutute inimestega tegelemisel on eeskujuks kogu Eestile," lausus Martinson. "Lisaks eluasemeteenusele pakuvad nad klientidele väga vajalikke sotsiaalteenuseid – olgu selleks siis sotsiaalnõustamine, eri rehabilitatsiooniteenused või esmaste oskuste õpetamine, kuidas tööturule tagasi jõuda või oma dokumendid korda saada."

Abilinnapea nentis, et ainult eluaseme pakkumisega abivajaja probleem ei lahene: "Üksnes koostöös pakutavate sotsiaalteenustega on võimalik abivajajate probleeme leevendada, ja nii me teemegi."

Kodututele on linnas öömajad, mis asuvad aadressidel Akadeemia tee 34 (38 ööbimiskohta) ja Merelahe tee 4 (26 kohta). Vajadusel suunatakse klient ka pesema ja riideid vahetama ning antakse talle riide- ja toiduabi. Päeval öömajas aega veeta ei saa. Kui inimene soovib tõsiselt taas jalule tõusta ja peagi jälle iseseisvalt toime tulla, võib ta taotleda kohta sotsiaalmajutusüksuses (SMÜ). Need on mõeldud toimetulekuraskustes inimestele ja peredele, pakkudes toetatud ja eri sotsiaalteenustega elamist. Tallinna SMÜ-d asuvad Tuulemaa 6, Akadeemia tee 34, Paagi 8, Männiku tee 92 ja Varre 7. SMÜ-s voodikoha taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgse linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonda. Suunamise SMÜ-sse otsustab ülelinnaline suunamiskomisjon kord kuus vastavalt vabade kohtade olemasolule. SMÜ-des on 510 voodikohta.

Mitu üürimaja

Kui inimene suudab juba ise tööl käia ja majandada, kuid kõik raskused on veel ületamata, võib ta taotleda linnalt sotsiaalkorterit, mis on olemas igal linnaosal. Ka sotsiaalmajas on olemas mõningad nõustamisteenused. Järgmine aste on juba soodsa hinnaga linna munitsipaalkorter või oma elamispinna muretsemine. Munitsipaal- ja sotsiaalkorterite üürihinnad jäävad vahemikku 0,61-1,92 eurot/m2, arstide ja õdede majas 3 eurot/m2. Üürihind sõltub sihtrühmast, elamispinna seisukorrast ning Alelamistingimustest.

Voodikoht sotsiaalmajutusüksuses maksab täiskasvanule ühekohalises toas 81 eurot, kahe- ja enamakohalises toas 60 eurot, lapse koht 6 eurot.

Linn on lasknud ehitada 53 soodsa hinnaga munitsipaalmaja, milles 4408 korterit. 34 maja 2514 korteriga kuulub linnale ning koostöös erasektoriga on kasutusse võetud kümme maja. Veel kuulub linnale üle 400 üksikkorteri.

Laadimine...Laadimine...