PERH-i ülemarst pooldab karme piiranguid: soovitustega kaugele ei jõua

Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst Peep Talvingu sõnul on tegu salakavala haigusega, mille levikut on väga keeruline piirata. "SARS ja MERS olid nakkavad siis, kui inimene oli haigusnähtudega, köhis ja oli ka palavik. Koroona on kõige nakkavam 24 kuni 48 tundi enne seda, kui haigusnähud tekivad."

Pilt: Scanpix

PERH-i ülemarst pooldab karme piiranguid: soovitustega kaugele ei jõua (1)

Toimetaja: Sandra Lepik

Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst Peep Talvingu hinnangul ei saagi pandeemia piiramine olla päris demokraatlik protsess, vaid pigem veidike militaarne. "Siin on palju otsuseid, mis on karmid, aga soovitustega me väga kaugele ei jõua. Inimesed lihtsalt ei võta seda tõsiselt," lausus ta.

Talving ütles ETV saates "Esimene stuudio", et ühel hetkel peab toimuma teatud määral riigi sulgemine ka Eestis, sest ühtki head varianti pandeemia peatamiseks pole, vahendas BNS. 

Küsimusele, kui suur on tõenäosus, et koroonaviiruse levik väljub Eestis kontrolli alt, vastas Talving, et need, kes haigusega võitlevad, on praegu väga murelikud. "Väga korralikult tuleb mõelda meetmetele. Head varianti ei ole. Riigi teatud sulgemine peab ühel hetkel toimuma, ja ma olen teadlik, et inimesed saavad kannatada ja tegevusi piiratakse, aga ma arvan, et meil ei ole teist teed," lausus Talving.

Talving märkis, et tema hinnangul ei saagi pandeemia piiramine olla päris demokraatlik protsess, vaid pigem veidike militaarne. "Me teeme niimoodi, et me otsustasime, et võtame selle meetme ja tuleb ära teha. Siin on palju otsuseid, mis on karmid, aga soovitustega me väga kaugele ei jõua. Inimesed lihtsalt ei võta seda tõsiselt," lausus ta.

Talvingu sõnul püsib praegu Eestis epidemioloogiline levik. Viimase seireuuringuga pole näidatud varjatud levik kõige hullem, kuid COVID-iga haiglapatsientide arvu kasv iga päev kümne võrra on murettekitav.

Praeguse seisuga jätkub Talvingu sõnul plaaniline ravi PERH-is täies mahus, kuid olukorra halvenedes peab taas hakkama järk-järgult plaanilist ravi sulgema. "Seal, kus me saame maha võtta kiirust, et tekitada aega COVID-patsientidele, on päevakirurgia, endoproteesimised," tõi ta näiteks.

80% inimestest tuleb vaktsineerida immuunsuse tekkimiseks

Valitsusliikmed andsid eilsel istungil heakskiidu Eesti ühinemisele vaktsiinitootjaga Pfizer/BioNTech sõlmitava eelostulepinguga COVID-19 vaktsiini soetamiseks. Eesti soetab Pfizer/BioNTech vaktsiini lepinguga ettenähtud maksimaalses mahus ehk 300 000 inimesele. Talvingu sõnul peaks Eestisse esimesed tarned jõudma järgmise aasta esimeses kvartalis. Eesmärgiks on tema sõnul vaktsineerida 80 protsenti sihtgruppidest.

"80 protsenti tekitab ühiskonnas immuunsuse," lausus Talving, kelle sõnul peaksid esimesed sihtgrupid olema eesliini töötajad: meditsiinitöötajad, politsei. Samuti peaksid esmajoones vaktsineeritud saama riskirühmad. "Lapsed kindlasti pole esimesed, sest nad põevad seda kergesti. Lastele ausalt öeldes ei ole see vaktsiin isegi näidustatud," lisas ta.

Globaalse vaktsineerimise kohta märkis Talving, et üle maailma võtab 80 protsendini jõudmine aastaid.

Talvingu sõnul on tegu salakavala haigusega, mille levikut on väga keeruline piirata. "SARS ja MERS olid nakkavad siis, kui inimene oli haigusnähtudega, köhis ja oli ka palavik. Koroona on kõige nakkavam 24 kuni 48 tundi enne seda, kui haigusnähud tekivad. Ta on tehtud nagu bioloogiline relv: ta on salakaval, sa ei näe, kes on haige. See on suur probleem, miks ta levib nii laialt," lausus ta.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...