PETETUD VÕÕRTÖÖLISTE AITAJA: Olen viimasel ajal palju nutvaid inimesi näinud

"Küsisin kliendilt, kas tal on 65 senti, et kirja saata," rääkis sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna teenusejuht Sirle Blumberg. "Selgus, et ta pole mitu päeva ka midagi söönud. Kui sa kuulad kannatanute salvestatud telefonikõnesid, siis see on lihtsalt õõvastav." Sel aastal on nõuandetelefonilt abi küsinud juba üle 550 petetud võõrtöölise.

Pilt: Scanpix
Eesti

PETETUD VÕÕRTÖÖLISTE AITAJA: Olen viimasel ajal palju nutvaid inimesi näinud (6)

Meelis Piller

"Küsisin kliendilt, kas tal on 65 senti, et kirja saata," rääkis sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna teenusejuht Sirle Blumberg. "Selgus, et ta pole mitu päeva ka midagi söönud. Kui sa kuulad kannatanute salvestatud telefonikõnesid, siis see on lihtsalt õõvastav." Sel aastal on nõuandetelefonilt abi küsinud juba üle 550 petetud võõrtöölise.

Blumberg pakkus ühele külma saanud Moldova kliendile teed, kuid too keeldus. "Taipasin kohe, et oleksin pidanud päriselt tee lauale tooma, mitte niisama pakkuma," meenutas ta. "Kliendile tuli telefonikõne ja ma kuulsin, et ta ei ole juba kolm päeva söönud. Kui ma tavaliselt võtan endale tööle toitu kaasa, siis just sel päeval ei olnud võtnud."

Blumbergile meenus aga, et tal on kontoris kapis šokolaad ja piparkoogid. Kuni moldovlane telefoniga rääkis, tegi ta kiiresti ka kannutäie teed. "Kui ta kõne lõpetas, sõi piparkoogikausi tühjaks ja jõi kannutäie teed ära. Need lood on alati sarnased, ma iga kord mõtlen, et äkki on see viimane nüüd kõige hingeminevam, kuid paraku alati eksin."

Oleme Eestis harjunud, et asjaajamine käib e-mailide ja digiallkirjadega. "Pidime saatma dokumendid ühte ametkonda, aga selgus, et kliendil ei ole e-maili aadressi," rääkis Blumberg. "Dokumente saab saata ka tavalise postiga, nii et küsisin kliendilt, kas tal on selleks 65 senti. Selgus, et ei ole, ja siit tekkis küsimus, kas ta viimasel ajal üldse söönud on."

Ettevõtte mainele teeb ausus au

Kui kuuleme väljendit "Ukraina tööline" või "võõrtööline", kõlab see reeglina meie kõrvale millegi kahtlase ja negatiivsena. Samas jätame tähele panemata, et kõigil inimestel on tunded, emotsioonid, soovid ja lootused. "Ma üldjuhul püüan mitte väga emotsionaalne olla, kui neist lugudest räägin, aga olen viimasel ajal nii palju nutvaid inimesi näinud. Kui ta lõpuks jõuab meieni, istume maha, hakkame rääkima, mida edasi teha, ja siis tekib ilmselt pingelangus," lausus Blumberg. "Mõni ei suuda rääkidagi. Mul oli hiljuti klient, kes näitas, millise summa ta sai kuu aja töötamise eest, ja muidugi tekkis mul küsimus: aga mille eest te sõite? Ta raputas pead, ei tahtnud sellest rääkida, lihtsalt blokkis teema endas ära."

Paraku juhtub sageli nii, et enne kui asi kuhugi ametlikesse kanalitesse jõuab, on inimesel viisa lõppenud ja ta peab riigist lahkuma. Osa tööandjaid ostavad ise pileti ja saadavad töölise koju, kuid sageli on inimene viidud nii viimase piiri peale, et ta ainus mõte on siit minema saada.

Kujutame nüüd ette olukorda, et inimene on töötanud Eestis kaks-kolm kuud ja saanud selle aja jooksul sularahas mõned korrad 50-70 eurot. Ta elab tööandja renditud pinnal või voodikohal – see seob teda tööandjaga. Hakkab midagi nõudma või küsima, ütleb tööandja, et võid oma asjad kokku panna, uks on seal. "Kuhu ta läheb, kas või selsamal õhtul või öösel, vähem kui kümme eurot taskus? Ta on teinud tööd, aga tal ei ole palka. Tihti saavad nad alles meie juures teada, et ei tohigi siin töötada," nentis Blumberg.

"Kõige kurvemad ongi juhtumid, kus inimesel ei ole enam midagi," lausus tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu. "Oled küll pöördunud riigiasutusse, aga sul on põhimõtteliselt viimased riided seljas, oled maha müünud kõik, mis oli kaasa võetud, et süüa osta."
Ja kui asi jõuab töövaidluskomisjoni, võib inimene olla juba Eestist lahkunud, taipamata määrata endale töövaidluskomisjoni menetluse jaoks esindajat. "Menetlus lõpeb, sest esindajaid ei ole, mis siis, et kirjalik avaldus tööandja vastu on tulnud. Ja nii jääbki kõik saamata," lisas Miidla-Vanatalu.

Sotsiaalkindlustusameti all tegutseb inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõustamisliin, kuhu näiteks tänavu aprillis helistas 52 klienti, mais 48. Reeglina võõrtöölised oma muret riigiametitele kurta aga ei julge, sest "tööandja" ajupesu on niivõrd tugev.

Osa helistajatega jääbki kõik jutu tasemele. "Aga mind rõõmustab, et üha rohkem on neid, kellel aitame kirjutada avaldusi, nõuda välja töötasu ja kodumaale tagasi minna," mainis Blumberg.

Kui varem tegeldi meie inimestega, kes olid välismaale sõitnud ja inimkaubanduse või ärakasutamise ohvriks langenud, siis nüüd peamiselt Eestisse lõksu jäänud töötajatega. Renditööjõud on Eestis seaduslik. "Tööandja välisriigis lähetab inimese siia kellegi teise firma juurde tööle – ta rendib oma töötaja välja," selgitas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Anu Leps.

Renditööjõud on Eestis seaduslik. "Tööandja välisriigis lähetab inimese siia kellegi teise firma juurde tööle – ta rendib oma töötaja välja," selgitas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Anu Leps.

Renditöö puhul on tegemist kolmepoolse töösuhtega. Kui klassikalises töösuhtes osaleb kaks poolt – töötaja ja tööandja – siis renditöö puhul osaleb töösuhtes ka kolmanda poolena kasutajaettevõtja. Renditöösuhte puhul sõlmib tööandja ehk rendiagentuur renditöötajaga töölepingu, mille alusel lähetab ta renditöötaja ajutiselt tööd tegema kolmanda isiku ehk kasutajaettevõtja juurde viimase juhtimisel ja järelevalve all.

Skeemid, mida vahendajad kasutavad, on erinevad. Võib juhtuda, et inimest petetakse juba algusest peale – välisfirma teab, et inimesele pole Eesti firmas tööd pakkuda, aga saadab ta ikkagi siia. "Nüüd on küsimus selles, et kellel tekib kohustus töötajale maksta. Võib-olla need firmad mängivad omavahel kokku. Inimesele öeldakse, et tema peab enne mulle maksma, siis mina saan sulle maksta. Inimene ei teagi täpselt, kes ta tööandja on," rääkis Leps. "Piiripealseid asju on meil väga palju – pettusejuhtumeid, kelmusi, rikutakse tööohutusnõudeid, rikutakse tööaja tingimusi jms."

Kohtuda saab silmast silma

Sotsiaalkindlustusameti nõuandeliini vorm on tänaseks muutunud. "Me kohtume nende inimestega nii-öelda silmast silma, sageli tulevad nad mitmekesi ja ütlevad, et neid on veel," rääkis Blumberg. "Ma arvan, et nad on nii-öelda sõnumiviijad."

"Välismaalt saabunud töötajad võtavad ennast ikka väga pikalt kokku, enne kui üldse riigiasutuse poole pöörduvad," lisas   Miidla-Vanatalu. "Tavaliselt on nad väga umbusklikud, sest ei valda eesti keelt. Ja neid on hirmutatud – näiteks teatab tööandja, et ta tunneb Eestis kõiki ametnikke, me oleme siin nii väike riik, pole lootustki, et sa kuskilt abi saad. Et sul ei ole mõtet sinna minna, ma viin su üldse koju tagasi, kui kuulen, et oled kuhugi pöördunud, ja siis sa ei saa üldse mitte kunagi midagi."

Terror on reeglina vaimne, emotsionaalne, ja kui veel osutatakse inimese rahvuse peale, lööb tal lihtsalt silme ees mustaks, ta ei suuda aru saada, kuhu minna abi paluma. "Sa oled mõned kuud vähe magada saanud, vähe söönud, sul ei ole raha, sinusse suhtutakse üleolevalt – inimene nagu tardub ja arvab, et ei olegi väljapääsu," maalis Blumberg pildi ärakasutatud võõrtöötaja maailmast.

Nõustamisliini klientideks satuvadki inimesed, kes on juba viidud viimse piirini. "Kogu nende töötamine on olnud väga tihti lihtsalt suusõnalisel alusel, nad on nagu nähtamatud," mainis Blumberg. "Aga isegi kui peatöövõtjate esindajad ei käi objektil, siis on ju olemas projektijuhid, kes peaks silma peal hoidma, mis toimub."

Ukrainlased, keda on Eestis kõige rohkem, tohivad siin turistina viibida kolm kuud. "Inimene ise ennast tööle vormistada ei saa, seda teeb tööandja. Aga miks viimane seda ei tee – kui ta jätab kellegi nii-öelda nähtamatuks, siis on tal väga lihtne ka mitte töötasu maksta," selgitas Blumberg. "Ta ei näita teda kuskil töötajate registris. Samas aga selgitab, kuidas objektilt põgeneda. See sõna – deporteerimine – on neile punane rätik."

Tööandja lubab võõrtöölistele kogu aeg, et asjad aetakse korda. "Ütleb, et dokumendid anti sisse, alusta tööd," rääkis Blumberg. "Mingi aja pärast hakkavad töötajad aga aru saama, et palk tegelikult ei laeku, ja olukord läheb teravaks."

Tööandjal on väga lihtne öelda, et näen seda inimest esimest korda. Jah, ta võis küll ehitusplatsil olla, aga siin on väga palju alltöövõtjaid, miks te arvate, et kuulub just minu alla.

Esimesel poolaastal oli Eestis umbes 25 ettevõtet, mis töötajaid ära kasutasid. Blumbergi hinnangul on see jäämäe tipp. Nüüd ei räägita enam ainult ehitusettevõtetest, ekspluateerimisele ja inimkaubandusele viitavaid juhtumeid on ka puhastusteeninduses, toitlustuses jm.

Skeem on lihtne – üks ettevõte pannakse kinni, sest sealt enam raha kätte ei saa, võlad on kukil ja varad arestitud, kuid juhatuse liikmed loovad juba uue ettevõtte ja käiku läheb täpselt sama skeem.

"Olen kuulnud telefonikõnesid, mida töötajad on salvestunud. Need kõned tööandjaga on väga võikad!" lausus Blumberg. "Näiteks see, kuidas ähvardatakse: nüüd rikkusid ise ära kõik oma šansid töötasu saada ja üldse enam Eestis töötada. Rääkimata muidugi kõvemate sõnade kasutamisest, kas või et õhtul ma tulen sinna ööbimiskohta."

"Eestil on väga hea maine, siin on korralik töö, asjad korras ja paigas. Kui siis inimene langeb ärakasutamise ohvriks, tundub talle lausa uskumatu, et kuhu ta on sattunud," rääkis Blumberg.

"Mehed tulevad näiteks Ukrainast, nad on seal kõik maha müünud, neil on tohutu suured ootused, et siin on enam-vähem kullakaevandused. Võib-olla on isegi kirjalik leping, kus on ka mingid suured lubadused, aga rohkem see inimene ei oska kontrollida, kas tal on tegelikult õigus Eestis töötada või milline on selle ettevõtte taust, kes teda on siia vahendanud," lausus Miidla-Vanatalu. "Tööline näeb, et on mingi suur ehitusettevõte, ja arvab, et see on tema tööandja. Tegelikult on leping sõlmitud mingi Poola või Läti-Leedu ettevõttega – inimene on renditööjõud ja tema ärakasutamise võimalus väga suur. Nüüd on juba uued lood, näiteks saab välismaalane, keda algul siin nii-öelda ära kasutati, kellele raha ei makstud, ühel hetkel piisavalt teadlikuks, loob siinsamas ise ettevõtte ja hakkab juba teisi ära kasutama."
Reeglina on petuskeemid väga keerulised – üks ettevõte on registreeritud Eestis, samad juhatuse liikmed registreerivad firmad ka Poolas, Leedus, Ukrainas ning Valgevenes, ja inimeste keerutamine käibki läbi nende eri ettevõtete.

Sageli ütleb tööandja, et ei saa tasu maksta, sest elamiskulud on nii suured, et inimene ei olegi midagi välja teeninud, või siis on ta teinud palju praaki.

Miidla-Vanatalu sõnul on esimene kontakt nõustamistelefon, teine on juristi vastuvõtt ja kolmas – kui keegi on eriti julge ja pealehakkaja – juba töövaidluskomisjon, mille kaudu nõuda saamata jäänud töötasu või lõpparvet.

Töötajad jooksevad üle põllu minema

Möödunud aastal oli töövaidluskomisjonis 14 juhtumit, tänavu 8. novembri seisuga oli sinna pöördunud juba 126 välismaalast. Neist 109 on tänaseks ka lahendi saanud. Töötajate nõudeid on rahuldatud 59 juhul. Ühe Ukrainast pärit autojuhi rahaline nõue ettevõtte vastu oli ligi 20 000 eurot, millest komisjon mõistis välja 8500 eurot.

Töövaidlusi, kus pooled on jõudnud kompromissini, on sel aastal olnud kokku 22. Töötaja nõuded on jäetud rahuldamata ainult kuuel juhul.

Tööinspektsioon teeb koostööd maksu- ja tolliameti ning politseiga. "Kui meile tuleb näiteks vihje inimese kohta, keda on ära kasutatud, ja mingi skeemi kohta, siis liigub see info kohe ka maksu- ja tolliametisse ning politseisse. Me korraldame ka ühisreide," ütles Miidla-Vanatalu.

On korraldatud reide, kus kohale läinud inspektorid näevad, kuidas töötajad jooksevad üle põllu minema. Või siis väidavad kõik, et nad ei valda ühtki keelt, milles inspektorid võiks nendega suhelda. "Siis küsime tööde korraldaja käest, et mis keeles teie nendega suhtlete. Vastus on, et vene keeles – aga mulle tööline just ütles, et tema räägib ainult moldaavia keelt," meenutas  Miidla-Vanatalu. "Lepingut ei saa tööandja sõlmida, normaalseid tööriideid ka ei anna, küll aga jõuab inimesi väga põhjalikult juhendada, kuidas käituda, kui tuleb kontroll."

"Meile on kõige tähtsam rääkida inimestele nende õigustest või saada vähemalt nii palju kontakti, et mõista, mis üldse toimub. Või et kas ta ise saab aru, kui ohustatud on," selgitas Miidla-Vanatalu. "Kui ta aga kinnitab, et kõik on jube hästi, kuigi sa näed, et tegelikult see nii ei ole, siis on väga raske aidata."

Eestis on olems kõik institutsioonid ja võimalused, mis aitavad inimest, kes on sattunud tööalase ekspluateerimise ja inimkaubanduse ohvriks, olgu ta kohalik või välismaalane. Küsimus on selles, kas välismaalane suudab selle üles leida.

Kuidas saada tööandja pettuse korral abi?

• Tööinspektsioon pakub inimestele tasuta nõustamist. Juristid ja töökeskkonna konsultandid vastavad telefonil 640 6000 ja e-kirja teel aadressil jurist@ti.ee või ti@ti.ee . Inspektsioon võtab inimesi ka vastu, kui infotelefonil on eelnevalt kokku lepitud.

• Nii töötajatele kui ka ettevõtjatele on tööinsektsooni kodulehel mitmes keeles üleval välismaise töötaja info: www.ti.ee/est/valismaine-tootaja/kolmandate-riikide-tootajad/kolmandate-riikide-tootaja-lahetatud-tootajana/

• Aasta algusest 8. novembrini on inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliinile +372 660 7320 helistanud 558 klienti, oktoobris oli neid 67. Siia tuleb lisada veel korduvhelistamiste arv.

• Politsei- ja piirivalveameti andmeil on tänavu lühiajalise töötamise taotlusi esitatud 31 245. Kõige rohkem minnakse tööle ehitusele ja põllumajandusse. Kehtivaid lube on registreeritud 10 645. See ei tähenda, et kõik ülejäänud said äraütleva vastuse, vaid et nende inimeste tööperiood on juba läbi.

• Kõige rohkem töötab võõrtöölisi Tallinnas. Lühiajalise loaga Eestisse tööle tulnutel ei ole enamasti sissekirjutust.

6 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...