Piiriveekogude seisund on stabiliseerinud ja kohati ka paranenud

Piiriveekogude piiriveekogude seisund on stabiliseerunud ning näiteks Peipsi järve seisund on mõnede näitajate osas paranenud, nenditi Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjoni töörühmade koosolekutel.

Pilt: Scanpix

Piiriveekogude seisund on stabiliseerinud ja kohati ka paranenud

Piiriveekogude piiriveekogude seisund on stabiliseerunud ning näiteks Peipsi järve seisund on mõnede näitajate osas paranenud, nenditi Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjoni töörühmade koosolekutel.

Eelmisel nädalal kohtusid Pihkvas Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjoni töörühmad, koosolekutel arutati piiriveekogude majandamise probleeme ja kooskõlastati koostööettepanekud valitsustevahelise piiriveekogude ühiskomisjoni jaoks aastateks 2016-2018, teatas keskkonnaministeerium, vahendas BNS.

Veeressursside komplekse haldamise töörühm arutas 29. ja 30. juunil aset leidnud koosolekul Peipsi-Pihkva järve vesikonna veemajanduse olukord ning hindas samuti üksikute veemajandusehitiste seisundit Narva jõel.

Mõlemad pooled märkisid, et veemajanduslik olukord on üsna stabiilne, seda nii järve juhitava heitvete hulga, neis sisalduvate toitainete kui ka tehtud investeeringute osas.

"Meiepoolsed investeeringud olid suures osas suunatud veetaristute rekonstrueerimisse, näiteks Tartu reoveepuhasti töö tõhustamisel on heitvee üldkogus vähenenud pea poole võrra, reovee puhastustase on 80 protsenti lämmastikust ja 96 protsenti fosforist. Venemaa on aga suunanud oma investeeringud peamiselt pinnaveekogude kaitse meetmetesse ja Pihkva reoveepuhastamise tõhustamisse," sõnas töörühma juht, keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv.

Kohtumistel lepiti kokku, et Narva hüdrosõlme konstruktsiooni täiendatakse nii, et see võimaldaks kalade liikumist. Ka lepiti kokku, et kalade rände uurimisel ja probleemi lahendamisel hakatakse lähiaastatel tegema koostööd. Venemaa esindajad jagasid ka selgitusi Narva veehoidla seisundi kohta. Töörühm otsustas jätkata analüüse ujuvsaarte stabiliseerimise võimaluste rakendamiseks.

1.-3. juulil pidas Pihkvas koosolekut ka Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjoni seire, hinnangu ja rakendusuuringute töörühm. Päevakorras oli 12 küsimust, mis puudutasid peamiselt piiriveekogude seisundit, seireprogramme ja ühist seiretööd ning rakendusuuringute põhisuundi.

Töörühm märkis, et piiriveekogude seisund on stabiliseerunud. "Meie töö piiriveekogude, eriti Peipsi seisundi parandamiseks on hakanud vilja kandma: täheldatav on Peipsi järve seisundi paranemine mõningate näitajate osas. Oluline on selle juures muidugi asjaolu, et Emajõe kaudu on fosfori kui olulise toitaine sissevool Peipsisse oluliselt vähenenud, " sõnas keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik, ühiskomisjoni sekretär Ago Jaani.

Eesti jõgede seisund on üldiselt hea, Venemaa jõgede seisund on mitmekesisem.

Koosolekul analüüsiti aastateks 2012-2015 kinnitatud piiriveekogude seire programmi ja leiti, et mõningate tehniliste täpsustustega on see programm kasutatav ka järgneval kolmeaastasel perioodil. "2014. aasta lõpus kinnitas Vene pool piiriülese põhjavee seire programmi ja nüüd võib lõpuks ametlikult alustada ka põhjavete seisundi kohta andmete vahetamist. Ühisseiretööde korraldamise arutelud olid küll keerulised, kuid lõpptulemusena lepiti kokku mõlemale poolele antud tingimustes vastuvõetav töökorraldus," lisas Jaani.

Eesti ja Venemaa valitsustevahelise piiriveekogude ühiskomisjon toimub praeguste andmete kohaselt Peterburis septembri lõpus. Seal kinnitatakse töörühmade otsused ja kavandatakse koostöösuunad lähemateks aastateks.

Laadimine...Laadimine...