PILVERIIK: Eesti hakkab koopiad riiklikest andmetest hoidma Luksemburgis

Sisuliselt annab see võimaluse Eesti riigi toimimist jätkata ka siis, kui riigi territooriumi hõivab mõni võõrriik. Riik on küll okupeeritud, kuid sisuliselt elab küberpilves edasi.

Pilt: Scanpix
Eesti

PILVERIIK: Eesti hakkab koopiad riiklikest andmetest hoidma Luksemburgis (1)

Sisuliselt annab see võimaluse Eesti riigi toimimist jätkata ka siis, kui riigi territooriumi hõivab mõni võõrriik. Riik on küll okupeeritud, kuid sisuliselt elab küberpilves edasi.

Eesti kavatseb koopiad olulistest andmebaasidest ja registritest paigutada ka Luksemburgis asuvatesse serveritesse, vahendas BNS Eesti Päevalehte.

Kui seni on Eesti riigi püsimiseks vajalike andmebaaside töös hoidmine olnud Eesti enda asi, siis nüüd tahetakse võimalikke ohte hajutada. Selleks pannakse Luksemburgi püsti serverisüsteem ehk andmesaatkond, kuhu varundatakse siinsete kriitiliste registrite andmed. Sisuliselt annab see võimaluse Eesti riigi toimimist jätkata ka siis, kui riigi territooriumi hõivab mõni võõrriik. Riik on küll okupeeritud, kuid sisuliselt elab küberpilves edasi.

"Eelkõige lisab see veel ühe kihi Eesti turvalisusele ja digitaalsele järjepidevusele. Kui siinsete andmekeskustega midagi juhtub või pole need kättesaadavad, on kuskil Eesti territooriumist väljaspool vajalikud andmed ikkagi olemas," sõnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigipilve valdkonna juht Mikk Lellsaar.

Luksemburgiga sõlmiti eelmise aasta lõpus andmesaatkonna rajamiseks vastastikuse mõistmise memorandum ja mõlemal riigil on selleks sammuks poliitiline valmisolek olemas. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab kahepoolne leping allkirjad juba eelseisval suvel ja kõige positiivsema stsenaariumi järgi võiksid aasta lõpuks serverid Luksemburgis juba püsti olla.

"Me oleme tegelikult pidanud läbirääkimisi ka teiste riikidega, aga Luksemburgiga oleme jõudnud kõige kaugemale. Esiteks on neil pakkuda väga kõrge turvalisusega andmekeskuseid ning teiseks on nad oma IT arengult ja mõttemaailmalt meiega üsna sarnased. Nad on üsna kiirelt reageerijad ja tulid selle ideega kaasa, sest see on maailma muutev idee ka rahvusvahelise õiguse piiride ümbermõtestamise poolest," ütles ministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna õigusnõunik Laura Kask.

"Juriidilise poole pealt on küsimus, kas nad tagavad meie andmetele ja serveritele vajalikud privileegid ja immuniteedi. Tehniliste tingimuste kohta peame välja selgitama, millised on ühendused ja kuidas on tagatud ühenduste puutumatus. Samuti ka, millised on võimalused turvalisuse tagamiseks ja piisava varuga elektrivõimsuse tagamiseks serveriruumis," sõnas Lellsaar.

Andmesaatkonna projekti rahastuse kohta leiab valitsuse tegevuskavast ühe eelarverea ja summa ulatub ligi 240 000 euroni.

Serveri asukoht on salajane ning serveriruumi tohivad siseneda ainult Eesti riigi poolt volitatud isikud.

Tehniliselt on Luksemburgis hoitavad andmed turvalisemalt kaitstud kui Eestis.

Oluliste andmete Eestist väljaspool varundamine on kord juba läbi harjutatud, kui mängiti, et Riigi Teataja serverid Eestis enam ei tööta, ja lasti käiku Microsofti avalikku pilve Azure’i varundatud Riigi Teataja. Katsetusest valmis põhjalik raport, mis tõdes, et andmesaatkonnad on Eesti seadustega suuremalt jaolt kooskõlas, projekt on tehniliselt teostatav ja valitsus peab suhtuma digitaalse jätkusuutlikkuse tagamisse paindlikult.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...