PINGE JA VÄSIMUSE KASV KOOLITÖÖS! Distantsõpe toob välja suured erinevused digipädevuses

"Õpilaste ja ka õpetajate koormus on suurenenud, millega kaasnes pinge ja väsimuse kasv, samuti on kasvanud telefoni teel nõustamine. See tähendab ka, et paljudel on e-õppel palju rohkem tuge vaja," ütles haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Robert Lippin.

Pilt: Mats Õun
Tervis Eesti

PINGE JA VÄSIMUSE KASV KOOLITÖÖS! Distantsõpe toob välja suured erinevused digipädevuses

Toimetaja: Toomas Raag

"Õpilaste ja ka õpetajate koormus on suurenenud, millega kaasnes pinge ja väsimuse kasv, samuti on kasvanud telefoni teel nõustamine. See tähendab ka, et paljudel on e-õppel palju rohkem tuge vaja," ütles haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Robert Lippin. "Ööpäevaga lisandus 42 positiivset testi, kokku on Eestis COVID-19 viiruse tõttu surnud 21 inimest," ütles terviseameti Põhja regionaalosakonna juht Ester Öpik.

 

Täna hommiku seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 130 inimest, kellest 12 on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 69 inimest. COVID-19 tõttu suri viimase ööpäeva jooksul Ida-Viru Keskhaiglas ravil olnud 92 aastane mees ja Kuressaare Haiglas olnud 84 aastane naine. Kokku on Eestis COVID-19 viiruse tõttu surnud 21 inimest.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1684 COVID-19 viiruse testi, millest kaks protsenti ehk 42 osutusid positiivseks. Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Harjumaal (18), Saaremaal (13), Pärnumaa (3). Raplamaal, Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal lisandus kõigis 2, Tartu maakonnas 1 ja teadmata isikukoodiga oli 1 positiivne vastus.

Eestis on kokku tehtud 23 546  testi, nendest 1149 ehk 5% olid positiivsed, nendest 38% Saare maakonna ja 31% Harju maakonna elanikud, Ida-Viru, Pärnu ja Võru maakonna osakaal positiivsetest vastustest on kõigil 6%. Vanusgruppide vaates on 26% positiivsetest eakad  (65+ vanuses). Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart.

Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib esialgu 1. maini kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld. COVID-19 nakkuse leviku takistamiseks peatati plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku. Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates igat üksikut juhtu. Lõpuni  peab viima plaanilised tegevused, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise.

Lisainfot leiab terviseameti temaatiliselt kodulehelt www.terviseamet.ee/uuskoroonaviirus ja Terviseameti Facebookist. Eriolukorda puudutavatele küsimustele leiab vastused valitsuse kodulehelt www.valitsus.ee/et/eriolukord#KKK

Terviseamet: Hiiumaal tuleks rakendada täiendavad liikumispiirangud

Terviseamet tegi eriolukorra juhile ettepaneku rakendada Hiiumaal inimeste kaitseks täiendavad liikluspiirangud, et tõkestada koroonaviiruse levikut.

Terviseameti Põhja regionaalosakonna juht Ester Öpik märkis, et seda meedet soovitakse kaitsemeetmena sarnaselt Saaremaaga ja see on mõeldud sealse elanikkonna kaitseks.

"Terviseamet teab hästi, et Hiiumaal on eakate grupp üsna kõrge, samuti teame väga hästi seda, et kui seal peaks tekkima sarnane levik, kui mõnes teises kõrge näiduga Eesti piirkonnas, siis Hiiumaa haigla ei saaks väga suure hulga patsientide teenindamisega hakkama," ütles Öpik. 

Tema sõnul tooks see täiendava koormuse tervishoiusüsteemile, kuna tuleks hakata suures ulatues patsiente mandrile tooma. 

"Me teame, et mõjuvaim meetod viiruse leviku tõkestamiseks on tihe kätepesu, haiged peavad püsima kodus ja tuleb hoida inimeste vahel distantsi. Ja kui peagi tulevad apteekidesse müüki kirurgilised maskid, siis nende kandmine on vajalik," ütles Öpik, rõhutades, et mask on lisaettevaatuse abinõu ja selle kandmisel ei toi ära unustada teisi nõudeid. 

Väga erinevad digipädevused

Haridus- ja teadusministeeriumi kinnitusel on distantsõpe toonud välja, et nii õpetajatel kui ka õppuritel on väga erinevad digipädevused. 

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Robert Lippini sõnul on koolid on olnud üle kolme nädala distantsõppel. "Märtsi lõpus uurimise, kuidas on läinud üldhariduskoolidel, nüüd tegime sama ka kutseõppeasutustes," rääkis Lippin. 

Tema sõnul on enamus koole vastanud ning on selgunud, et kutsekoolide üldine hinnang on hea. Õpilaste ja ka õpetajate koormus on suurenenud, millega kaasnes pinge ja väsimuse kasv, samuti on kasvanud telefoni teel nõustamine. "Samas Tartu kuntsikooli näitel selgus, et mõnele õppurile sobibki distantsõpe paremini ja edaspidi kool arvestab sellega juba," ütles Lippin. 

Tema sõnul on selgunud ka, et nii õpetajate kui ka õpilaste digipädevused on väga erinevad. "See tähendab ka, et paljudel on e-õppel palju rohkem tuge vaja," ütles Lippin, lisades, et näiteks Tallinna teeninduskool on oma õppetegevuses juba muudatusi teinud ja plaanib õppurite digipädevuse suurendamiseks ka tulevikus rohkem e-õpet kasutada. 

Lippini sõnul oli kindlasti kõige raskem esimene nädal ja praeguseks on koolid juba kohanenud ja kaugõppega saadakse hästi hakkama. "Kutsekoolide osas on küsimus ka praktikas, mida on keeruline e-õppe vormis teha. Samas kutsekoolid kinnitasid, et kõigil nende õpilastel on olemas teave praktika ja töökohapõhise õppe ümberkorralduste kohta, samuti on kõiki toetatud, vajadusel ka arvutitega ja SIM-kaartidega," rääkis Lippin.  

Kolme nädalaga on digiõpe teinud väga suure hüppe edasi ja õpetajad on olnud väga leidlikud. "Meie digitiiger on üles ärganud," rõõmustas Lippin. 

Mis saab riigieksamitest?

Lippin ütles, et kõik otsused, mis on seotud gümnaasiumi lõpueksamitega, on seotud sellega, millal otsustatakse distantsõpe lõpetada.

"Kui distantsõpe läheb mai lõpuni, siis on riigieksamite tegemine keeruline: otsused sõltuvad viroloogide-matemaatikute tehtud mudelitest, millal kehivaid piiranguid hakatakse leevendama," selgitas ta.

Lippin ütles, et haridusministeerium on kaalunud erinevaid stsenaariume, muu hulgas ka näiteks võimalust teha eksameid vabatahtlikult.

"Kõik see, mis eksameid puudutab, on riigikogu otsustada," ütles ta.

Magnus: Kaitseliit on näidanud tahet panustada kriisi lahendamisse

Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Marti Magnus märkis teisipäeval, et Kaitseliit on näidanud üles suurepärast tahet panustada kriisi lahendamisse. 

Magnus ütles, et et kaitsevaldkonna igapäevane panus kriisi toetamisse päädib ligi 200 inimese tööga. 170 on need, kes Kaitseliidust, kaitseväest ja Naiskodukaitsest panustavad avaliku korra kaitsesse politseinike kõrval ja et Kuressaare haigla välihaigla oleks jätkuvalt toimepidev, lisaks veel kriisiinfotelefoni ja testimispunktide töökorralduse haldamine. 

"Esmaspäevaste andmete kohaselt on ka 1200 kaitseliitlast osalenud kriisiolukorda panustamisse ja see on selge märk, et meie vabatahtlik kaitseorganisatsioon toimib ja on täis tahet panustada toetusena kriisi lahendusse," ütles Magnus. 

Tema sõnul on kaitsevaldkonna esmane ülesanne loomulikut tagada sõjaline kaitse. "Väljaõpe toimib. Ka suurõppus Kevadtorm toimub, küll vähendatud mahus ja polügoonidel. Selles osas muudatusi plaanis pole ja iseseisev kaitsevõime saab tagatud," ütles Magnus. 

Täiendavalt on antud ametiabi partnerorganisatsioonidele, näiteks välihaigla näol, samuti on pakutud ka politsei- ja piirivaveametile välivoodeid. "Lisaks oleme toetamas ka terviseameti kriisistaapi oma meeskonnaga, nõustades, kuidas paremini kriisis toime tulla," ütles Magnus.

Laadimine...Laadimine...