PÕDDER: Hea, et tervishoiule raha juurde anti aga pikas perspektiivis päästab tervishoiu vaid palga ja tööviljakuse tõus

"Hea, et valitsus selle nii tegi. Rahustab võib-olla tohtrid maha natukene,"ütles Jõgeva haigla juht dr Peep Põdder, kelle hinnangul leevendab valitsuse otsus anda tervishoiule 215 miljonit eurot lisaraha küll praegust kriisi, kuid olukorra täielikuks lahendamiseks on vaja ka muid samme. "Kui palgad oleksid töötajatel kaks korda kõrgemad, oleks ka laekumine ravikindlustusse suurem. Aga palgad saavad tõusta läbi tööviljakuse tõusu."

Pilt: Scanpix

PÕDDER: Hea, et tervishoiule raha juurde anti aga pikas perspektiivis päästab tervishoiu vaid palga ja tööviljakuse tõus

,

"Hea, et valitsus selle nii tegi. Rahustab võib-olla tohtrid maha natukene,"ütles Jõgeva haigla juht dr Peep Põdder, kelle hinnangul leevendab valitsuse otsus anda tervishoiule 215 miljonit eurot lisaraha küll praegust kriisi, kuid olukorra täielikuks lahendamiseks on vaja ka muid samme. "Kui palgad oleksid töötajatel kaks korda kõrgemad, oleks ka laekumine ravikindlustusse suurem. Aga palgad saavad tõusta läbi tööviljakuse tõusu."

Jõgeva haigla juhi dr Peep Põdderi hinnangul on tervishoidu järgmise nelja aasta jooksul suunatavast 215 miljonist lisaeurost kahtlemata kasu. "Abi on tast ikka. Selles suhtes, et iga raha on teretulnud, olgu ta ka miljon," sõnas tohter.

Ka seda, et riik hakkab tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa kirjeldab dr Põdder kui täiesti loomulikku ja loogilist käiku, mis on viimaks ette võetud. "Probleemi näevad ju kõik. Ega siis ka eelmine valitsus ei saanud tõdeda, et probleemi ei näinud. Nad võib-olla ei tahtnud seda proleemi nii palju lahendada, või vähemalt nii palju lahendada," ütles ta.

Samas peaks dr Põdderi hinnangul tähelepanu alla võtma lisaks mittetöötavatele pensionäridele ka lapsed. "Valitsus vaatas nüüd vanurite peale, mittetöötavate inimeste peale. Aga tegelikult on üks päris suur rida veel need, kes veel ei tööta, kes tarbivad ka tervishoidu ja tarbivad seda ka päris palju. Sest elu esimesel aastal ja elu viimasel aastal tarbitakse kõige rohkem tervishoidu," märkis dr Põdder. "Hea, et valitsus selle nii tegi. Rahustab võib-olla tohtrid maha natukene."

"Me oleme üksikisiku tulumaksu langetanud aasta-aastalt siin niimoodi, et nüüd natukene seda pidurdada ja panna veidikene juurde, ei oleks nagu väga paha. See tekitaks nagu kindlama fooni sinna taha, et ka töötavate inimeste osa saaks maksta," lisas dr Põdder.

Kuigi lisaraha kindlasti leevendab Eesti tervishoiu probleeme, siis nende lahendamiseks dr Põdderi sõnul ainult sellest ei piisa. "Küsimus on madalates palkades. Kui palgad oleksid töötajatel kaks korda kõrgemad, oleks ka laekumine ravikindlustusse suurem. Aga palgad saavad tõusta läbi tööviljakuse tõusu," märkis dr Põdder. "Aga meie omapära on väga madal tööviljakus."

Tööviljakust peaksid tohtri sõnul tõstma eelkõige tööandjad, kuid paraku läheb nende tähelepanu mujale. "Masinapark läheb paremaks, autod ja mersud suuremaks, aga et näeks, et kuskil ka tööviljakus tõuseks, seda ei ole.See ongi meie ühiskonna kõige suurem viga, mis meid Lääne-Euroopa arenenud riikidest ja Ameerikast eristab. Nemad toodavad rahvuslikku koguprodukti ühe inimese kohta oluliselt rohkem kui meie. Ja maksud, mis sellega seotud on, on nendel ka rahaliselt suurema," lõpetas arst.

SA Elva Haigla TM nõukogu esimees, ortopeed Peeter Laasik sõnas, et tervishoiu rahastamise kasvav probleem on Eestis eakate osakaalu suurenemine, mis tõstab selgelt tervishoius raha vajadust.

Laasik sõnas, et valitsuse otsus lisada nelja aasta jooksul 215 miljonit eurot lisaraha arstiabi parandamisse, on tulevikku suunatud otsus. "See muutus on tervishoiu rahastamise sisuline reform, sest seni tööjõu maksust rahastatav tervishoidu tuleb nüüd selge valemiga riigi eelarvest," ütles haigla nõukogu esimees.

Laasik lisas, et arstid ja õed vajavad kindlust tuleviku osas ja seda vajavad ka patsiendid. "Patsiendid ega arstid ei taha olla olukorras, kus peab teatama pikast ravijärjekorrast ja kannatama õige ravi ootuses," rõhutas doktor.

Ta lisas, et tervis on inimese kõige suurem vara, sellest saadakse aru siis, kui seda ei ole. "Raha taga peab nägema eelkõige inimeste vajadust ja võimalust  saada õigeaegset ning kvaliteetset arstiabi," sõnas Laasik.

 

Loe ka: RATAS: Anname 215 miljonit tervishoidu juurde, et vähendada ravijärjekordi

Laadimine...Laadimine...