Põlevkivituhad arvatakse ohtlike jäätmete hulgast välja

"Põhjalik uuring kinnitas, et põlevkivituhad on samasuguste omadustega nagu kivisöetuhad, mistõttu pole põhjust neid eraldiseisvalt ohtlikeks jäätmeteks liigitada. Sellepärast peaks põlevkivituhkasid edaspidi käsitlema tavajäätmetena," ütles keskkonnaminister Rene Kokk.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Põlevkivituhad arvatakse ohtlike jäätmete hulgast välja

Toimetaja: Sandra Lepik

"Põhjalik uuring kinnitas, et põlevkivituhad on samasuguste omadustega nagu kivisöetuhad, mistõttu pole põhjust neid eraldiseisvalt ohtlikeks jäätmeteks liigitada. Sellepärast peaks põlevkivituhkasid edaspidi käsitlema tavajäätmetena," ütles keskkonnaminister Rene Kokk.

Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool uurisid Eestis tekkivate erinevat tüüpi põlevkivituhkade omadusi, et selgitada välja, kas neid tuleb liigitada ohtlikeks jäätmeteks või mitte, vahendas BNS. 

"Põhjalik uuring kinnitas, et põlevkivituhad on samasuguste omadustega nagu kivisöetuhad, mistõttu pole põhjust neid eraldiseisvalt ohtlikeks jäätmeteks liigitada. Sellepärast peaks põlevkivituhkasid edaspidi käsitlema tavajäätmetena. Õigusaktide muutmise tagajärjel saab põlevkivituhka senisest oluliselt rohkem kasutada ning kergemini ka eksportida," ütles Kokk.

Ta lisas, et ohtlikke jäätmeid tohib eksportida ainult Euroopa Liidu ja OECD riikidesse ning sedagi ainult eelneva kirjaliku nõusoleku alusel. 

"Nii lend- kui koldetuhal on teatavad ohtlikud omadused, kuid mitte ohtlikumad kui laialt kasutataval kivisöetuhal. Ometi on kivisöetuhad tavajäätmed ning neid ei loeta ohtlikeks jäätmeteks," selgitas Tartu Ülikooli professor Kalle Kirsimäe. "Uuringu käigus koondasime ja analüüsisime esmalt enam kui 50 aasta jooksul läbi viidud uuringute tulemused, mis käsitlesid Eesti põlevkivi ja põlevkivituhkade koostist, omadusi ja potentsiaalsest ohtlikkust," lsas uuringu juht, Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogi instituudi professor Alar Konist.

Ta märkis, et viimastel kümnenditel on oluliselt muutunud põlevkivi otsepõletamise tehnoloogia. Kasutusele on võetud keevkihtpõletustehnoloogia, mis on võrreldes varasema ja üldiselt maailmas siiani enamkasutatava tolmpõletustehnoloogiaga tunduvalt keskkonnasäästlikum. "Sellest lähtuvalt viidi läbi süstemaatiline uuring tekkivate tuhavoogude koostise ja omaduste selgitamiseks ning võrreldi praeguste tuhavoogude ohtlikkust Euroopa Liidu uuenenud jäätmete raamdirektiivi alusel."

Põlevkivituha tavajäätmeks liigitamine tähendab ka selle senisest suuremat taaskasutust. Eesti põlevkivitööstuses tekib aastas kokku ligikaudu 9,5 miljonit tonni põlevkivituhka, millest enamik ehk 9,3 miljonit tonni ladestatakse prügilasse. Kuna põlevkivituhk on siiani olnud ohtlik jääde, on tolle kasutamisel olulisi piiranguid.

Eestis kasutatakse juba praegu põlevkivituhka näiteks väetistena, kuid seda väikestes kogustes. Ometi on teada teisigi kasutusvõimalusi, mis võimaldaks vähendada ladestatavate jäätmete kogust. Uuringus osalenud Tartu Ülikooli töörühma juht Ökoloogia ja Maateaduste instituudi geoloogia-mineraloogia professor Kalle Kirsimäe toonitas, et oma omadustelt võib põlevkivituhk olla heaks materjaliks tee-ehitusel ja kaevandatud alade tagasitäitel. Veel leiaks põlevkivituhk kasutust ehituses nii uudsete komposiitmaterjalidena kui ka teatud rakendustes alternatiivse sideainenena.

"Kundas toodetud põlevkivituhka sisaldavast tsemendist on omal ajal valmistatud nii Tallinna teletorn kui ka Sosnovõi Bori aatomielektrijaam," tõi keskkonnaminister näiteid ning lisas, et põlevkivituhka on võimalik kasutada ka plastitööstuses ja keemiatööstuses ning uuringud tolleks käivad. "Selge on see, et tavajäätmena on põlevkivituhale uute kasutusalade leidmine tunduvalt lihtsam."

Uuringu tellis keskkonnaministeerium ning seda rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Laadimine...Laadimine...