"Soome ja Eesti suhted head, nagu naabritel olema peavadki," ütles Turu ülikooli dotsent ja Eesti välispoliitika instituudi juhataja Kristi Raik Helsingin Sanomatele. "Neis on eri kihte ja kortse, kuid need toimivad endiselt oma endise mustri all."

Raik ütles Helsingin Sanomatele, et Eesti siseminister Mart Helme väljaütlemised, mis põhjustasid Eestis sisepoliitilise tormi ja palju negatiivset tähelepanu mujalt maailmast, ei ole veel ununenud.

Soome suurim päevaleht Helsingin Sanomat annab täna peaminister Sanna Marini visiidi auks ülevaate kahe riigi omavahelistest poliitilistest suhetest.

“See oli Eesti ministri skandaalne kõne,” rääkis Raik, “Ratas teeb kindlasti kõik endast oleneva, et ennast neist kommentaaridest distantseerida.”

Tema hinnangul sai Marin osaks Eesti sisepoliitilisest võitlusest, kui liberaalsed ja konservatiivsed jõud jagasid omavahel võimupiirkondi. Paljud asusid Marinit toetama sellega, et rääkisid oma esimestest töökohtadest ning Soomelt andestust paludes.

“On huvitav näha, kuidas Eesti sisepoliitiline pinge on näha Marini visiidi ajal,” ütles Raik.

Tema sõnul kahjustas Helme väljaütlemine Eesti ja Soome suhteid, kuid ennekõike paljastas sellele järgnenud skandaal kahe maa väärtushinnangute erinevust.

Ühiskonna keskpunkt on konservatiivsem 

Eestis on vastamisi liberaalid ja konservatiivid, kuid ühiskonna keskpunkt on kindlasti konservatiivsem kui Soomes – see on näha sugude võrdõiguslikkuses ja ka muu sallivuse raames. Poliitiline areen on suures osas parempoolne.

“Vasakpoolsusele, mida esindab Marin, ei ole Eestis õigupoolest toetust,” ütles Raik, “Eesti sotsiaaldemokraadid ei ole iseäranis populaarsed ja ka nemad on rohkem parempoolsed kui Soome sotsiaaldemokraadid.”

Ta jätkas, et kuigi Mart Helme ei esinda mingil juhul kõiki eestlasi, siis üldiselt Eesti väärtusmaailm ja ühiskondlik õhkkond on palju konservatiivsem, karmim ja maskuliinsem kui Soomes.

Marini visiit algab Kadrioru kunstimuuseumis näitusega, millel eksponeeritud naiste emantsipatsioon 19. ja 20. sajandil. Ajalehe Helsingin Sanomat arvates on viimaste aegade sündmuste valguses külastusobjekt täpselt ja targalt valitud.

“Tundub väga sedamoodi, et see on kaudne kommentaar Helme ütlustele – ja nii ongi hästi! Sooline võrdsus on teema, milles Eesti on konservatiivsem ja paljud noorema põlvkonna eestlased soovivad, et Eesti liiguks Põhjamaadega samas suunas,” ütles Raik.

Helsingin Sanomat kirjutas, et Marin kohtub ka president Kersti Kaljulaidiga. Ajalehe hinnangul on president avalikult valitsust kritiseerinud. Raigi arvates leiavad Eesti president ja Soome peaminister kindlasti ühise keele, kuid kuna nad  esindavad eri maailmavaateid, siis ei tasu liiga palju kokkupuutepunkte loota.

“Marin on vasakdemokraat ja Kaljulaid liberaal, nii et nende poliitilised väärtusmaailmad on teineteisest üsna kaugel,” ütles Raik.

Eesti ja Soome suhted on head

Raigi hinnangul on Soome ja Eesti suhted head, nagu naabritel olema peavadki. Soomes ollakse kursis sellega, et üksikud kommentaarid on seotud Eesti keerulise poliitilise olukorraga, nimelt et parempoolsed üritavad teravate kommentaaridega toetajaid leida.

Majanduse ja kodanikuühiskonna aspektist on koostöö tihe ja tõhus, aga kindlasti võiks teha rohkemgi.

Raik ütles, et ametlikul tasandil on mõlemal poolel selline tunne, et võiks teha tihedamat koostööd. Tema hinnangul on Eesti ja Soome ühine teema turvalisus. 

Ta ütles, et Ukraina kriisi järel suurenesid Soome ja Eesti poliitiliste sihtide erinevused: alates sellest, et Eesti kuulub NATOsse ja Soome mitte ning moodus Venemaaga suhelda on erinev. Samas on ka palju sarnast, arusaamad turvalisusküsimustest ning NATO rollist Läänemerel on sarnased.

Raik ütles, et varem räägiti rohkem sellest, et ka Soome võiks NATOs olla, aga viimasel ajal ei ole neid etteheiteid kuulda olnud. Selle asemel räägitakse korduvalt kaitsekoostööst.

Peaministrid räägivad omavahel ka Euroopa Liidu teemadel: kliimapoliitika, Brexit ja eelarvearuteludest.

Võrdne vendlus

Soome ja Eesti suhted on arenenud aastate jooksul. Pärast taasiseisvumist valitest riikide vahel suur vend-väikevend suhtumine, mis kestis isegi pärast seda, kui Eesti liitus 2004. aastal Euroopa Liidu ja NATOga.

Praegu on vendlus Raigi arvates võrdsem. Eesti on olnud näiteks digitaliseerimises ja küberturvalisuses mõned sammud Soomest ees ja ka haridussektor on saanud PISA uuringute põhjal saanud positiivset äramärkimist.

“Eestil on oma saavutused ja riik on leidnud Euroopa Liidus ja NATO liikmena oma koha,” ütles Raik. Tema hinnangul on Eesti Soomega võrväärne, kuigi elatustasemes on veel kuigivõrd erinevusi.

Praegusel hetkel vormib Soome ja Eesti vahelisi suhteid mõlema maa sisepoliitiline areng. Maade valitsused on väga erinevad, ja see võib mõjutada omavahelisi suhteid.

Teisest küljest on Eesti poliitilise retoorika ja tegevuse vahel endiselt lõhe, ütles Raik. Näiteks pole Eesti rahvusvaheline ja EL-i poliitika muutunud.

“Sama kehtib ka Soome ja Eesti suhete kohta. Neis on eri kihte ja kortse, kuid need toimivad endiselt oma endise mustri all,” rääkis Raik.