Politoloog valimistest: kes ei luba pensionit tõsta, kaotab valimised automaatselt

"Kõige jaburam on kogu EKRE poliitika ehk vastutustundetu propaganda. See on süüdimatu ja küüniline, nad võimendavad üle probleeme, mis ei ole probleemid," analüüsis erinevaid valimislubadusi politoloog Rein Ruutsoo. Ta lisas, et Isamaa täieliku maksurahu lubadus pole ka õige samm. "Tahes-tahtmata muutub maailm meie ümber ning ka meie peame sellega kohanema." Üheks olulisemaks lubaduseks, mis mõjutab valimistulemusi ning ilmselt saab ka ellu viidud, on pensionitõus.

Pilt: Scanpix

Politoloog valimistest: kes ei luba pensionit tõsta, kaotab valimised automaatselt

Sandra Lepik

"Kõige jaburam on kogu EKRE poliitika ehk vastutustundetu propaganda. See on süüdimatu ja küüniline, nad võimendavad üle probleeme, mis ei ole probleemid," analüüsis erinevaid valimislubadusi politoloog Rein Ruutsoo. Ta lisas, et Isamaa täieliku maksurahu lubadus pole ka õige samm. "Tahes-tahtmata muutub maailm meie ümber ning ka meie peame sellega kohanema." Üheks olulisemaks lubaduseks, mis mõjutab valimistulemusi ning ilmselt saab ka ellu viidud, on pensionitõus.

Praeguseks hetkeks on kõik erakonnad esitanud oma valimisprogrammid ning asunud nende kallal tööle.

Üldiselt jaotas Ruutsoo parteid kahte leeri. Esimeses on EKRE, Elurikkuse Erakond ja Vaba Isamaaline Kodanik, nimetades neid nišiparteiks. "Kõige jaburam on kogu EKRE poliitika ehk vastutustundetu propaganda. See on süüdimatu ja küüniline, nad võimendavad üle probleeme, mis ei ole probleemid."

Ülejäänud erakonnad kuuluvad teise leeri, kes kõik esindavad teatuid inimgruppe, kellel igaühel on täita oma kindel eesmärk ja roll. "Nad rajavad sisulist poliitikat, otsivad vastuseid probleemidele."

Hariduse valdkonnas lubasid osad erakonnad viia õpetajate keskmise palga kuni 2000 euroni. Ruutsoo sõnul on majandus jahtumas ehk palgad ei kasva Eestis järgnevatel aastatel. "Õpetajate vähenemine on Eesti ühiskonna üks pudelikaelasid ning see on hea, et sellele pööratakse tähelepanu," ütles Ruutsoo. "See on hea soov, aga ma ei näe selleks majanduslikku võimalust selles ulatuses," ei uskunud Ruutsoo idee võimekusse.

Eesti keel selgeks ka venelastele

Osad erakonnad lubasid Eesti haridussüsteemi üle viia eestikeelsele õppele või vähemalt parandada juba lasteaiast saadik eesti keele õppe võimalust. "Kuna meil on demokraatlik riik, peame võimaldama vene keelt kõnelevatele lastele eesti keel selgeks saada."

"Poolteist põlvkonda on käinud kõik venelased eesti koolis ning nad ei oska ikka eesti keelt," rääkis Ruutsoo, et see on ennekuulmatu probleem. Juba lasteaiast alates tuleks võimaldada lastele võimalikult hea eesti keele õpe, kust hiljem tuleks nad üle viia eestikeelsesse kooli. "Eestis on igasuguseid inimesi, aga praeguseks on juba suur hulk neid, kes on aru saanud, et Eesti riik ei kao kuskile."

"See on väga hea ainuvõimalik mõte," kinnitas Ruutsoo, et selline integratsioon on äärmiselt oluline riigi arenguks. "Tuleb võimendada eesti keele põhist haridust, et me ei kaotaks neid Venemaale.

Ruutsoo kritiseeris siseminister Katri Raiki mõtet anda kõikidele halli passi omanikele Eesti kodakondsus. "Kodakondsuse jagamine nendele, kes ei salli Eestit, Eesti kultuuri ja keelt, on absurd," rõhutas Ruutsoo. "Kodakondsus peab olema püsiv ja kindel poliitika," lisas Ruutsoo, et riik peab omalt poolt tõhustama keeleõpet, mille jaoks olekski varajane keeleline integratsioon vajalik.

Huviringid lastele tasuta

Valimisprogrammidest kerkisid esile lubadused, mis lubavad tasuta lasteaiakohta ning vähemalt ühte huviringi. Ruutsoo hinnangul peaksid kõik huviringid lastele olema tasuta. "Selle raha, mis läheb politseisse vandaalitsevate laste ja noorukite tõttu, saaks panustada hoopis huviringide peale."

Siin saaksid appi tulla koolid, kes pakuksid mitteametlikku stipendiumi süsteemi. "Need, kellel ei ole huviringideks raha, neid aitaks koolt omalt poolt," selgitas Ruutsoo. "Paratamatult meil on klassiühiskond, ühtlasi Euroopas üks sügavamaid ning viimasel ajal on see ainult kasvamas."

Mitmed erakonnad lubasid alandada aktsiisimakse. Aktsiisi langetades hakkaksid hinnad konkureerima teiste riikidega, mis pole lahenduseks. "Tegelikult see nii kui nii ei mõjuta alkoholi tarbimist, vaid lihtsalt tõstab hindasid," tõi Ruutsoo näiteks, et liiter piima ja odavama pudeliveini hinna vahel ei ole enam suur.

Isamaa lubadus täielikule maksurahule ei ole perspektiivikas. "See tekitaks ühiskonnas kindlust ja stabiilsust, aga tahes-tahtmata muutub maailm meie ümber ning ka meie peame sellega kohanema," rääkis Ruutsoo, et muutma peaks täpselt nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Samuti muutuvad inimeste eelistused, hoiakud ja uskumused.

Võidab see, kes lubab pensionitõusu

Pensionite puhul lubati peamiselt kas pensioni tõusu või see vabastada tulu- ja sotsiaalmaksust. Ruutsoo tõdes, et pension on väike ning see on tõsine probleem. "Sellel lasub kõige suurem valijate rõhk ehk see, kes ei lubanud pensionit tõsta, kaotab valimised automaatselt."

Ka välistööjõuga jagunesid erakonnad kahte leeri: need kes pooldavad kvalifitseeritud tööjõu sissetoomist õigeks ja mitte. "See on meie vana okupatsiooni trauma, kuid tööjõu sissetoomine on täiesti vältimatu, ainult ja ainult andke takka," ütles Ruutsoo.

Võõrtööjõu sissetoomine arendab majandust

Piirangute seadmine võõrtööjõu sissetoomisele oleks Eesti arengule piduriks. "Kui me ei too tööjõudu sisse, siis jääme nii vaeseks, et me laseme ise ka siit varsti jalga," selgitas Ruutsoo, et kvalifitseeritud tööjõu immigratsioon on Eesti arengu võtmeküsimuseks.

Lisaks keelelisele integratsiooni arengule ja välistööjõu immigratsioonile peab Ruutsoo oluliseks veel soolist tasakaalu ühiskonnas. Naised peaksid saama samad võimalused kui meestel. "Naised toovad pehmema, solidaarsema ning lõimuvama poliitika," arutles Ruutsoo, et läbi naiste muutub ka ühiskond sallivamaks. "See on meie edu küsimus."

Laadimine...Laadimine...