Politsei käib pidevalt koolides narkohaarangul

Lastehaigla psühhiaatriaosakond kinnitab, et lastest narkomaanide hulk vaid kasvab.

Politsei käib pidevalt koolides narkohaarangul

Ivo Karlep

Lastehaigla psühhiaatriaosakond kinnitab, et lastest narkomaanide hulk vaid kasvab.

Põhja Prefektuuri narkokuritegude talituse juhtivuurija Margo Kivila kinnitas, et politseinikud käivad sageli koolides kontrollkäikudel. „Politseikoertega on politsei käinud sel aastal juba enam kui 50s Tallinna ja Harjumaa koolis,“ rääkis Kivila. „Enamjaolt kutsub politseinikud  kontrollkäigule kool, kes leiab, et mõnes klassis võidakse müüa ja tarvitada narkootikume. On äärmiselt vajalik, et jõuaksime probleemi jälile vara, kui saame veel suuremaid kahjusid ennetada. Tuleb tunnustada just neid koole, kes ei peida pead liiva alla. Narkoprobleem ei ole heade või halbade koolide probleem. Meil on hea meel, et koolid on selles osas politseiga ühel seisukohal.“

Politseitöötajad käivad koolides ka meelemürkidest ja nende laastavast mõjust rääkimas. Korraldatakse eraldi õppepäevi nii lastele kui nende vanematele ning õpetajatele

Nõrgem tervis ja kallis ravi

Tallinna lastehaigla psühhiaatriaosakond, kuhu alaealised sõltlased esmasele võõrutusravile suunatakse kinnitab, et lastest narkomaanide hulk vaid kasvab. Lastehaigla võõrutusravi õde Inge Presmanni arvates tuleks noored inimesed juba enne sõltuvuse tekkimist õigele rajale tagasi juhatada. „Me näeme iga päev, et probleemid algavad tegelikult mõranenud peredest ja laste omapead jätmisest,“ nentis Presmann. „Enamasti langevad diilerite võrku vanematega tihedama sideme kaotanud lapsed, kellel hakkavad ka koolis pahandused tekkima. Palju lihtsam oleks kõigi jaoks, kui vanemad jälgiksid,  millega nende lapsed tegelevad, et niiviisi hoida ära sõltlaseks kujunemine. Haiglas võõrutusravi tegemine on ju märksa vaevalisem. Peab arvestama ka sellega, et narkomaanide tervis on nõrk ning nad on väga vastuvõtlikud kõigile teistele haigustele, mis omakorda võivad saada saatuslikuks.“

Tuntud fentanüülisurmad

Nii Presmaan kui  kui politsei kinnitavad, et kõige levinum uimasti noorte seas on kanep. Aga tarbitakse muudki – amfetamiini, ecstasyt, GHBd ja mõnel juhul süstitakse ka fentanüüli. Just viimane on kõige sagedasem üledooside ja neist tingitud surmade põhjustaja.  „Sageli arvavad noored, et väike uimasti proovimine ei tee midagi,“ rääkis Presmann. „Kui see jääbki ühekordseks, siis võibolla ongi nii, aga elu näitab, et esimesele proovimisele järgneb teine,  kolmas ja neljas, kuni ollaksegi sõltuvuses,“ selgitas Presmann oma kogemuste põhjal. „Need lood, mida me iga päev lastehaiglas näeme, on kurvad sõltuvuse lood. Mõnuainest on väga raske loobuda, targem on esimesest proovimisest hoiduda.“

Viimasel ajal on politsei eriti terava jälgimise alla võetud tänavakauplejad. Selleks loodi Põhja prefektuuris aasta tagasi eraldi tänavarühm. „Alaealistega töötab eraldi tiim, kelle ülesandeks on just tegeleda nende noortega, kes tarbivad või vahendavad narkootilisi aineid,“ selgitas Põhja politseiprefektuuri narkokuritegude talituse juht Kaido Kõplas.

 

Laadimine...Laadimine...