POLITSEI: lähisuhtevägivallaga seotud juhtumitest antakse rohkem teada

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder ütles, et vägivalla all kannatavaid inimesi leidub kahjuks igas linnaosas ning peresid, kus teineteist väärkoheldakse, elab nii uhketes eramutes kui ka magalarajoonides.

Pilt: Rene Suurkaev
Pere Politsei

POLITSEI: lähisuhtevägivallaga seotud juhtumitest antakse rohkem teada

Jaanika Valk

"Viimastel aastatel on lähisuhtevägivallast teada andmine kasvanud, sest sellest räägitakse palju ja inimesed on üha teadlikumad," tõi Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder välja ühe võimaliku juhtumite arvukuse suurenemise põhjuse. 

"Naabrid ja lähedased märkavad, kui neile tuttavate inimestega on midagi valesti. Samuti helistatakse, kui kuuldakse naaberkorterist kisa ja karjumist," sõnas Põder.

Lähisuhtevägivallaga seonduvate väljakutsete arv tõusis võrreldes eelmise aastaga Tallinnas 9%. Kui 2019. aastal oli kutseid 1578, siis tänavu 1727.

Lähisuhtevägivald ei küsi aadressi ega palganumbrit. "Vägivalla all kannatavaid inimesi leidub kahjuks igas linnaosas ning peresid, kus teineteist väärkoheldakse, elab nii uhketes eramutes kui ka magalarajoonides," tõdes Põder.

Politsei julgustab kõiki lähisuhtevägivalda märkama ja sekkuma. Lähisuhtevägivald ei ole peresisene asi ning ohvrite jaoks on igal juhul abi olemas.

Lasnamäe linnaosa paistab silma suurimate väljakutsete arvuga

"Nii möödunud aasta esimese kuue kuu andmetele tuginedes kui ka tänavu on suurim väljakutsete arv Tallinnas Lasnamäe linnaosas," sõnas Põder. "Mullu oli see esimesel poolaastal 2682 ning tänavu 3004. See on tingitud linnaosas elavate inimeste arvukusest."

Teisel kohal on väljakutsete arvu poolest Kesklinn, kus on sel aastal olnud 2301 väljakutset. Eelmisel aastal oli samal ajal see arv 2386.

Lasnamäe väljakutsete rohkus on korrakaitsebüroo juhi sõnul tingitud inimeste arvukusest. Ka Tallinna kesklinna ja vanalinna külastavad rohkelt nii kohalikud kui ka turistid. Kõige vähem on väljakutseid Pirita linnaosas, mis on rahvaarvult Tallinna kõige väiksem linnaosa.

Avaliku korra rikkumine on sagenenud

Kõige sagedamini teatatakse politseile avaliku korra rikkumisest, milleks on enamasti joobes isikust teatamine. Tänavu teatati avaliku korra rikkumisest 30% rohkem kui mullu samal ajal. Samuti on palju väljakutseid, mis seonduvad vägivallaga, nende seas lähisuhtevägivald ja kaklused-peksmised.

Ka liikluses toimuvast teavitatakse palju – poolaastas saab politsei ligikaudu 1250 väljakutset liikluses toimuva osas. "Avaliku korra rikkumisi on alati rohkem siis, kui tänavatel liigub palju inimesi. Eriolukorrale järgnes kohe suvi, mis tähendab, et paljud inimesed veedavad avalikus ruumis aega," ütles Põder.

Eriolukorra ajal olid politseil mõneti teistsugused väljakutsed. Näiteks reageeriti palju kodanike teadetele eriolukorra reeglite rikkujate kohta.

Vargusi toimub kõige rohkem kesklinna piirkonnas

Suurim varguste arv oli nii mullu kui ka tänavu Kesklinna linnaosas, kus varastati mullu esimesel poolaastal 880 korral ja tänavu 689 korral. Enim pandi toime süstemaatilisi vargusi, näiteks poevargused, millele järgnesid mobiiltelefonide ja jalgrataste vargused. Rattavarguseid pannakse palju toime just suvisel ajal.

Endiselt on kahjuks aktuaalsed ka vargused eluruumidest ja sõidukitest. Enamasti on põhjuseks autos nähtavale kohale jäetud isiklikud ning hinnalised esemed. Eluruumide puhul lukustamata uksed või kodust lahkudes avatuks jäetud aknad.

Kõige rohkem varastatakse jalgrattaid Kesklinna linnaosas ja Põhja-Tallinnas, aga ka Kristiine, Lasnamäe ja Mustamäe elanikud on oma jalgratastest ilma jäänud. Politsei sõnul pannakse rattavargusi toime seal, kus on selle jaoks kõige soodsamad tingimused – kas on ratas lukustamata või silmade alt eemal. Trepikoda pole ratta hoidmiseks hea koht, sest lisaks vargusohule ummistavad rattad läbikäiguteid ja ohustavad inimesi, kui näiteks tulekahju pärast on vaja kiirelt evakueeruda.

Liikluses domineerib kiiruse ületamine

Liikluspildis on suurimaks probleemiks kiiruse ületamine. Tänavu on Tallinnas toime pandud 8736 liiklussüütegu, mis on seotud lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega. Mullu samal ajal oli neid 10 652. Erinevuse toob sisse vahepeal kehtinud eriolukord, mil inimesed liikusid ringi oluliselt vähemal määral kui tavapäraselt.

Kiiruseületamistele järgneb rikkumiste arvu poolest keelava fooritulega ristmiku ületamine sõidukijuhi poolt. "Palju muret tekitab ka joobes juhtimine," ütles Põder. Joobes juhtimisega seotud süütegusid pandi toime 481 korda. Liiklusväärtegusid oli tänavu esimesel poolaastal 17302, liikluskuritegusid 480.

Kõige rohkem narkokuritegusid pandi toime Kesklinnas ja Lasnamäel, ent puutumata pole jäänud ükski linnaosa. Arvuliselt oli neid kõige vähem Nõmmel, mida saab politsei sõnul siduda samuti rahvaarvuga.

"Üldiselt on politseil rohkem tööd ikkagi nendes piirkondades, kus viibib või elab rohkem inimesi," ütles Põder. Samas on oluline faktor ka füüsiline keskkond. "Kui õuevalgustus on puudulik või olematu, aed puudub, hoov on hooldamata ja maja räämas, siis on see vandaalide või varaste jaoks ahvatlevam kui mõni paremini hoitud elukoht," pani Põder inimestele südamele, et iga inimene saab oma turvalisuse tagamiseks ja vara hoidmiseks ise palju ära teha. "Liikluses tuleb arvestada teistega ning alati ei pea oma eesõigust taga ajama." 

Laadimine...Laadimine...