Politsei: netisolvamise ja -laimamise ohvril on õigus pöörduda kohtusse

Politsei- ja piirivalveameti veebikonstaabli Maarja Punaki sõnul saavad veebikonstaablid iga nädal mitu teadet tolerantsuse tõttu rassistide ahistamise ohvriks sattunud inimestelt, kuid enamasti pole tegemist süüteoga.

Pilt: Scanpix

Politsei: netisolvamise ja -laimamise ohvril on õigus pöörduda kohtusse

Politsei- ja piirivalveameti veebikonstaabli Maarja Punaki sõnul saavad veebikonstaablid iga nädal mitu teadet tolerantsuse tõttu rassistide ahistamise ohvriks sattunud inimestelt, kuid enamasti pole tegemist süüteoga.

Osa rassistlikke ahistajaid kuuletub politsei korralekutsumisele, ent mõned peavad solvangute kirjutamist sõnavabaduseks, ütles Punak, vahendas BNS Postimeest.

Veebikonstaabli sõnul pole vaadete pärast solvajaid väga palju, sest paljude kaebuste puhul korduvad samad nimed. "Pigem on ahistajateks väike grupp inimesi, kes aktiivselt otsivad konflikti, mõnitavad ja halvustavad inimesi, kes on nendega eriarvamusel. Kuigi selline käitumine on kahtlemata ebaviisakas ja riivab inimeste turvatunnet, ei ole enamasti siiski tegemist süüteoga," rääkis ta.

Enamasti on tegu solvangute ja ebasündsate postitustega, kuid on ka kommentaare, kus soovitakse halba. Selliseid juhtumeid, kus sotsiaalmeedias tehtud postitusele järgneks ka mingi ohtlik või häiriv tegu füüsilises maailmas, ei ole Punaki praktikas ette tulnud.

"Politsei  on selliste juhtumite korral võtnud solvajatega ühendust ja kutsunud neid korrale. On neid, kellele ka kiire vestlus mõjub distsiplineerivalt ja inimene saab aru, et on eksinud. Siiski on päris palju ka neid, kes peavad sellist käitumist oma õiguseks seisukohti väljendada, ning võib eeldada, et nad pigem oma käitumist ei korrigeeri," rääkis veebikonstaabel.

Politseiniku sõnul ei saa seaduse mõttes pidada ähvarduseks üldsõnalist pahameele avaldust, isegi kui see sisaldab viiteid, mis võivad lugeja turvatunnet riivata. "Karistusseadustiku kohaselt eeldab ähvardamise koosseis seda, et ähvardamine on suunatud konkreetsele inimesele ning inimene ise tunneb ennast reaalselt ohustatuna ja tal on põhjust arvata, et ähvardus võidakse täide viia. Siiski soovitame ohu tajumisel igal juhul pöörduda politsei poole, et saaksime olukorrast teada ka juhul, kui menetlust ei alustata," sõnas Punak.

Ta toonitas, et solvamise või laimamise korral on inimesel õigus pöörduda kohtusse. "Mõistlik on sellisel juhul eelnevalt koguda kokku kuvatõmmised solvavatest postitustest, netivestlustest ja ahistajate kontodest, et teisel osapoolel ei oleks võimalik olulist tõendusmaterjali kustutada. Alati aitab ka nii öelda füüsiline tõke ehk solvajate blokeerimine," lausus veebikonstaabel.

Kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepa sõnul pole äärmuslus Eestis seni julgeolekuoht. "Rassistlikud küberkiusajad on Eestis pigem üksikisikud ja kaitsepolitsei pole täheldanud nende äärmuslikku organiseerumist," ütles Puusepp. "Küberkiusamine on kahtlemata häiriv ja võib olla ka päris nõme. Nõmedus ja pahatahtlikkus ei ole aga automaatselt ei kuritegu ega äärmuslus, mis ohustaks põhiseaduslikku korda."

"Tänaseni saame kinnitada, et Eestis äärmuslus riigi põhiseaduslikku korda otseselt ei ohusta ja töötame selle nimel edasi, et see nii ka jääks. See tähendab, et kogume teavet ja kasutame teisi seaduslikke võimalusi julgeoleku tagamiseks, ennetades ja tõkestades ohtude realiseerumist," lisas ta.

Laadimine...Laadimine...