Politseikoera ründamine on kui ametniku ründamine

Teenistuskoera vastane rünne on paljudes riikides võrdsustatud ametniku ründamisega. Eestis vastav kohtupraktika ja õigusselgus seni puudub, kuna selliseid juhtumeid on olnud väga vähe.

Pilt: Arno Mikkor
Eesti

Politseikoera ründamine on kui ametniku ründamine

Juuli Nemvalts

Teenistuskoera vastane rünne on paljudes riikides võrdsustatud ametniku ründamisega. Eestis vastav kohtupraktika ja õigusselgus seni puudub, kuna selliseid juhtumeid on olnud väga vähe.

23. aprillil Sisekaitseakadeemias toimunud kevadisel teenistuskoerte ümarlaua kohtumisel selgitas Tallinna Vangla spetsialist Jaana Aduson, mida toob endaga kaasa, kui kurjategija teenistuskoera ründab ja millist õiguskaitset pakub seadus teenistuskoertele. Paljudes riikides võrdsustatakse teenistuskoera ründamine ametniku ründega, meil Eestis vastav õiguspraktika puudub, sest selliseid juhtumeid on harva, vahe.

Veel räägiti teenistuskoerte pensionile jäämise põhimõtetest ja koerajuhtide kutse väljatöötamise vajalikkust. "Ühine seisukoht oli, et pensionile jäämine tuleb siduda teenistuskoera vanuse, tervisliku seisukorra, töömotivatsiooni atesteerimiste tulemustega. Tehes vajadusel koerale veterinaarse läbivaatuse ja uue teenistuskoera kutsika võtmisega. Samuti pooldati pensionile mineva teenistuskoera toidu ja ravimite kompenseerimist vastavalt ametkonna võimalustele," selgitas Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskuse juht Jüri Pajusoo.

Lõpetuseks tõstatati ka koerajuhtide majutamise vilets olukord Murastes ja selle paremaks muutmise võimalused koostöös ametkondadega.

Ümarlaua eesmärgiks oli ühtsete seisukohtade kujundamine, kuna teenistuskoeri kasutavad ametkonnad on küllaltki erinevad, nii koerajuhtide arvult kui ka teenistuskoerte teenistusülesannete poolest.

Laadimine...Laadimine...