POLITSEIUURIJA: Nii mõnedki koolilõpetajad kipuvad suve hakul prostituudiks

"Kohe-kohe lõpeb koolides õppetöö, see on meile kõige hullem periood – noortel tekib palju vaba aega ning selle sisustamiseks on vaja raha. Muu hulgas hakatakse otsima võimalusi teenida raha ka prostitutsiooni abil," ütles Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhtivuurija Ardo Ranne.

Pilt: Pixabay

POLITSEIUURIJA: Nii mõnedki koolilõpetajad kipuvad suve hakul prostituudiks (5)

Meelis Piller

"Kohe-kohe lõpeb koolides õppetöö, see on meile kõige hullem periood – noortel tekib palju vaba aega ning selle sisustamiseks on vaja raha. Muu hulgas hakatakse otsima võimalusi teenida raha ka prostitutsiooni abil," ütles Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhtivuurija Ardo Ranne.

Eri uuringute põhjal hakatakse Euroopas prostitutsiooniga tegelema väidetavalt 16-24-aastaselt, Ameerikas koguni 14. eluaasta kandis. Ehk siis igatahes alustatakse väga noorelt. Eestis on abiorganisatsioonide andmetel prostituudi keskmine vanus väidetavalt 34-36 eluaastat ning üldjuhul alustatakse täisealisena.  Nooremapoolsete prostituutide puudumist püüavad kurjategijad täita välismaalt ja mujalt meile toodavate prostituutidega.

Kohe lõpeb keskkoolides ja gümnaasiumites õppetöö ning nagu tunnistab 15 aastat inimkaubanduse ja prostitutsioonikuritegudega võidelnud Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhtivuurija Ardo Ranne, on see nende töötajatele kõige raskem aeg. "Noortel tekib palju vaba aega ning selle sisustamiseks on vaja raha. Muuhulgas hakatakse otsima võimalusi teenida raha ka prostitutsiooni abil."

"Sõbrad" aitavad

Noortel on raha vaja – kes tahab kontserdile minna, kes ilusti riides käia, kes lihtsalt lõbusalt aega veeta. "Ei mõelda prostitutsiooniga kaasnevatele riskidele," lausus Ranne. "See võib tunduda kerge teenistusena, aga tegelikult on asi sellest väga kaugel. Nooremate prostituutide puhul on alati vaja kontrollida, kas neiu on selle otsuse teinud ise või on teda keegi sinna kuidagi pettusega või mingil muul moel meelitanud, või veelgi hullem, sundinud."

Politseil tuleb just nüüd jälgida, et ei tekiks juurde noori inimesi, kes proovivad prostitutsiooniga algust teha, et niiviisi ajutiselt oma rahapuudust leevendada. "Kui neid noori tekib, siis peame neile selgeks tegema, et see ei pruugi olla elus õige valik. Ka peame välja selgitama need seltsimehed, kes neilt juba teenuseid ostnud on, sest kuna tegemist on alaealistega, on seksiost kuritegu," nentis Ranne.

Sageli tuleb ette, et sõbrad või lähedased aitavad prostitutsioonile kaasa. "Nad üritavad tüdruku ära meelitada jutuga, et kui seks meeldib, siis miks sellega ei võiks raha teenida," mainis Ranne.

Alaealise puhul pole vahet, kas tegemist on sunniga või mitte, sel puhul kvalifitseerub kupeldamine ja kaasaaitamine igal juhul inimkaubanduseks.

Kupeldamine toimub üldjuhul bordellis. Bordellina on käsitletav iga ruum või piiratud ala, kus kõrvaline isik vahendab kahe või enama isiku prostitutsiooniga tegelemist või aitab kahe või enama isiku prostitutsiooniga tegelemisele kaasa. Prostitutsioonile  kaasaaitamine on aga laiem tegevus. Näiteks saunade administraatorid, taksojuhid, hotellide portjeed, kes aitavad kliendil leida vastava teenuse pakkuja.

"Üsna tavapärane skeem on ka see, et endine elukaaslane, kellega ollakse näiteks tülis, paneb üles pildi ja numbri mingile vastavale veebisaidile. Ja siis naisel ühel hetkel telefon heliseb ja keegi ütleb, et temaga soovitakse tasu eest seksida," rääkis justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Anu Leps. See on aga tegelikult juba identiteedivarguse valdkond.

Sotsiaalministeeriumi ohvriabi poliitika juht Kristiina Luht ütles, et on olemas ka selline kuriteo skeem, kus noormees hakkab kõigepealt kallimaks ja siis alustab neiu mõjutamist. "Neiul tekib tunne, et ta peab nüüd oma armsamat aitama, sest ta perel on raske," rääkis Luht. "Öeldakse, et seda tuleb teha vaid üks kord. Aga siis tuleb veel üks kord ja veel ja lõpuks oled sa selles rämpsus nii sees, et ei rabele sealt välja enam."

Luhti sõnul on olnud juhtumeid, kus prostitutsioonile mõjutatud inimest filmitakse teenuse osutamise ajal ning sellega tekib väljapressimise võimalus.

Leps lausus, et paljud naised näevad väljapääsu prostitutsioonist selles, et hakkavad hoopis ise kupeldajaks. Psühholoogiliselt toimub inimese tükkhaaval lammutamine – kõigepealt on ta hea tantsija, siis on nõus riideid ka ära võtma jne. Inimest painutatakse, et ta harjuks sellega, millele ta alguses oleks öelnud "ei". Ja nii on ka raskem naasta tavapärasesse ühiskonda.

Luht nentis, et väga pikalt prostitutsiooniga tegelenud inimestel tekkivad sügavad isiksuse muutused, ning paljudel on need muutused pöördumatud: "Läbi on nii vaimne kui füüsiline tervis – see on suur häving."

Eluliini ekspert Eda Mölder ütles, et liigagi tihti tuleb ette juhtumeid, kus prostitutsioonist väljunud inimene ei olegi enam võimeline ühiskonda tagasi pöörduma, vaid peab oma edaspidise elu veetma hooldekodus.

Raha, mis prostitutsiooniga teenitakse, kulutatakse reeglina kohe ära, seda ei suudeta hoida ega koguda. "Prostituudid peavad seda vastikuks," tõdes Luht. "Seal ei ole seda tunnet, et kogun raha ja ostan endale maja." Ranne täpsustas, et raha saab kohe otsa seepärast, et prostitutsiooniga teenitaksegi tegelikult väga vähe.

Kuritegu või mitte?

Rahasumma suurus võib olla väga illusoorne. Mölder meenutas juhtumit, kus suurena tundunud summast, mis prostitutsiooniga teeniti, jäid pärast kulude ja kohustuste mahaarvamist järgi hoopis võlad.

Luhti sõnul annavad inimesed prostitutsiooniga teenitud raha vahel piltlikult öeldes eksmehe uue naise laste koolitamiseks.

Ise enda keha müümine ei ole Eestis mingil viisil keelatud, kui sa teed seda täiesti omal käel, enda pinnal ja võtad selle eest tasu. "Seks ei ole keelatud ja raha võtmine selle eest ka mitte," täpsustas Ranne. "Kui kaks inimest omavahel kokku saavad ja selliselt majandavad, siis on see eetika ja moraali küsimus ning neid asju püütakse karistusõiguses võimalikult vähe reguleerida."

Küll aga on keelatud igasugune kaasaaitamine ja kupeldamine, rääkimata siis kõikvõimalikest sunniviisil tegevustest, mis kvalifitseeruvad inimkaubanduseks, ning seksi ost alaealiselt. "Alaealine ennast müües kuritegu toime ei pane, aga see, kes ostab, paneb toime kuriteo."

"Enda keha müümine viib noored seotusele kuritegevusega, kuna isikud, kes neile on klientideks, ei ole nendega üheealised ja tegelevad sellega, mis ei ole meie ühiskonnas aktsepteeritud, " lisas Leps.

Kas enne oli sõltuvus või vastupidi?

Mölderi sõnul võib inimene jõuda prostitutsioonini mitut teed pidi. "Kõige arusaadavam tee on narkomaania, sõltuvus," nentis ta.
Luht täpsustas, et sõltuvuse puhul pole alati selge, kumb oli enne. "Sõltuvus võis kujuneda prostituudina tegutsedes nö eneseabi meetodina. Võtad amfetamiini, et öö läbi ergas olla; et hiljem üldse magada saaks, selleks hakkad unerohtu võtma, lisandub veel alkohol…"

"Toimida, aga mitte ise olla kohal," selgitas Leps, kuidas prostituudid töötavad. Luht lisas, et nii tekib lõpuks isiksuse lõhestumine. "Minu keha ei ole nagu mina, nad vaatavad ennast otsekui kõrvalt."

Teine valdkond on inimkaubandus, kus siis sõna otseses mõttes värvatakse, räägitakse auku pähe, pakutakse eeliseid ja sealt tulevad mängu haavatavused.

Luht rääkis, et tänapäeval otsitakse näiteks Twitteri või Facebooki hastagide kaudu märksõnu nagu "I’m lonely" või "he left me" jm sarnaseid, mis viitavad inimese haavatavusele.

Kõige kaugemad juured sellistel puhkudel peituvad perevägivallas. Kõik saab alguse, kui nt lapse suhtes on kasutatud perevägivalda. "Meil on aasta jooksul kusagil 300 klienti, kes on prostitutsiooni kaasatud," rääkis Mölder. "Kui Eluliini juurde jõuab naine, kes on olnud prostitutsioonis 10-20 aastat, siis peaaegu alati on alguse juures, selles, kuidas ta on sattunud prostitutsiooni, inimkaubanduse tunnused. Me ei ole kohanud nende seas ühtegi naist, kes on teinud teadliku karjäärivaliku hakata prostituudiks."

Üks stiimul prostitutsiooni sisenemiseks on Mölderi sõnul ka lähedase inimese kaotus. Kaob elatusallikas abikaasa näol, kaob suhe olulise inimesega. "Inimesed, kel on väga nõrk psüühika, satuvad sageli prostitutsiooni," lisas ta.

Ranne selgitas, et praegu otseselt kedagi prostituudiks hakkama ei sunnita. Kuigi sundimisviise on erinevaid ja päris sada protsenti ei saa öelda, et keegi seda kunagi enam ei tee. "Aga üldjuhul puudub selliseks sundimiseks reaalne vajadus, neid leidub ikka, kes teevad elus valesid valikuid, sinna ei saa midagi parata."

Eesti on Ranne kinnitusel üks väheseid riike maailmas, kus prostitutsioon ei ole seotud organiseeritud kuritegevusega. Mujal peetakse prostitutsiooniga seonduvat kuritegevust üheks olulisemaks organiseeritud kuritegevuse rahastamise allikaks, kuid  Eestis on politsei selle allika sisuliselt välja juurinud.

"Üritatakse küll, aga riik siiski suudab seda olukorda kontrollida tõhusalt. Meil ei ole ühtegi põhjust häbenemiseks."

Kupeldamise, prostitutsioonile kaasaaitamise ja seksuaalse ekspluateerimisega seonduvate kriminaalasjade arv kõigub Eestis 10-20 vahel. "Kui menetlust alustame, siis tegelikult juba teame, et seal on tõsi taga ehk siis tühja me ei alusta. Kui on kümme tükki alustatud, siis kümme leiab ka lahenduse," ütles ta.

Tänavaprostituute peaaegu pole

Üks kriminaalasi võib sisaldada aga palju eri episoode ja eri aadresse ning korraga võib kohtu alla minna näiteks 20 inimest. "Me oleme praegu pigem orienteeritud sellele, et neid isikuid sellest valdkonnast välja aidata ja suunata muuhulgas Eluliini ja muude abiorganisatsioonide juurde," selgitas Ranne. Ta tõi näiteks, et kui politsei kontrollib mõnda kohta ja tuvastab, et tegutseb täiesti iseseisev prostituut, mingit kuritegu ei ole, aga naise jutust on üheselt aru saada, et ta tegelikult vajaks abi, siis politsei seda alati ka pakub. "Siin võib tekkida kellelgi küsimus, et ega politsei ei ole ju sotsiaalametkond, aga tegelikult ikka on," ütles Ranne. "Kui me näeme, et on vaja aidata, siis me aitame."

"Prostitutsiooni kaasatud naiste arv näitab ühiskonna tervist. Me vaikselt terveneme," kinnitas Mölder.

Tänavaprostitutsiooni Eestis enam peaaegu ei ole. "Sõle tänava müüt on üldjoontes läbi," lausus Ranne. "Seal käisid kaks-kolm-neli prostituuti, kokku see arv, kes sinna üldse sattusid aasta jooksul, oli võib-olla 30 ringis, aga need on kõik siis nii-öelda selle hierarhia juba kogu ulatuses läbi käinud ja jõudnud viimasele astmele."

Praegu tähendab tänavaprostitutsioon Eestis tegutsemist ööklubides ja baarides. "Sel puhul tarbitakse harilikult üle mõistuse alkoholi ja lõpptulemusena tervis kannatab juba selle all," rääkis Ranne. "Terviseriskid on erinevad – kõikvõimalikud suguhaigused ja nakkushaigused, B-hepatiit, mis võib tappa oluliselt kiiremini kui HIV."

Luhti sõnul on olemas veel selline "teenus", mida nimetatakse konsumatsiooniks. Silmatorkava välimusega naise ülesandeks on meelitada mehi rohkem jookide peale raha kulutama. Tegemist pole otseselt prostitutsiooniga, kuid baari omanik võib soodustada ehk siis kaasa aidata prostitutsioonile.

Parem on ka seis inimkaubandusega. Õnneks Eesti inimesed iga "põneva" tööpakkumise peale välismaale ei torma. "Kahtlus võib tekkida siis, kui keegi vahendab töökohta ning ütleb, et tööandjaga ei tohi otse suhelda," selgitas Ranne.

"See näitab, et ilmselt ei ole asi kõige puhtam. Kui näiteks Kreekas mingis hotellis on töökoht, siis miks ei või inimene ise selle esindajaga suhelda?" küsis Mölder.

Eesti noortel on väga hea keelteoskus ning neil pole keeruline tööandja kohta infot leida. Mölderi sõnul on olukord Eestis üsna hea. "Meie alustasime 2005. aastal prostitutsiooni kaasatud naiste nõustamisteenustega ja siis oli Eestis hinnanguliselt prostitutsiooni kaasatud naisi 10 000 ümber," meenutas Mölder. "Ja tegelikult oli ju väga keeruline aru saada, palju seda on, sest osa on Eestis, osa on võib-olla välismaal. Siis aasta-aastalt hakkasid need arvud langema – jõuti 5000, siis umbes 3000 peale, ja praegu me räägime, et Eesti elanikke on prostitutsioonis kusagil 700."

Eestist on saanud sihtriik

Eesti heaolu tase on aga tõusnud nii palju, et Mölderi sõnul oleme aastal 2019 inimkaubanduses hoopis prostituutide sihtmaa. See on oluline vahe. "Enne oli vaja teha kampaaniad, et Eesti inimesed ei satuks inimkaubanduse ohvriteks, nüüd on tarvis tegeleda inimkaubanduse nõudlusega Eesti sees. Me olime transiitriik, meilt liikusid läbi inimkaubanduse ohvrid," selgitas Mölder. "Näiteks vietnamlased tulid Venemaalt üle piiri ja liikusid Poola."

Nüüd aga eksporditakse Ukrainast peale ehitajate Eestisse ka noori prostituute. "Neid on jube lihtne hirmutada, nendele on lihtne rääkida, et meil on kõik politseinikud ära ostetud ja meil on kõik kontrolli all, te ei pea üldse millegi pärast muretsema," selgitas Ranne.

Välismaalt tulnuile räägitakse enamasti, et Eestis on prostitutsioon legaalselt lubatud, kuid need rääkijad kipuvad olema ise kupeldajad. Kupeldamine aga lubatud ei ole. Politsei on suhelnud sel aastal juba rohkem kui paarikümne välismaalasega ning nad kõik on olnud üllatunud, et neisse suhtutakse inimlikult ning suunatakse kohe abiosutajate juuurde.

Nõudluse vähendamisega Eestis Mölderi sõnul eriti veel tegeleda jõutud ei ole. Sama rõhutab ka Luht. "Põhiliselt on ohvriteks naised-lapsed, aga hulka satub ka mehi," mainis ta.

Ranne täpsustas, et prostitutsioon on Eestis sooneutraalne. Meesprostituute on 15% ringis, sealhulgas transsoolised.

Kust saada abi?

• MTÜ Eluliini keskused pakuvad juriidilist, psühholoogilist ja sotsiaalset nõustamist inimkaubanduse ohvritele ja prostituutidele. Registreerimine vastuvõtule telefonil 655  6140, www.eluliin.ee . Vastuvõtt esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kella 15-19, teisipäeval ja neljapäeval 12-16 Atolli keskuses Tallinnas Pärnu mnt 9A.

• MTÜ Eluliini keskused. Emotsionaalse toe telefon 655 8088 töötab kella 19-7. Telefon on inimestele, kes on emotsionaal-se kriisi seisundis, depressioonis, tunnevad sügavat muret kaotuse ja leina tõttu, tunnevad üksindust, kannatavad vägivalla all, kogevad mitmesuguseid suhte ja perekonnaprobleeme, sotsiaalseid raskusi või soovivad elust lahkuda.

• MTÜ Eluliini inimkaubanduse ohvrite varjupaigaga saab ühendust telefonil 551 5491.

• Sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse nõustamise infoliin 660 7320 annab tööpäevadel tasuta juriidilist ja sotsiaalset nõu ja aitab ohvreid.

5 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...