Postimees: Eestile koidab uduse jutu koalitsioonilepe

"Sellest võib kujuneda seisakuvalitsus, aga võib olla ka niiviisi, et poliitika hakkab kujunema vastavalt oludele. Kui olud muutuvad, tehakse teistsuguseid otsuseid," hindas Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika dotsent Tõnis Saarts.

Pilt: Scanpix

Postimees: Eestile koidab uduse jutu koalitsioonilepe (6)

Toimetaja: Sandra Lepik

"Sellest võib kujuneda seisakuvalitsus, aga võib olla ka niiviisi, et poliitika hakkab kujunema vastavalt oludele. Kui olud muutuvad, tehakse teistsuguseid otsuseid," hindas Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika dotsent Tõnis Saarts.

Koalitsiooniläbirääkimistelt tulevad "päike tõuseb idast"- stiilis kokkulepped viitavad ekspertide sõnul sellele, et kolmikliit võib sünni korral kaasa tuua Eesti viimaste aegade ühe üldsõnalisema koalitsioonileppe, vahendas BNS Postimeest. 

Valitsus hakkaks otsuseid langetama pigem jooksvalt, osa põliseid vaidlusteemasid võidakse aga sootuks kalevi alla lükata. Viiendat päeva Stenbocki majas kulgevatelt Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa koalitsiooniläbirääkimistelt pole avalikkuse jaoks seni kuigi palju sõelale jäänud, märkis Postimees. 

Välis- ja julgeolekupoliitika plokist sai valija teisipäeval kinnituse, et Eesti jääb Euroopa Liitu ja NATO-sse. Päev hiljem saavutati maaelu plokis konsensus toetada mesilasperesid ja põllumehi, ent sedagi üldsõnaliselt. "Kokkuleppeid, kuidas nende eesmärkideni jõuda, ei saavutatud ja polegi vaja saavutada. Need otsused arutatakse läbi ja võetakse vastu siis, kui on seda vaja teha," paljastas EKRE delegatsiooni kuulunud värske parlamendiliige Merry Aart.

Hariduse plokis arutas koalitsioon neljapäeval kaks tundi, kuidas teha Eestist Islandiga sarnanevat jalgpalliriiki. Reedesel poliitikute püstijalapressikonverentsil selgus aga tõsiasi, et ülikeerukas tervishoiu plokis polnud peamiseks otsuseks mitte haigekassa rahastust või haiglavõrgu tulevikku puudutav, vaid pisidetail, et EKRE-l ei õnnestunud läbi suruda abortide rahastamise lõpetamist.

Saartsi sõnul viitab läbirääkimistel seni toimunu, et partnerite vahel on päris palju erimeelsusi ja ühisosa, milles kokku leppida, on ujuv. "Ma arvan, et koalitsioonilepe tuleb veel udusem ja ümmargusem, kui oli 2016. aasta lepe. Märgid on, et ei julgeta selgeid sõnumeid mõningates küsimustes välja käia. Sajalehelist detailset programmdokumenti meil ilmselt oodata ei maksa," hindas Saarts.

Eesti on varem näinud nii ülidetailseid kui ka deklaratiivseid koalitsioonileppeid. Viimase eelis detailse ees on Saartsi sõnul, et see annab valitsusele paindlikkust ja ka mänguruumi osa keerulisi küsimusi väljaspool dokumente kokku leppida. Teisalt on sellises leppes vähe ennustatavust partnerite tulevase käitumise kohta. Samuti võib tulemuses kergesti pettuda ühe või teise erakonna põlisvalija. "Sellest võib kujuneda seisakuvalitsus, aga võib olla ka niiviisi, et poliitika hakkab kujunema vastavalt oludele, ad hoc-baasil: kui olud muutuvad, tehakse teistsuguseid otsuseid, ja raamid, milles toimetada on üsna laiad," hindas Saarts.

Mitme koalitsiooni loomise juures olnud endine Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ütles, et kolmikliit on seni välja tulnud väikekokkulepetega, mis on küll valitsuse tegevusplaani osad, aga mida tavaliselt koalitsiooniläbirääkimistel eraldi ei rõhutata. "See näitab seda, et erakondade juhtide taktika on oodata ja vaadata, mida avalik arvamus kogu selle koalitsiooni puhul teeb," ütles Kukk. "Kui algul näidata väikesi võite, siis sellega üritatakse üksteist sellesse koalitsiooni järjest enam sisse mässida, aga panna ka oma valijaskondi harjuma mõttega, et selline koalitsioon tuleb."

Jüri Ratas on kinnitanud, et keerulisemad plokid nagu rahastamine ja "punaseid jooni puudutav" on lükatud läbirääkimiste lõpufaasi. Kuke sõnul loob see soodsa pinnase, kus valitsusse minek on juba käeulatuses ja ükski osapool ei riski enam läbirääkimistest välja astuda, vaid on pigem nõus nõudmistes järele andma. "Lõpptulemus on üsna mittemidagiütlev koalitsioonileping ja mitte väga suured sisulised muutused poliitikas, küll aga väga suur muutus valitsuserakondade käitumismustrites," ütles Kukk.

EKRE kaitseministri kandidaat Leo Kunnas väitis, et "punaste joonte" küsimuses pole kaugeltki järele antud. "Tõenäoliselt järgmise nädala lõpus või ülejärgmise nädala alguses toimuvad need kõige raskemad asjad, millega on piike vaja murda," sõnas ta.

Kunnas läheb enda sõnul tuleva nädala lõpus riigikaitsealastele läbirääkimistele sooviga läbi arutada kõik 18 EKRE ettepaneku punkti, mille krooniks on kaitsekulude tõstmine. "Kui tahame kaitsekulutusi tõsta näiteks 2,4 või 2,5 protsendini, siis tuleb seda teha laenuraha arvel. See on väga tõsine küsimus, kas seda soostutakse tegema."

6 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...