Prantsuse lütseum panustab eesti keelele nõutust mitu korda rohkem

"Kõik ained on tähtsad, aga kui üldse on mingi aine, mis on  kõige tähtsam, siis on see kindlasti eesti keel,"  rääkis Prantsuse lütseumi direktor Peter Pedak. "Emakeel on kõige alus. Mõtleme ju ennekõike eesti keeles! "

Pilt: Albert Truuväärt
Haridus

Prantsuse lütseum panustab eesti keelele nõutust mitu korda rohkem

Toimetaja: Toomas Raag

"Kõik ained on tähtsad, aga kui üldse on mingi aine, mis on  kõige tähtsam, siis on see kindlasti eesti keel,"  rääkis Prantsuse lütseumi direktor Peter Pedak. "Emakeel on kõige alus. Mõtleme ju ennekõike eesti keeles! "

Tänavuste riigieksamite analüüs näitas, et eesti keele riigieksamil tõestas esikolmikusse jõudmisega oma eesti keele oskuse tipptaset Tallinna Prantsuse lütseum, kerkides mullusega võrreldes edetabelis veel koha võrra ülespoole. Kuigi kooli nime järgi võiks arvata, et esiplaanil on prantsuse keel. 

"Kõik ained on tähtsad, aga kui üldse on mingi aine, mis on  kõige tähtsam, siis on see kindlasti eesti keel, "  rääkis Prantsuse lütseumi direktor Peter Pedak. "Emakeel on kõige alus. Mõtleme ju ennekõike eesti keeles! "

Pedaku sõnul on stabiilse eksamiedu on toonud teadlik arusaam emakeeleõpetuse tähtsusest.

"Emakeele õpetust on meil gümnaasiumi osas nõutavast tunduvalt rohkem," ütles Pedak. "Kui kirjandust on riikliku õppekava järgi ette nähtud viis kursust, siis meil on kaksteist. See tähendab kahe tunni asemele neli tundi nädalas. Õpilased lihtsalt kirjutavad rohkem! Pikki tekste! Üldiselt kipub praegu sellisest võimalusest vajaka jääma. "  

Riigieksamid 2019 edetabel näitab ka, et Tallinna 32. Keskkool on mullusega võrreldes teinud koguni 18 kohalise tõusu ja kerkinud 26ndaks. Direktor Maarja Merigani sõnul on tulemus saavutatud tänu järjepidevusele, sest riiklikule õppekavale lisaks saab koolis õppida keeletaju soodustavaid õppesuundi nagu draamaõpetust ja multimeediat.

"Väga hea meel on tõdeda, et kooli igapäevane järjepidev töö on olnud tulemuslik, "  ütles Merigan. "Kool püüab luua keskkonna, mis toetab õpilast nii tema õppetöös kui ka tunnivälistes tegemistes. "

Lisaks multimeedia ja teatriõpetusele arendab humanitaaria õppesuund loovust ja kirjutamisoskust, nii näiteks teevad õpilased kaastööd koolilehe Objektiiv ja kooliraadiole. Kool korraldab filmipäevi ja õpilaste lühifilmide konkursse. Novembris võõrustas kool üleriigilist noorte etluskonkurssi "Koidulauliku valgel" , kus Lydia Koidula loome kõrval esitati Karl Martin Sinijärve tekste.

Koolides, kus eesti keelt õpetatakse teise  keelena, tegi mullusega võrreldes eesti keele riigieksami tulemustes märkimisväärse hüppe Eurogümnaasium, kerkides pingereas 15 koha võrra. 

"Meie kooli eripäraks on see, et  üheteistkümnendasse klassi tulevad õpilased erinevatest koolidest, kes on väga motiveeritud ja tahavad edasi just Eestis  õppida," rääkis direktor Tatjana Unt. "Tänapäevased lapsed on väga huvitatud eesti keele õppimisest ja suurem osa neist  tõsiselt tegelevad sellega. Mitut õppeainet õpetame eesti keeles."

Sel aastal toimusid riigieksamid 23. korda ja riigieksameid sooritas kokku 9657 eksaminandi. Kaheosaline eesti keele riigieksam mõõtis lugemis- ja kirjutamisoskust. Lugemisosa ülesanded tuginesid  tekstidele, mis esindavad ilukirjanduse, publitsistika ja populaarteaduse vallast. Kirjutamisosas tuli õpilasel luua 400-sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada.

Gümnaasiumi lõpetamiseks tuli sooritada veel võõrkeele ja matemaatika riigieksamid. Riigieksamite läbiviimist korraldab Eesti hariduse kompetentsikeskus SA Innove.

 

 

Laadimine...Laadimine...