PREFEKT: Alkohoolikute vägivalla all kannatavad kõige enam lapsed

"Maailmas on tehtud väga palju uuringuid, mis näitavad, et kui laps näeb lapsepõlves vägivalda ja joomist, võtab sellest hiljem eeskuju. Eelkõige on lapsed need, kellele peame suurt tähelepanu pöörama," kinnitas politsei Põhja prefekt Kristian Jaani.

Pilt: Mats Õun

PREFEKT: Alkohoolikute vägivalla all kannatavad kõige enam lapsed (2)

Jaanika Valk, Priit Liiviste

"Terrorist on see, kes toitub teiste hirmust. Perevägivalla põhjustajad on terroristid Eesti kodudes. Ja ligi 60% vägivallatsejatest on alkoholijoobes," ütles politsei Põhja prefekt Kristian Jaani tervise arengu instituudi alkoholikonverentsil. Jaani sõnul on nädalavahetusel iga teine politsei väljakutse põhjustatud alkoholi liigtarbimisest. "Iga väljakutse maksab päris suure hulga raha, mille võiks panna mujale."

Politsei saab nädalavahetuse ööl alkoholiga seotud väljakutseid iga kümne minuti tagant. Kristian Jaani sõnul saaks juhul, kui meil ei oleks nii palju selliseid väljakutseid, panna sellele kuluva raha ennetusse ja rehabilitatsiooni. Enamus väljakutsetest tuleb Jaani sõnul Tallinnast, kuid suurte linnade pilt Eestis tervikuna ei erine. "Laias laastus on pilt linnades sarnane, suur osa väljakutsetest tuleb aga kesklinnast," märkis Jaani.

Prefekti sõnul nimetatakse politseis perevägivalla põhjustajaid Eesti kodude terroristideks. "Terrorist on see, kes toitub teiste hirmust. Ligi 60% vägivallatsejatest on alkoholijoobes," tõdes Jaani.

Alkohol, pühad ja lähisuhtevägivald käivad Jaani sõnul paraku käsikäes. Enim kannatavad perevägivalla all aga lapsed, kes viibivad selliste olukordade juures kolmandikul juhtudest. "Laps on see, kes võtab sealt eeskuju," tõdes Jaani. "Maailmas on tehtud väga palju uuringuid, mis näitavad, et kui laps näeb lapsepõlves vägivalda ja joomist, võtab sellest hiljem eeskuju. Eelkõige on lapsed need, kellele peame suurt tähelepanu pöörama."

Oluline on aga, et abi saaks nii ohver kui ka vägivallatseja. Jaani sõnul on politseil hea koostöö kiirabi, sotsiaalkindlustusameti ja eri abistajatega. Kuigi vägivalla juured peituvad tihti alkoholis, vajavad inimesed abi mitmel tasandil. Oluline vastutus lasub aga kõigil pealtnägijatel või märkajatel.

Täiskasvanud müüvad lastele alkoholi

Jaani sõnul veedavad lapsed praegu kodus äärmisel juhul võib-olla neli tundi ärkveloleku ajast, muul ajal on nad aga kellegi teise mõjusfääris. See tähendab, et ühine vastutus põhineb varasel märkamisel. "Olgu koolis, huvikoolis või treeningul – kümme tundi päevas veedab laps mujal," lausus Jaani. "Tihtipeale võib vähene aeg kodus olla seotud ainult muredega. Siin on suur võimalus olla ühtaegu märkaja ja aitaja."

Jaani tõi välja, et statistika järgi hakkavad alaealised jooma pärast koolipäeva lõppu, mis näitab, et neil ei ole kuskile minna, nad pole piisavalt hõivatud huviringidega ning kuskil lapse arengus on tekkinud mingi tõrge. "Lapsed sünnivad ju väga positiivsete ja elutervetena, kuskil aga hakkavad nad mõju saama," mainis prefekt.

Ühise vastutuse all peab Jaani silmas ka näiteks alkoholi kättesaadavust. PPA teeb aasta jooksul mitu korda kontrolloste, et veenduda, kui lihtne või keeruline on lapsel poest alkoholi kätte saada, ning pilt ei ole hea. "Neljast korrast kolmel saab laps alkoholi poest kätte," ütles Jaani ja lisas, et märkimisväärne hulk täiskasvanuid on valmis alaealisele alkoholi ostma või müüma.

Politseiprefekti sõnul tehakse patustanud müüjatele ning kaubandusettevõtetele koolitusi ja sõlmitakse nendega kokkuleppeid, mis lubaks tulevikus taolisi olukordi vältida, kuid paraku tuleb rikkumisi ka hiljem ette.

Vesi vägijoogi asemel

Epidemoloog Sigrid Vorobjovi sõnul peab iga teine 15-16-aastane kooliõpilane alkoholi kergesti kättesaadavaks. Alkoholi hankimise kohad ei ole noorte jaoks muutunud. Suurem osa noortest vastas, et sai alkoholi sõpradelt või vanematelt või siis pakkus seda keegi teine. Vaid 5% noortest vastas, et ostis alkoholi ise kauplusest.

Kui noorte puhul on alkoholi tarbimise vähendamisel tõhusateks meetmeteks eri programmid, siis täiskasvanute puhul on TAI narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juhi Aljona Kurbatova sõnul oluline samuti kujundada keskkond, kus inimesed saaksid end alkoholita mõnusalt ja turvaliselt tunda. Kurbatova ütles, et üks lihtne meede on vee ja alkoholivabade jookide võimaldamine ööklubides, festivalidel või muudel üritustel. "Mis võiks olla lihtsam kui pakkuda inimestele vett?" küsis Kurbatova. "Paraku peab nentima, et paraku pole see meelelahutuskeskkondades seni normiks muutunud."

Liikuvad noorsootöötajad appi

Lisaks alkoennetuse programmidele on oluline kogukonna vastutustunne. "Ei tohi normaalsuseks saada, et keegi käitub väga hälbivat," lausus Jaani. "Varajaseks märkajaks võib olla naaber, õpetaja või perearst."

Tõhusaks abinõuks peab prefekt ka alkoholimüügi piiramist ning selgeid sõnumeid. Tema sõnul peame küsima, kas on ikka mõistlik, et meelelahutusasutustes on võimalik 24/7 alkoholi müüa.

Maailma terviseorganisatsiooni hinnangul on 6 liitrit alkoholi elaniku kohta piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele. Kui 2018. aastal joodi Eestis iga elaniku kohta 8,4 liitrit puhast alkoholi, siis 2019. aastal tõusis see arv 10,4 liitri peale. Valitsuse eesmärk on vähendada alkoholitarvitamist püsivalt 8 liitrini elaniku kohta. Vorobjovi sõnul võib tõus olla mõjutatud sellest, et 2019. aasta teisel poolaastal langetati alkoholiaktsiisi ja samal ajal suurenesid inimeste sissetulekud. "Alkoholi tarvitamine sagenes lahjemate jookide, näiteks õlu ja veini arvelt," märkis Vorobjov.

Uuringu järgi tarvitab ligi 24% täiskasvanutest alkoholi mõni kord nädalas, mehed mõnevõrra rohkem kui naised. Sagedamini tarvitavad alkoholi 45-54-aastased mehed ning suurema sissetulekuga inimesed.

Tervist ohustava koguse alkoholi tarbimisega pole Vorobjovi sõnul suuri muutusi. Ligi 15% alkoholitarvitajatest teeb seda tervist ohustavas koguses.

TAI uuringust selgus, et kasvanud on alkoholijoobes sõidukijuhtide, joobes uppunute, kukkumisõnnetuste, alkoholijoobes suitsiidi teinud inimeste, aga ka alkoholiga seotud haigustega seotud suremuse arv.

Mõistlikud piirid

Abilinnapea Aivar Riisalu sõnul tuleks inimesi harida, et nad seaks alkoholi tarvitamisele mõistlikud piirid. "Pole vaja tõmmata oma nosu nii täis, et me ei saa aru, mida teeme," märkis ta. "Kui me suudame seda taset tõsta, siis jääb meil jube palju probleeme ära."

Riisalu arvates peab alkoholi tarbimise ja selle võimalike tagajärgede eest vastutuse võtma eelkõige inimene ise, linn saab omalt poolt reguleerida vaid alkoholi kättesaadavust. "Me ei saa panna iga baari uksele politseinikku, et see võiks joobes kliendid turvaliselt koju saata," lausus ta. "Suurima omavalitsusena on Tallinnal võimalus olla käitumiskultuuri muutmisel teenäitaja, samamoodi nagu 12 aasta eest, mil linnas kehtestatud öise alkoholimüügi piirang pärast esialgset vastuseisu lõpuks üle kogu riigi laienes. Nüüd, tosin aastat hiljem, näeb Tallinn vajadust alkoholiturgu senisest rohkem reguleerida, sest senised meetmed pole paraku andnud piisavaid tulemusi." 

Alkohol toob surmavaid õnnetusi

• Tuleõnnetustest ligi poolte põhjustajad on alkoholijoobes inimesed.

• Eelmisel aastal oli 48 tuleõnnetuses hukkunust 24 alkoholijoobes.

• Eelmisel aastal kaotas alajahtumises elu 29 joobes inimest ehk 45% kõigist juhtudest.

• Surm alkoholist tingitud haiguste tagajärjel on kasvanud 496-lt juhtumilt 507-le aastas.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...