PRIA toetuse hilinemine laostaks niigi raskes seisus põllumehi

Venemaa sanktsioonide tõttu elavad põllumehed vaid laenude abil ning PRIA toetuse võimalik edasilükkumine veebruarisse  tähendab, et põllumehed ei suuda neid õigel ajal tagasi maksta.

Pilt: Scanpix

PRIA toetuse hilinemine laostaks niigi raskes seisus põllumehi

Venemaa sanktsioonide tõttu elavad põllumehed vaid laenude abil ning PRIA toetuse võimalik edasilükkumine veebruarisse  tähendab, et põllumehed ei suuda neid õigel ajal tagasi maksta.

Tõenäoliselt ei suuda PRIA põllupidajatele pindalatoetust maksta detsembris, nagu tavaliselt, sedastas Tallinna TV saade täna+. Maksed võivad lükkuda veebruari. Väljamaksete hilinemine paneks keerulise turuseisu tõttu raskuste all ägavad põllumajandustootjad veelgi halvemasse majanduslikku olukorda ning seaks kahtluse alla paljude põllumajandusettevõtete ja talude püsimajäämise.

„Peaaegu aasta pole põllumajandussektoris olnud kõige parem aeg, pigem vastupidi,“ märkis Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. „Mullu augustis kehtestas Venemaa Eesti ja kogu EL riikidele toiduainete impordikeelu. See tabas valusalt Eesti põllumajandustootjaid, eelkõige piimakarja kasvatajaid. Pikemat aega on keerulises olukorras ka Eesti sealihatootjad.“

Igapäevaelus tähendab see , et kui majanduslik olukord on üldiselt kehv, tehakse paljusid asju põllumajanduses laenude ja pankade abiga. „Kevadtööd on seega nüüd juba suuresti finantseeritud võlgu ja lepingud sõlmitud. Lepingud on sõlmitud teadmises, et toetused makstakse välja detsembri alguses. Juhul, kui käiku läheb hirmustsenaarium, ja toetused hilinevad kolm kuud, tähendab see põllumeestele raskusi oma kohustuste täitmisel. Põllumehed on aga eeskujulikud majandajad ega taha kellelegi võlgu jääda, tähendab see omakorda lepingute ümbertegemist. See toob kaasa täiendavad lepingu- ja intressikulud. Otsetoetused on 120 miljonit eurot,ja kui võtame lühiajalise laenu keskmised intressimäärad, võib lisakulu tekkida isegi kuni 2 miljonit. Kulu jaguneb küll paljude ettevõtete vahel, ent põhjustab ikkagi väga suure segaduse, kuna puudutab tuhandeid ettevõtteid.“

PRIA ühtset pindalatoetust saavad Eestis 17 000 maaomanikku ja põllumajandusettevõtet ehk need, kes hoiavad põllumajandusmaa heas korras või toodavad sellel toiduaineid. Pindalatoetus on põllumajandussektorile üks tähtsamaid toetuseid.

„Viimastel aastatel teatavasti põllumajanduspoliitikat reformiti ning erinevad protsessid muutusid seetõttu  palju keerulisemaks,“ märkis Sõrmus. „Praegu on konkreetselt keerulisemaks muutunud asjaolu, et EL kodanikud tahavad, et põllumajandus oleks veelgi keskkonnasõbralikum. Üks kolmandik pindalatoetustest või otsetoetustest on seotud teatavate täiendavate keskkonnanõuetega. Pealtnäha tundub see kõik väga ilus ja õige. Ent antud toetuste maksmise ja põllumeeste igapäevase tegevuse kontekstis teeb muret, et bürokraatia, paberi ja asjaajamise mahu tõenäoline kasv ületab kordades kasu, mida keskkond saab.“

Uus süsteem toob juurde täiendavaid nõudeid ja suure hulga lisakontrolle. Need põhjustavadki selle, et PRIA on andnud esimesi signaale, et nad on toetuste õigeaegse maksmisega raksuses. Eestis on alla miljoni hektari põllumajandusmaad, mis on vaja nüüd põld põllu haaval uuesti ülevaadata ja –mõõta, kuna nõuete järgi tuleb neil kehtestada ka ökoloogilised alad.

Lisaks on valitsus otsustanud põllumajandustootjatele juba teist aastat järjest maksmata jätta siseriiklikud toetused ehk nn üleminekutoetused. „See tähendab aktiivsetele toidutootjatele sissetuleku märkimisväärset vähenemist,“ selgitas Sõrmus.

„Piimatootjatel võivad otsetoetused väheneda isegi kuni 40%. Ka on turuolukord väga kehv. Piimatootjad toodavad sisuliselt möödunud aasta septembrist piima müügihinnaga, mis tekitab iga müüdud kilo pealt umbes 5 senti kahju. Eesti piimandusele tähendab see kuus 3,5 – 4 miljonit eurot kahjumit. Selliseid kuid on kuhjunud juba üle poole aasta. Nii läheb olukord aina keerulisemaks. PRIA toetuste hilinemine on veel üks risk ja oht ebameeldivate sündmuste jadas.“

Õnneks on vähemalt maaeluminister öelnud, et toetused tuleb kindlasti detsembris välja maksta. Mõned aastad tagasi oli Eesti eesmärk suurendada piimatootmist miljoni tonnini. Praegu on antud näitaja 700 tuhat tonni ning tegelikult on 5% lehmadest läinud tapamajja ja piimatootmine pigem vähenemas.

Laadimine...Laadimine...