PRIIMÄGI MÕTTEPÄEVIK: Valijad ja hääled

Harari kirjutab, et meie ajal kaotab üksikindiviid vaba tahet ja loovutab otsustusõigust arvutitele. Laseb neil valida personaalseid pakkumisi, et mida võiks tarbida ja kuhu kulutada. (Tänu arvutiprogrammidele reklaami sihtrühmad aina kitsenevad, ahenedes viimaks üheainsa konkreetse inimeseni.)

Pilt: Scanpix

PRIIMÄGI MÕTTEPÄEVIK: Valijad ja hääled (3)

Linnar Priimägi

Harari kirjutab, et meie ajal kaotab üksikindiviid vaba tahet ja loovutab otsustusõigust arvutitele. Laseb neil valida personaalseid pakkumisi, et mida võiks tarbida ja kuhu kulutada. (Tänu arvutiprogrammidele reklaami sihtrühmad aina kitsenevad, ahenedes viimaks üheainsa konkreetse inimeseni.)

Arvutid muutuvad inimesest leidlikumaks inimesele endale lahendusi leides, sisendades, mis talle tegelikult oleks parem ning õigem. Programmid muutuvad keerulisemaks ning arvutid-robotid aina osavamaks ja võtavad enda juhtida tööstusliku liinitootmise, seejärel põllumajandusliku suurtootmise ja nüüd üha enam ka massiteeninduse. Inimene ─ juht, tootja, teenindaja ─ vabastatakse vaevast otsustada ning ise vastutada. Masin on targem isegi arstlikku diagnoosi panema! Viimaks jõuab järg valimiste kätte ja kompuutritele antakse üle poliitiline otsustusõigus, sest neil on asjast "objektiivsem" pilt.


Vaba tahte avaldus


Demokraatlikud valimised peavad olema üksikindiviidide vaba tahte avaldus. Aga "vaba tahe" muutub tsivilisatsiooni üldise arengu taustal kas aina illusoorsemaks või siis üha mässulisemaks. Seda ─ niihästi illusoorsust kui ka protesti ─ näeme eriti selgesti maailmas ainulaadse nähtuse, oma e-hääletuse näitel. Selle vastu kas mässatakse või elatakse oma vaba tahte ettekujutuses.


Me tõdeme, et  hääled ja valijad enam iseenesestmõistetavalt ei kattu. Sedastame, et hääleloovutus ei ole enam mitte personaalne ega emotsionaalne, vaid unfitseeritud tehniline tegevus. Hääleedastus oleks nagu pelk ülekanne pangale, kus elusat allkirja asendab surnud digikombinatsioon. Kandidaadid, jah, veel püüavad kampaania käigus näidata, mis inimesed nad on oma numbri taga, korraldades kohtumisi valijatega. Aga valijad lakkavad üha selgemini olemast elusinimesed ja taanduvad lõppsummaks, häältesaagiks.


Kõike öeldakse ette


Indiviidid jäävad valijatena järjest kõrvalisemaks. Neile püütakse karjakaupa ette öelda, keda valida, lihtsustades isiklikku otsustust (mis võibki olla küllalt segane, kui osalusprotsenti vaadata). Propagandistid tehku kampaania käigus kihutustööd nagu suudavad, tulemuse otsustavad aina selgemini masinad. (Raul Rebane ennustas, et "aastal 2025 on e-hääletus peamine".) Omal primitiivsel tehnilisel tasemel üritavad otsuseid juhtida ka ju "valimiskompassid" netisaitidel. Kuid võimalikud on keerulisemadki programmid. Kujutlegem nalja pärast, et keegi puht mängulustist täidab sellise "kompassi" küsitluslehe ja siis läkitatakse tema tulemus (või vajalik tulemus) kohe teele ─ loovutatud häälena.


Ei saa kindel olla, et Reformierakonna aitasid võimule valimisõiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud, mitte mingi arvutiprogramm.
Peeter Oja teatas, et tema on rahul ega kahtlusta e-valimisi küll mitte milleski. Väga tore. Aga tema rahulolu ja valimistulemuste ausus ei ole omavahel mitte kuidagi seotud. Mingu soovitagu e-valimisi USA-le, kus paaniliselt kardetakse vene häkkerlust!

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...