Priit Laos: Eestis langeb iga päev tuleroaks kaks kodu

"Kortermajades kodusid omavate inimeste osakaal on Eestis, aga eriti Tallinnas, suur. Eestis põleb kaks kodu päevas, paljud nendest asuvad just kortermajades," tõdeb Päästeameti Põhja päästekeskuse juht Priit Laos, kelle sõnul mõjutab kortermajades ühiselt hoitud ohutus kõiki elanikke.

Pilt: Erakogu/ Priit Laos
Pere Eesti

Priit Laos: Eestis langeb iga päev tuleroaks kaks kodu

"Kortermajades kodusid omavate inimeste osakaal on Eestis, aga eriti Tallinnas, suur. Eestis põleb kaks kodu päevas, paljud nendest asuvad just kortermajades," tõdeb Päästeameti Põhja päästekeskuse juht Priit Laos, kelle sõnul mõjutab kortermajades ühiselt hoitud ohutus kõiki elanikke.

"Oluline on see, et ühes kortermaja kodus toimuv tulekahju mõjutab otseselt või kaudselt kõiki koduomanikke ja majas elavaid inimesi. Mida suurem maja, seda rohkem mõjutatud inimesi. Aga kehtib ka vastupidi - ühiselt hoitud ohutus mõjutab kõiki," rõhutab Laos.

Päästeamet on põhjalikult analüüsinud viimastel aastatel kortermajades toimunud tulekahjusid. Ameti ohutusjärelevalve inspektorid on nendes majades läbi viinud hulgaliselt kontrollkäike.

"Kodunõustamisi teinud päästjatelt oleme saanud väärtuslikku infot ning tähtis on olnud ka otsesuhtlus kortermajade elanikega. Seda nii tavapäraselt kui ka tulekahju järgselt," selgitab Laos. "Saadud teadmine on karm: kortermajade tuleohutus on käest ära."
Peamiselt avaldub probleem Laosi sõnul just eelmisel sajandil kehtinud ehitusnormide järgi projekteeritud ja ehitatud kortermajades. "Need on küll projekteeritud ja omal ajal ehitatud toonaseid tuleohutusnorme arvestades, kuid mitmed tuleohutust toetavad tehnosüsteemid, seadmed ja meetmed on kas amortiseerunud, kasutusest maha võetud või ümber ehitatud selliselt, et oma esialgset eesmärki need enam ei täida," nendib Laos.

Vilde 112 - õnnelik õnnetus

Üks peaaegu et märgiline tulekahju toimus Laosi sõnul selle aasta 27. mail Tallinnas aadressil Vilde tee 112. "Tulekahju sai alguse selle meeldejääva aadressnumbriga maja 7. korruse ühes kahetoalises korteris ning hooletust suitsetamisest alguse saanud kahjutuli hävitas korteri täielikult," räägib Laos. "Suitsust, kuumusest ja kustutusveest said kannatada ümbritsevad korterid ja mõjutatud oli terve maja."

Suitsuandurit korteris ei olnud ja tulekahju oli avastamise hetkel juba haaranud terve toa. Otsesesse ohtu sattusid naaberkorterites ja -korrustel asunud inimesed. "Nende elu päästis tõenäoliselt Häirekeskuselt saadud juhtnööride järgimine, kuna majast välja inimesed iseseisvalt ei pääsenud," nendib Laos. "Korrustel asuvad evakuatsiooniuksed, mis viivad suitsuvabasse trepikotta, olid kindlalt lukus ja seestpoolt avatavad vaid võtmega. Ohuolukorras on võtmete leidmine ja kaasahaaramine vähetõenäoline ja suitsuga täidetud korterisse, koridori või trepikotta lõksujäänime lõpeb tervisekahjustuste või halvemal juhul surmaga."

Seekord oli tegemist pigem õnneliku õnnetusega. "Seitse inimest viidi küll tervisekontrolliks haiglasse, aga nende seisund ei olnud tõsine," sõnab Laos. "Õnn ei ole ohutuse hoidmise ega ka tulekahju korral just parim kaaslane. Õnne kas on või siis ei ole."
"Elu ja tervisega pääsemise tagab õige ettevalmistus, õigel ajal tehtud õiged tegevused. Kriitilised on teadmised ja nende asjalik rakendamine," märgib Laos. "Tulekahju tagajärgedega tegeleb korteriühistu siiamaani. Usume, et ka järeldustega."

Vilde 112 tulekahjus esinenud probleemidest saab teha mitmeid järeldusi. Selliseid kortermaju on Tallinnas ja ka mujal väga palju, kus tuleohutus ja seega ka inimeste pääsemine ei ole tagatud. 

Peamised vead:

  • tuletõkkesektsioone ei ole moodustatud;
  • suitsu levik hoones on prognoosimatu (avad ja täited);
  • hoonesisesed voolikusüsteemid ja kuivtorustikud ei ole kasutatavad; 
  • evakuatsiooniteed on takistatud ning evakuatsiooniuksed ei ole seestpoolt avatavad. 
  • elanikud ei tunne oma kodumaja piisavalt ega tea, kuidas tulekahju korral käituda;
  • parkimiskorraldus hoone ümbruses ei võimalda päästjatel operatiivselt reageerida.

Ohutuse hoidmise vastutus versus huvi

Seadusest tulenev vastutus on üldjuhul määratletud ja kõikide ülesanded ohutuse tagamisel on üsna selged. "Korteriomandi piires vastutab tuleohutuse eest omanik või üürnik, kui see on sätestatud üürilepingus," räägib Laos. "Ühiskasutuses oleva osa nagu näiteks koridoride, trepikodade, hoone tehnosüsteemide, aga ka hoone lähiümbrues korrasoleku ning tuleohutuse eest vastutab korteriühistu."

Huvi ohutust hoida on aga märksa laiem ja puudutab lisaks ühistule ja omanikele ka kõiki teisi, kes selles majas elavad ja käivad. Ehk kõik hoonega seotud isikud on tulekahjude ja tagajärgedega seotud.

Elaniku huvides on Laosi sõnul ennekõike tulekahju ära hoida ja varustada oma korter selleks vajalike vahenditega: kohustuslik suitsuandur, tulekustuti, tuletekk köögis jne. "Vähemalt sama tähtis on oma kodumaja tundmine ja veendumine, et kiire lahkumine evakuatsiooni korras on võimalik ja pääs vabasse õhku on tagatud n-ö kaks kätt taskus – ilma võtmete ja muude avamisseadmeteta," märgib ta. "Korteriühistu huvi on lisaks eeltoodud aspektidele ja üldisele ohutusele ka see, et ei peaks korteriomanike ühist raha kulutama taastamistöödele, et majas oleks hea ja ohutu elukeskkond, mis kokkuvõttes mõjutab kinnisvara hindasid jne."

Meeles tuleb tema sõnul hoida seda, et kodu ei ole mitte ainult korter, vaid ka muu hoone ühisosa koos maja lähiümbrusega. "Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et projektita ning "iseenesetarkusest" ettevõetud ümberehitused võivad hoone üldist olukorda halvendada ja seeläbi elanike turvalisust oluliselt vähendada," ütleb Laos.

"Turvaline elukeskkond ja kodu peab olema kõikide ühine ja selgelt väljaöeldud eesmärk," rõhutab ta. "Ohutuse hoidmiseks on mitmeid meetmeid, millest mõned on lihtsad ja käepärased. Panustada saavad kõik. Ka Päästeamet on valmis oma nõuga korteriühistute ja -omanike tegevust toetama."

 

Laadimine...Laadimine...