Professor: liiga faktikeskne haridussüsteem vähendab inimeste loovust 20%

Looval mõtlemisel on tänapäeva majanduses ülioluline roll ja traditsiooniline haridussüsteem vähendab inimeste loovust keskmiselt üks protsent iga aasta kohta, ütles ettevõtluskõrgkooli Mainor külalisõppejõud Kathryn Penaluna.

Pilt: Scanpix
Haridus

Professor: liiga faktikeskne haridussüsteem vähendab inimeste loovust 20%

Looval mõtlemisel on tänapäeva majanduses ülioluline roll ja traditsiooniline haridussüsteem vähendab inimeste loovust keskmiselt üks protsent iga aasta kohta, ütles ettevõtluskõrgkooli Mainor külalisõppejõud Kathryn Penaluna.

Sel nädalal Ettevõtluskonverentsil 2018 loengut andva University of Wales Trinity Saint David professori Penaluna sõnul mõõdeti USAs mitukümnend aastat kestnud uuringu käigus 270 000 inimeste loovust. "Praeguseks kümnendiks langes loovus 1990. aastaga võrreldes keskmiselt 20 protsenti. Iseäranis vähenes loovus perioodidel, kui vastavas osariigis viidi sisse ühtlustatud, faktiteadmiste päheõppimise keskne eksamisüsteem," ütles Kathryn Penaluna.

Professori kinnitusel ei ole loovus midagi abstraktset või majanduslikus mõttes pehmet, vaid väga konkreetne ja mõõdetav fenomen. "Loovust saab ajus pildistada. Meie uurimisrühma liikmed on PET-skaneeringuga, mis jälgib aju elektrilist aktiivsust, uurinud rutiinsete ja loovate tegevuste erinevust. Rutiinsete tegevuste puhul aktiveerusid ajus kogu aeg samad ajurakkudevahelised seosed - piltlikult öeldes käivitus kogu aeg sama vooluahel. Loova mõttetöö ajal aktiveerusid erinevad ajurakud ja sündisid uued seosed - see näeb välja nagu äikesetorm, mille käigus tekivad neuronite vahele täiesti uued ühendused," tõi Penaluna välja.

Professor Penaluna sõnul vähendab loova tegevusega mittetegelemine ka võimekust hilisemaks loovuseks. "Kui pidevalt leiavad kasutust ainult mõned dendriidid ehk üht ajurakku teistega ühendavad osad, siis ülejäänud mitte ainult ei seisa jõude, vaid otseselt kärbuvad. Kui loovust ei treenita, siis on hiljem taas uusi ideid leida puhtfüsioloogiliselt raskem," ütles uurija.

Interdistsiplinaarsete ettevõtlusuuringutega tegeleva professori sõnul on tuupimisele ja ühele ainsale õigele vastusele keskendunud haridussüsteem seetõttu ka majanduslikult otseselt kahjulik. "Igasugune rutiinne töö on esimene, mis automatiseeritakse. See üks ja sama korduv niiöelda vooluring ajus on miski, mida saab ka masinat tegema panna. Uudsete seoste äiksetormi suudab tekitada ainult elav aju, mitte arvuti. Kui me ei arenda koolis loovust, siis me ei soosi ettevõtlust ja riskime õpilaste töötusega," ütles Ettevõtluskõrgkooli Mainor külalisõppejõud.

Samal ajal on olemas mõned lihtsad meetodid, mida iga õppejõud ja õpetaja saab kasutada, et faktide õppimise kõrval ka loovust aktiveerida. "Ma ise kasutan meetodit, kus ma annan lahendada probleemi, aga ei nõua ühte kindlat lahenduskäiku – vastupidi, ma nõuan mitut erinevat lahenduskäiku. Mida erinevamad sama efektiivsed lahenduskäigud on, seda rohkem punkte ülesande eest saab," tõi Penaluna näite.

Professor Penaluna esineb reedel Ettevõtluskõrgkooli Mainor iga-aastasel Ettevõtluskonverentsil, mille teemaks on seekord ettevõtlikkuse ja tööturuedukuse seosed.

 

Laadimine...Laadimine...