PROFESSOR: Põlevkivi on totter ahju ajada, kui päikesest saab tasuta energiat

"Päikest on meil sama palju kui Põhja-Saksamaal, päikesepaneelide hoolduskulusid peaaegu pole ja ka paigaldamine pole kuigi keeruline," lükkab ligi kümne kortermaja päikesejaama rajamist korraldanud Anvar Kima ümber müüdi päikeseenergia kaheldavast kasutegurist Põhjamaades.

Pilt: Albert Truuväärt

PROFESSOR: Põlevkivi on totter ahju ajada, kui päikesest saab tasuta energiat (1)

Kai Maran

"Päikest on meil sama palju kui Põhja-Saksamaal, päikesepaneelide hoolduskulusid peaaegu pole ja ka paigaldamine pole kuigi keeruline," lükkab ligi kümne kortermaja päikesejaama rajamist korraldanud Anvar Kima ümber müüdi päikeseenergia kaheldavast kasutegurist Põhjamaades.

"Meil on müüdiks kujunenud, et päikesejaama süsteem on keeruline, selle hoolduskulud suured ja siinkandis päikest liiga vähe," ütles Mustamäel asuva Sõpruse pst 251 kortermaja tegevjuht Anvar Kima. Ta tutvustas oma ühistu üheksakorruselise maja katusele sügisel paigaldatud päikesejaama, kus katusel on kokku 133 päikesepaneeli. "Skeptilisus pole päikesepaneelide suhtes sugugi õigustatud, kuigi seni kohtab seda väga sageli."


Eesti päikeseelektri assotsiatsiooni juhataja Andres Meesaku sõnul on Eesti üks Euroopa väiksemaid päikesepüüdjaid. "Kui Saksamaal on ühe elaniku kohta paigaldatud 481 päikesepaneeli, Itaalias 309 ja Belgias 291, siis Eestis kümmekond," ütles Meesak. "See on Euroopa üks väiksemaid numbreid. Samas on päikesejaama rajamine energiasektoris kõige demokraatlikum – seda võib teha igaüks. Turuosalisteks võivad tootjana olla nii väikeettevõtjad kui ka ühistud."


Ka tehnikaülikooli professori Jüri Krustoki hinnangul pole Eesti oma päikeseenergia tootmise potentsiaali kaugeltki realiseerinud. "Oh ei, oh ei! Põhjamaade jahedad suved töötavad tegelikult päikesepaneelide efektiivsuse kasuks," väitis Krustok. "Maksimaalsel efektiivsusel töötavad paneelid toatemperatuurist märksa madalamal temperatuuril. Ka tehnoloogia areneb kogu aeg, see tõstab samuti päikeseenergia tootmise efektiivsust. Viimastel aastatel on päikesepaneelide hind päris kiiresti kukkunud, kaks-kolm korda. Päikesepatareidega võib näiteks katta kogu katuse või rõdu. Testid kinnitavad, et tervisele on nad täiesti kahjutud."


Oluline on jahutus


Kima sõnul, kel kogemusi juba kümmekonna kortermaja päikesejaama ehitusega, on Eestil päikesepaneelide rajamisel potentsiaali sarnaselt Saksamaaga. "Eelarvamustel pole alust," kinnitas ta. "Päikest on meil sama palju kui Põhja-Saksamaal, päikesepaneelide hoolduskulusid peaaegu pole ja ka paigaldus pole kuigi keeruline. Kuigi Eestis on talvisel ja varakevadisel ajal vähem otsest päikesevalgust kui mõnes lõunapoolsemas riigis, kompenseerib seda keskmisest madalam õhutemperatuur, mis päikesepaneelide efektiivsust tõstab. Ka pole meil vaja päikesepaneelidelt tolmu pühkida, sest selle töö teeb ära vihm."


Päikesepaneelid on Kima sõnul tõesti päikeseline toode, kus agasid pea polegi. Paneelid on töökindlad ja paigaldusfirmad üldjuhul professionaalsed. Küll tasub arvestada, et paneelide alla võiks paigaldusel jääda jahutav õhuruum. "Peab arvestama, et energiat andes ja päikese käes soojeneb päikesepaneel ka ise. Mida soojemaks ta läheb, seda väiksemaks muutub paneeli efektiivsus," rääkis Kima, kelle sõnul peaks päikesepaneele paigaldades vältima nende ülekuumenemist. "Jahutusvõimalus on seega oluline. Selle maja sügisel paigaldatud päikesepaneele toestab metallkonstruktsioon, mille tingis hoone konstruktsiooni omapära, ja see tegi töö natuke kallimaks, samas aga parandas jahutust"


Kui veel viis-kuus aastat tagasi räägiti Eesti oludes päikesepaneelide kuni 20-aastasest tasuvusajast, siis praeguseks tasub nende paigaldus ära kordi kiiremini. "Jäme arvutus on selline, et 10 kilovatti maksab 10 000 eurot pluss käibemaks ehk 12 000 euro piires," kalkuleeris Kima. "Seega kilovati peale tuhat eurot umbes. Kui paneele kasutatakse vaid elektri tootmiseks, jääb tasuvusaeg 8-9 aasta ringi. Aga kui saame samal ajal toota ka sooja, kasutades ventilatsiooniõhu soojuspumpa, tasub investeering end ära 5-6 aastaga."


Kima näitab automaatikat Sõpruse pst 246 maja keldris, kus ühest väikesest seinal asuvast kilbist reguleeritakse kogu maja automaatikat, sealhulgas soojuspumpade ja paneelide tööd. "Siin saab kõiki asju seadistada, mis maja soojasõlme juures üldse vajalik on – näiteks veetemperatuure ja küttegraafikuid," selgitas mees.  "Saab reguleerida pumpade töörežiime ja juhtida kogu maja ventilatsiooni. Ka päikesepaneelide töö jälgimine toimub läbi selle automaatika. Kõike näeb ka reaalajas internetist."


Kahepoolne arvesti


Igapäevast kontrolli päikesepaneelide elektrit tarbiv soojustagastusega ventilatsioonisüsteem ei vaja. "Ei saa just öelda, et hoian iga päev silma peal, aga paar korda nädalas ikka vaatan arvutis kõik objektid üle," rääkis Kima. "Kui tekib mingi probleem, annab sama süsteem automaatselt häireteate."

Elektrileviga liitumine pole Kima sõnul keeruline. "Elektrilevi paigaldab kahepoolse arvesti, mis mõõdab ära, palju me tagasi võrku müüme. Tagasimüüdav energia kajastub meie igakuisel elektriarvel eraldi reana miinusena.  Selle võrra maksame vähem. Eraldi tuleb Eleringile teha taastuvenergia toetuse avaldus."

Krustoki hinnangul pakub päikeseenergia juba praegu põlevkivienergeetikale olulist alternatiivi. "Põlevkivi on totter panna katlasse, see võiks saada tulevikutooraineks näiteks keemiatööstusele," rääkis Krustok. "Põlevkivienergeetika asemel võiks juba praegu Eestis toota energiat kordades rohkem päikese abil." 

Kuidas saada luba päikesepaneelide panekuks?

• Päikesepaneelide panek muudab maja tehnosüsteeme ja välisilmet, mistõttu neid niisama püstitada ei tohi.
• Hoonetele, mille ehitisealune pind on kuni 20 m2 ja kõrgus ei ületa 5 meetrit, ei ole vajalik ehitusteatist esitada ega ehitusluba taotleda. Samas peab paigaldamine toimuma vastavalt projektile ja kõiki nõudeid järgides.
• Kui 20-60 m2 suurune ehitis pole elamu, piisab ehitusteatisest ja -projektist. Üle 60 m2 suuruse sellise ehitise jaoks tuleb esitada linnaplaneerimise ametile ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt. Ehitusloa taotlusega käib kaasas riigilõiv, ehitisteatis riigilõivu ei nõua. 

Tipphooajal muudavad päikesepaneelid maja energiatarbijast elektritootjaks 

Päikesejaamaga kortermajas on suvekuudel elektri ja sooja vee kulu nullilähedane.

Tipphooajal võib Sõpruse pst 251 kortermaja muutuda tegevjuht Anvar Kima sõnul energiatarbijast energiatootjaks.  "Mitmes suurema päikesejaamaga korteriühistus, näiteks ka Sõpruse pst 215 /217 hakkasime suvekuudel võrku märkimisväärselt energiat tagasi müüma," ütles Kima. "Võib öelda, et ühistud on saanud energiatarbijast energiatootjaks. Vaatamata sellele, et suve läbi soojuspumbaga sooja vett teeme, jääb ikkagi tipuajal energiat üle. Saame tasu müüdud elektrienergia eest ja ka taastuvenergia tasu. Ei saa öelda, et müümisel poleks mõtet, kuigi mida rohkem ise tarbida, seda kasulikum. Soojuspump ise teeb ühe ühiku ehk 1 kWh elektriga kolm ühikut (kWh) sooja. Kui anname talle tasuta päikeseenergiat, saame selle kaudu piltlikult öeldes ka kolm korda rohkem sooja." Rahaliselt tähendab see seda, et piisavalt suure päikesejaama korral on suvel vee soojendamise ja üldelektri kulu nullilähedane.

"Agasid ei olegi," sõnas Kima. "Küll tuleb otsuse tegemiseks hinnata maja elektritarbimist. Kui majas on ventilatsiooniõhu soojuspump ja energiat võtab ka ventilatsiooniagregaat, siis sada protsenti õige otsus. Samuti on see mõttekas neile kortermajadele, kes ostavad elektrimüüjalt elektrienergiat ühiselt ja jagavad arved korterite vahel. Nii saaks päikesepaneelidest tuntavat kasu iga elanik."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...